Eetika paradigma muutub

KADRI TAPERSON Loomade keele mõistjate elus on üsna tavaline aegajalt vapustuste osaliseks saada, olgu selle põhjuseks siis korduvad koledused, mida inimesed loomadega teevad ja mille suhtes immuunseks muutumine kõigil ei õnnestu või argiignorantsus, mida võib kogeda nii pealiskaudseid netikommentaare lugedes kui ka näiteks karusloomakasvatajaid kuulates. Ega viimastel suurt teadmistevahet...


Loe edasi

Kelle oma on mets?

Laupäeval, 10. juunil toimus Hiiumaal, Suuresadamas (eel)arvamusfestival, mille kogukonna alal korraldas MTÜ Loomade eestkoste organisatsioon Loomus õhtupoolikul 90-minutilise arutelu „Kelle oma on Hiiumaa mets.“ Panelistide seas astusid üles looduskaitsebioloog Tiit Maran, zoosemiootik ja hundiuurija Laura Kiiroja, keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova ning Keskkonnaministeeriumi esindajad Riina Martverk metsaosakonnast ja jahinduse nõunik Tõnu...


Loe edasi

Päästetud farmirebaste Otto ja Unelma uus elu

NIINA KUORIKOSKI Soome on maailma suurim rebasenahkade tootja. Suurem osa Soome rebasefarmides kasvatatavatest rebastest on sinirebased ja neid on kasvatatud Soomes 1920ndatest aastatest alates. 6–8 kuu vanuses tapetavad rebased veedavad kogu oma elu võrkpõhjaga puurides, mille suurus on alla ühe ruutmeetri. Põlvest põlve kestnud vangistus ja aretustöö ei kaota...


Loe edasi

Kümme metsloomadega seotud turismiatraktsiooni, mida tuleks vältida

Loomakaitseorganisatsioon World Animal Protection koostas vältimisväärsete loomi kasutavate atraktsioonide esikümne, mis pani reisiportaali TripAdvisor lõpetama piletimüügi mõnedele neist. 1. Elevantidel ratsutamine
 Miks mitte osa võtta: Et panna elevante leppima inimsuhtlusega, etendustega ja nende seljas ratsutamisega (milleks nende kehaehitus ei sobi), võetakse nad tavaliselt oma emadelt beebina ära ja sunnitakse...


Loe edasi

Arveteõiendus „arvamusliidriga“

KARIN BACHMANN Loomakaitsjad on sarnaselt teiste ühiskonna valupunktidele osutajatega aja kulgedes aina paksema nahaga. Solvangud lastakse mööda külgi alla, ähvardused muiatakse nõrkuse märgiks ja müüte kummutatakse visalt kasvõi tuhat korda järjest. Põhjuseks on kogemuslik teadmine, et ainult sel viisil, rahulikult ja järjekindlalt, on võimalus selgitada asju väga erinevatele inimestele....


Loe edasi

Lauri Luik: Puurid ja akvaariumid

Mida kauem siin maailmas elan, seda enam roheliseks muutun. Omamoodi paradoksaalne, kuid samas üsna loogiline, kuna aina rohkem näen, kuidas inimesed kasvavad vaimus, et universum kuulub meile ja ainult meile, rääkimata meie Maast. Põhiline, mis meid näikse innustavat, on majanduskasv, seegi suuresti veel industriaalajastule kohaselt, peaasjalikult maavarade arvelt. Paljud...


Loe edasi

10 fakti karusloomafarmide kohta

1. Eestis kasvatatakse üksnes karusloomadena naaritsaid, rebaseid ja tšintšiljasid. Kokku on Eestis umbes 200 000 karuslooma. Eestis on 4 mingi- ja rebasefarmi ja umbes 27 tšintšiljafarmi. Keila külje all Karjakülas on AS Balti Karusnahk farm, mis on Baltimaade suurim. Seal tapetakse aastas umbes 130 000 looma. Soome kapitalile kuuluva Balti...


Loe edasi

6 põhjust, miks haid ei kuulu vangistusse

1. Haid on tundlikud Haid kasutavad kaheksat kuni 13 meelt, kuid väikesed akvaariumid ja kärarikkad rahvamassid võivad nende meelte kasutamist segada, loomi segadusse ajada ja ärritada. 2. Haid vajavad ruumi Looduses rändavad haid kuni 70 km päevas (ja mõned liigid peavad hingamiseks pidevalt ujuma), kuid vangistuses ujuvad haid ringiratast...


