Barbi Pilvre algatab karusloomade kasvatamist lõpetava seaduseelnõu

Sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Barbi Pilvre algatab loomakaitse- ja looduskaitseseaduste muutmise eelnõu, et keelustada Eestis loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine karusnaha tootmise eesmärgil.

„Karusloomad on metsloomad. Neile ei ole võimalik karusloomakasvanduste intensiivpidamise tingimustes tagada ligilähedaseltki liigiomast elu. Samas ei suudeta Eestis tegutsevates karusloomakasvandustes täita isegi intensiivpidamise tingimustele vastavaid nõudeid. Karusnaha tootmisega kaasneb lisaks hulgaliselt keskkonnaprobleeme,“ ütles Barbi Pilvre. „Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei tohiks olla inimese eluks oluline tööstusharu. Seetõttu on põhjendatud karusloomakasvandused teatud üleminekuajaga sulgeda.“

Enamikes riikides, kus karusloomakasvandused on keelustatud, on seda tehtud eetilistel kaalutlustel. Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa ja Põhja-Iirimaa (2002), Austria (2004), Horvaatia (2007), Holland (2012), Makedoonia (2014), Brasiilia (2014), Bosnia ja Hertsegoviina (2009), Sloveenia (2013), Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult. Osaliselt on seda teinud Šveits, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid.

Karusloomakasvanduste keelustamist toetab Eestis oluline avalik huvi, meenutas Barbi Pilvre. KantarEmori poolt 2016. aasta detsembri lõpus läbi viidud üleriigilises omnibuss uuringu kohaselt ei poolda 81% naistest ja 55% meestest loomade kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti registri, kuhu peavad kuuluma karusnahakasvanduse hooned ja territooriumid, andmetel on sini- ja hõberebasefarme kolm, mingi ehk ameerika naaritsa farme samuti kolm ja tšintšiljafarme 26.