Loe edasi

Inimesed ei oska haidele loomväärseid tingimusi tehislikult luua

Helene Uppin, merebioloogia MSc, Värske Aju populaarteadusblogi Haid ja raid on intelligentsed ja nagu uuemad uuringud näitavad, siis ka sotsiaalsed kõhrkalad (ehkki palju liigid eelistavad jahti pidada ja liikuda ringi üksinda), põneva ja paljudes aspektides läbi uurimata ökoloogiaga tegelased. Haidel ja raidel on kõik meeleelundid, mis inimestelgi, lisaks sellele tajuvad...


Loe edasi

TOP 10 loetuimat artiklit Loomuse kodulehel 2016. aastal

Avaldame 2016. aasta kümme kõige enam loetud artiklit Loomuse kodulehel. Head meenutamist! 10. Karusnaha test: kontrolli jopekraed ja mütsitutti Kuidas aru saada, millal on tegu kunstkarusnahaga? Ära lase end petta – uuri tabelit ja tea kindlalt, mida ostad. 9. 16 avaliku elu tegelast saatsid valitsusele pöördumise karusloomafarmide keelustamise toetuseks...


Loe edasi

Karusloomafarmide keelustamiskampaania Eestis ja faktid karusloomafarmide kohta

  Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid loomakaitsjad, rohelised ja sotsiaaldemokraatlik erakond. Uuesti hoogustus keelustamiskampaania 2013. aastal, kui Pealtnägija avaldas šokeerivad kaadrid Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist. 2013. aastal tõstatas Keskkonnaministeerium farmide keskkonnanõuetele mittevastavuse küsimuse. Kuna farmid ei täitnud kehtivaid keskkonnanõudeid juba aastaid (vt...


Loe edasi

8 põhjust, miks loomade koht pole tsirkuses


Maaeluministeeriumis on parasjagu valmimas eelnõu, millega soovitakse keelustada metsloomade kasutamine tsirkuses. Tänaseks on 23 riiki maailmas vastu võtnud täieliku üleriigilise metsloomade tsirkustes kasutamise keelu. Euroopa Veterinaaride Föderatsioon, sealhulgas Eesti Loomaarstide Ühing soovitab keelustada metsloomade kasutamise rändtsirkustes. Suvel toimus Tallinnas Tondiraba jäähalli ees Eesti ajaloo suurim meeleavaldus loomatsirkuste vastu, millest...


Loe edasi

Globaalutoopia: tehnoloogiline revolutsioon, mis vabastaks loomad inimeste kultuuritavade ikkest

HANNA KANNELMÄE 13. augustil 2016 toimus Arvamusfestivali “Väärtuste ja heaolu” alal arutelu pealkirja all “Globaalutoopia – loomadel on õigused”. Arutelus osalesid bioloog Kristjan Piirimäe, sotsioloog Kadri Aavik, kommunikatsiooniekspert Marko Lepik ja materjaliteadlane Marek Strandberg. Arutelu juhtis semiootik Mihkel Kunnus. Lavale kogunenud mõtisklejate häälepaelte valla päästmiseks uuris Kunnus, kas nende...


Loe edasi


Karusnaha test: kontrolli jopekraed ja mütsitutti

Ehtsat karusnahka ei kannaks ükski kaastundlik inimene. Kuid kuidas aru saada, millal on tegu kunstkarusnahaga? Ära lase end petta – uuri allolevat tabelit ja tea kindlalt, mida ostad.   Kuigi ehtsat karusnahka soovivad kanda vähesed, teeb karusnahatööstus omalt poolt kõik, et toodet turule saada. Seepärast võib paljude rõivaesemete ja aksessuaaride...


Loe edasi

Kas karusnahatööstus on jätkusuutlik?

Rahvusvahelise Karusnahakaubanduse Föderatsiooni juht väidab, et karusnahk on looduslik ja vastupidav, kuid Maailmapank peab seda üheks maailma hullemaks raskemetallireostust tekitavaks tööstusharuks. Suurbritannias on karusnaha hiilgeajad ümber saanud. Tuntud poed nagu Selfridge on sellest loobunud, disainerid nagu Stella McCartney ja Vivienne Westwood on selle hukka mõistnud ning alates 2000. aastast...


Loe edasi

Täna kolm aastat tagasi suri Eestis elevant Medi



Vabas looduses 1965. aastal sündinud elevant Medi toodi 2013. aasta suvel Eestisse esinema tema kõrgest east ja osalisest halvatusest sõltumata. Elevandi heaolu pärast muretsesid paljud. Hoolimata mitmetest rahvusvaheliste ja kohalike loomakaitseorganisatsioonide ning ekspertide teadetest ja murekirjadest ei andnud Eesti ametkonnad elevandile võimalust pääseda tema jaoks väljavalitud loomaparki Saksamaal. Kurva...


Loe edasi

Kuus põhjust, miks suured kassid ei kuulu tsirkusesse

1. Tsirkuses on suured kassid sunnitud elama ahistavalt väikestes puurides. Tsirkused transpordivad loomi tillukestes puurides, kus lõvidel ja tiigritel pole võimalik rahuldada oma loomuomaseid põhivajadusi ja vabalt ringi liikuda, suhelda, jahti pidada ega mängida. Paljud on sunnitud ennast tühjendama sealsamas, kus nad söövad, joovad ja magavad. Ainus puhkus sellest...


Loe edasi

Lõpetame maaelu ausa nime määrimise

KARIN BACHMANN, MATTIAS TUROVSKI Tänane Maalehe artikkel „Karusloomakasvatus toodab jäätmetest miljoneid eurosid” püüab alates pealkirjast juhtida tähelepanu kõrvale karusloomatööstuse põhiprobleemilt, mida peita on ammu võimatu: et karusnahk on ebaeetiline, ebavajalik ja keskkonnale kulukas luksuskaup.  Diskussioon meedias käib. Üle võrgu visatakse teineteise poole vanu kuuldud argumente. Loomakaitsjad väidavad jätkuvalt, et...


Loe edasi

Miks peaks igaüks keelduma elevandi seljas sõitmast

Elevandid on maailma ühed imelisemad loomad. Olles sunnitud meelelahutuseks inimestele lõbusõite andma, on nad ka maailma ühed halvemini koheldumad loomad. Nad võivad olla vangistusse sündinud või röövitud loodusest. Kummalgi juhul ei saa neile keegi enne selga ronida, kuni nad ei ole emotsionaalselt ja vaimselt murtud. Sellise kurva saatusega elevandid...


Loe edasi

Talupojatarkusest ja karusloomafarmidest

ANNIKA LEPP 21. veebruaril avaldati ajalehes Maa Elu intervjuu tšintšiljafarmeriga, kus kiideti farmeri loogikat ning talupojatarkust. Pinnavirvendusest pisut sügavamale vaadates on usutletav aga eksinud üsna mitmes olulises punktis, mistõttu kannatavad tegelikult nii esitatud seisukohtade loogika kui ka talupojatarkus. Kui lugeda artiklit selliselt, et sõna “tšintšilja” asemel on “kurk”, saame täiesti...


Loe edasi

Hunt – kõige õnnetum metsloom

MATTIAS TUROVSKI Hallhundil (Canis lupus) on eesti ja teiste Euroopa rahvaste kultuuris kõigist metsloomadest kõige halvem maine. Juba keskajast ja varemgi on hunti müütides ja rahvajuttudes kujutatud ohtliku, kurja ja kõigiti inimesele kahjuliku loomana. Paraku ei ole meie kultuuripildis arusaam hundi iseloomust aja jooksul kuigivõrd muutunud, olgugi et hundiuurijad...


Loe edasi

Kolm olulist fakti karusloomafarmide ja Euroopa karusnahatööstuse kohta

  Järgnevad lõigud on tõlgitud eelmisel aastal Euroopa Parlamendis esitletud mahukast aruandest “Mis on moe taga? Loomaheaolu ja Euroopa karusnahakaubandus”. Aruanne keskendub Soome karusnahamagnaadile Saga Furs, Euroopa karusnahatööstuse ühele põhitegijale, ning paljastab, et tingimused põhjamaade farmides ei erine nendest, mis on loomadel karusloomafarmides mujal maailmas.     1. Karusnahk...


Loe edasi

Režissöör Ola Waagen: karusloomafarmid pole probleem isikute, vaid ühiskonna tasandil

Mida rohkem teeb karusnahatööstus katseid takistada Ola Waageni 2014. aasta detsembris valminud filmi “Karusnahk” levikut, seda kiiremini kasvab kõmulise linateose populaarsus. Eesti esmaesitlus toimus eelmise aasta novembris Tallinna Kinomajas, mille nostalgiahõnguline kinosaal oli huvilisi puupüsti täis. 12. jaanuaril näidatakse filmi Tartus Genialistide klubis ja kevadel Eesti Televisioonis. Menuka dokumentaalfilmi...


Loe edasi

Loomuse aasta 2015

Lõppev aasta oli Loomuse jaoks esimene traditsiooniline aasta jaanuarist detsembrini. Detsembri lõpus täitus Loomusel 1,7 aastat tegevuse algusest loomade eestkoste organisatsioonina. 2015. aastat võiks kokku võtta märksõnaga “koostöö”. Koostööd oleme teinud nii kohalikul kui rahvusvahelisel, valdkonnasisesel kui ka -välisel tasandil. Oleme loomas Eesti loomakaitse organisatsioonide koostöövõrgustikku, kirjutanud erinevate valdkondade...


Loe edasi

On aeg näha läbi Euroopa karusnahatööstuse turundusstrateegiad

Salla Tuomivaara, Siri Martinsen Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus mängida loomade heaolus ülemaailmselt juhtrolli, lõpetades järk-järgult karusnahakasvatuse, kirjutavad Salla Tuomivaara ja Siri Martinsen. Salla Tuomivaara on Soome loomaõigusorganisatsiooni Animalia juht ning Siri Martinsen on veterinaararst ja Norra loomaõigusorganisatsiooni NOAH juht. Nad on raporti „Nordic fur trade – marketed as responsible...


Loe edasi

Kaalul on õhtusöök

TOBIAS LEENAERT Küsimus: kas arvad, et peaks olema lubatud loomade tapmine naudingu saamiseks? Kui kuulud enamuse hulka, on sinu vastus: “Ei, muidugi mitte. Naudingu saamiseks mitte.” Naudingu all pead silmas härjavõitlusi, trofeejahti, barbaarseid traditsioone teistes riikides. Kui ma ütlen sulle, et oled siis tõenäoliselt ka loomade tapmise vastu toiduks,...


Loe edasi

Intervjuu: Karusnahatootja, kellest sai karusnahavastane

Rootsi loomaõigusorganisatsioon Djurrättsalliansen on pidanud jõulist kampaaniat ettevõtte Belle Shoes vastu, mille poed on kaua olnud täidetud karusnahksete kasukate, mantlite, kraede ja mütsidega. Ühel päeval helistas organisatsioonile Belle Shoes’i poeomanik Eli Cohen, kes oli osturetke käigus Hiinasse külastanud karusnahafarmi, pärast mida ta otsustas poeriiulitelt kiiresti kogu seal olnud karusnaha eemaldada. Nüüd...


Loe edasi

Notsud vikerkaaresillal

Karin Bachmann Tartumaa, august 2015, seakatkuaegne tapapäev. Suurem laps teeb väiksemale vana head nalja: «Näe, siga lendab!» Väiksem küsib: «Kas üks?» Kartuleid praadiv vanaema ohkab vahele: «Vaevalt et üks, täna peaks neid siit 6000 kandis üle lendama.»  Katkupaanika kestel pole teemast loomade kui tundlike elusolendite vaatevinklist räägitud. Tähelepanu keskmes...


Loe edasi

Siga on selle maailma neeger

Antti Nylén Esther on Kanadast pärit veebikuulsus. Tal on Facebookis 300 000 fänni ja tema fotode alla koguneb alati palju püstiseid pöidlaid ning imetlushüüdeid. Isegi mina – pirtsakas ja tõsine inimene – olen mõnda ta fotot laikinud. Esther on võluv isiksus, sellele oleks pöörane vastu vaielda. Internet on täis...


Loe edasi

Arvamusfestival 2015: Loomade õigused inimkeskses ühiskonnas

15. augustil arutleti Paides esimest korda Arvamusfestivali ajaloos loomaõiguste teemadel.  MTÜ Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp modereeris paneeldiskussiooni “Loomade õigused inimkeskses ühiskonnas” ning avaldas vestluse sissejuhatuseks lootust, et tulevikus on festivalil päris oma loomaõiguste teemaline ala. Vestluses osalesid Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Minna Toots, liikumise Loomade Nimel esindaja Regly...


Loe edasi

Vigade parandus karusloomakasvatajatele*

Mattias Turovski, keskkonnaeetik Loomaõiguslaste eesmärk pole tekitada majanduslikke kahjusid ettevõtlusele, ühiskonnale või kodanikele, vaid läbi karusloomakasvanduste keelustamise vätida ebavajalikke kannatusi loomadele. Majanduslik kahju on üleminekuperioodidele omane paratamatus ning selliste kahjude suurusjärk ning tõsidus sõltub peaasjalikult riigikujundajate ja asjaosaliste võimest uue situatsiooniga kohaneda. Ka 20. sajandi alguses Ühendriikides keelustatud pärisorjandus...


Loe edasi

Nähtamatute loomade pärast

Jo-Anne McArthuri auhinnatud fotod sünnivad enamasti salaja. Ta on jäädvustanud kümne aasta jooksul ja enam kui 40 riigis loomi, keda kasutatakse toiduainetööstuses, rõivatööstuses, loomkatseteks, transpordiks ja meelelahutuseks. Näiteks on ta külastanud nii Hiina karufarmi kui ka vaalapüüki takistavaid Sea Sheperdi vabatahtlikke Antarktikal.  Neid loomi, keda Jo-Anne pildile püüab, nimetab...


Loe edasi

Kunstkarusnahk kaob lettidelt nagu soe sai

TAMSIN BLANCHARD Hiljutised kuuldused karusnahatööstuse edukusest on vaja asetada konteksti. Edu saadab just kunstkarusnahka. Ehtsat karusnahka näeb puhtalt tänu turundusstrateegiatele. On tõsi, et osa moetööstusest flirdib praegu karusnahaga. Pariisi, Milano, New Yorgi ja Londoni moenädalad, kus esitleti 2015. aasta sügistalviseid kollektsioone, olid seda täis. Osa sellest oli kunstlik. Enamus...


Loe edasi

Psühholoog: tsirkus kujundab lastele loomadest valearusaamad

SUJATHA RAMAKRISHNA, M.D., arengupsühholoog Vanematele, kes soovivad, et nende lapsed kogeksid maailmas vaid parimat, tunduvad uskumatuid trikke etendavad metsikud loomad kui meelierutav perekondlik lõbustus. Kuid lapsevanemad peaksid silmas pidama, kuidas selliste ürituste külastamine nende lapsi mõjutab. Lapse arengule spetsialiseerunud psühhiaatrina olen jälginud otsest seost selle vahel, kuidas lapsed kohtlevad...


Loe edasi

Kriitilised loomauuringud

KADRI AAVIK Juba eelajaloolisest ajast on loomad olnud lahutamatu osa inimkonna materiaalsest ja kultuurilisest eksistentsist: teisi liike on kasutatud toiduks ja kehakatteks, kujutatud neid kunstis, kirjanduses jm. Seega on loomad olnud kaua inimeste kollektiivse teadvuse osa. Ka teadus on loomade vastu huvi tundnud üsna pikka aega, kuid seni on...


Loe edasi

Ehtsast kunstnahast

KARIN BACHMANN Taimetoidumessil vehkis ärritunud mees karusnahavastasest kampaaniast kõneleva tüdruku nina ees toidukotiga ja pahandas, et “ilma karusnahata ei saa ju inimene hakkama, ilma piimata ammugi mitte”. Pärast avaldust eemaldus ta väärikalt, seljas paksem tepitud talvejope ja kotis vegan-restorani logoga koogikarp. Sama absurdseid dihhotoomiaid oli teisigi –  jänesenahast vestiga...


Loe edasi

Ülevaade konverentsist “Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks”

KADRI AAVIK 31. oktoobril 2014 korraldas MTÜ Loomus esmakordselt Eestis loomaõigustele pühendatud konverentsi, pealkirjaga “Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks”. Konverents tõi kokku loomaõiguste ja loomauuringute valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna aktiviste ja akadeemikuid, et koos arutada, kuidas liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole. Konverentsi ettekanded lähtusid loomaõiguslikest ja kriitiliste...


Loe edasi

23 soovitust algajale loomaõiguslasele

KADRI TAPERSON Hoia end. Sa ei saa kõiki päästa, võid ainult endast parima anda. Hoia sõpru. Neid ei ole liiga palju. See, et loomad terves maailmas kannatavad, ei ole sinu süü. Teadmine, et loomadel on alati raskem kui sinul, ei pruugi alati aidata. Sul on õigus nõrk olla. Ole...


Loe edasi

Loomaõiguslus Eesti moodi

KADRI TAPERSON Loomaõiguslaste liikumine algas Eestis kaheksa aastat tagasi, mis on piisavalt pikk aeg selleks, et teha tagasivaade ja küsida, kas midagi on saavutatud ja kuhu edasi liigutakse. Loomaõiguslus on oma spetsiifilisuse tõttu olnud muudest sotsiaalsetest liikumistest üsna eraldiseisev ja seda ehk muuhulgas sellepärast, et neil liikumistel ei ole...


Loe edasi

Neli loomasõbralikku tarbimisvalikut meie igapäevaelus

ANNIKA LEPP Elame ühiskonnas, kus on enamasti võimalik teha valikuid. Iga valik mõjutab kas otseselt või kaudselt ka teisi meie ümber. Näiteks oma igapäevastes tarbimisvalikutes saab eelistada tooteid ja teenuseid, mis teevad võimalikult vähe kahju nii loomadele, loodusele kui ka meie tervisele. Loomasõbralik toitumine Konservatiivsemate arvutuste kohaselt säästab taimetoitlane...


Loe edasi

Tervituseks, sissejuhatuseks

KADRI TAPERSON / loomakaitsja Loomateemalise blogi idee tekkis kevadel korraga kolmes erinevas Eesti otsas või õigemini kolmes peas. Nii nagu vahel ikka tähtsate asjadega juhtub. Meie meedias kirjutatakse küll loomadest järjest rohkem, aga tavaliselt on tegemist lühikeste uudistega, pinnapealsete lookestega ja meedia tähelepanu jõuab loomadeni väheste eranditega peamiselt siis,...


Loe edasi

Foie gras ehk mis on mõnu hind

ANNIKA LEPP Kuidas valmistada paljukiidetud luksuslikku delikatessi nimega foie gras? Lihtne! Võta üks hani või part, haara tal kaela ümbert kinni, suru talle noka vahele metalltoru ning pressi 500 grammi sööta läbi toru kenasti otse linnu makku. Korda protseduuri kaks kuni kolm korda päevas terve kuu jooksul, kuni sundsöödetud...


Loe edasi

Roheline süü

MIHKEL KUNNUS / semiootik, publitsist, esseist, kirjanduskriitik Princetoni ülikooli professorit Peter Singerit (s 1946) peetakse ehk üpris õigustatult üheks 20. sajandi ja tänapäeva mõjukamaks filosoofiks, tema esseid ja kolumne on Eesti päevalehtedeski ilmunud kahekohaline arv. Tema mõjukuse võib panna suuresti selle arvele, et ta on silmatorkavalt ebaoriginaalne ja tema...


Loe edasi

Väike lind

TOOMAS RAUDAM / kirjanik Sissejuhatuseks: see lugu on ilmunud raamatus “Väike”, välja andnud Eesti Keele Sihtasutus, aastal 2009. Välja arvatud sõnad, on selles loos on kõik nii, nagu „päriselt.“ 1966. aastal töötasin ma tõesti Paide lähedal asuvas bituumenitehases, kuhu ma igal hommikul jalgrattaga sõitsin. Jah, jalgratas on loost välja jäänud,...


Loe edasi

Armastades, surmani

IVAR SOOPAN / ajakirjanik Murr oli pisike krants. Teate küll neid “kokteile”, kelles on midagi taksist või terjerist ja midagi hundikoerast – loodus oli kokteilianuma kätte võtnud, kõvasti raputanud ja valmistanud segu, mis oli mõne nurga alt vaadates humoorikas või veider, aga ometi otsatult armas. Mulle vaatasid otsa pruunid...


Loe edasi

China is recovering its animal friendly roots

SALLA TUOMIVAARA / Finnish sociologist who is currently on leave of absence from her job as the executive director of Animalia – Federation for the Protection of Animals in Finland – until May 2013. Animalia is Finland’s largest animal protection organization, which was founded in 1961. Animalia’s objective is...


Loe edasi

Kõige suuremad sõbrad ehk märkmeid liigikaitsest

NELLY MÄEKIVI / semiootik Loomadest, keda inimesed võivad kohata loomaaedades, safarides, bioparkides, pälvivad enim tähelepanu lõvid, elevandid, kaelkirjakud, jääkarud, šimpansid ja veel nii mõnedki suured imetajad. Nemad on magnetid, kes tõmbavad publikut ja pakuvad elamusi. Selgrootud, kalad ja roomajad ei ilmu sugugi nii tihti kujutluspilti, kui kuuldub sõna “loom”....


Loe edasi