KADRI TAPERSON
juhatuse liige

Olen loomakaitsja. Ehkki olen õppinud erinevaid asju ja teinud igasuguseid töid, kirjutanud, korraldanud, õpetanud, juhtinud, pean tänast tegevust neist kõige olulisemaks ja ka kõige suuremaks väljakutseks.  Asutasin 2006-l aastal MTÜ Kuulikodu, millest kasvas välja loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Elan Hiiumaal metsatukas igivanas majas koos loomadega, kellel kusagil mujal elada ei ole. Pean lugu loomulikust elulaadist, mis teeb nii loomadele kui loodusele võimalikult vähe liiga.

ANNIKA LEPP
kommunikatsioonijuht

Minu erialaks on meedia ja kommunikatsioon. Olen õppinud Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis elektroonilist meediat ja Helsingi Ülikooli magistrantuuris rahvusvahelist kommunikatsiooni. Selles valdkonnas olen töötanud ligi 10 aastat. 2011. aastal hakkasin koostöös teiste vabatahtlikega korraldama Eesti esimest ja seni ainsat veganmessi Taimetoidumess, mille eestvedajaks olen siiani. 2012. aasta juunist 2014. aasta jaanuarini olin Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige. MTÜga Loomus liitusin 2014. aasta maikuus. Katsun minuga planeeti jagavatele olenditele tekitada nii vähe kannatusi kui võimalik. Minu jaoks ei ole looma heaolu ja tema õiguste tagamine “KAS”-, vaid “KUIDAS”-tüüpi küsimus.

MATTIAS TUROVSKI

Olen freelancer, tegelenud looduseetikat puudutavate teemadega juba bakalaureuseõppest alates, mil 2011. aastal kaitsesin lõputööd teemal “Iseväärtuse süvaökoloogilised põhjendused keskkonnaeetikas” ning 2014. aastal magistritööd “Empaatia roll holistiliste maailmavaadete kujunemisel keskkonnaeetikas.” Olles pärit perest, kus loomad ja loodus on alati olnud tähtsal kohal, on looma- ning keskkonnaõigust puudutavad teemad mulle alati südamelähedased olnud. Seetõttu meeldib mulle artikleid kirjutada ja vahel ka mõnest huvitavast keskkonnaeetilisest teemast konverentsi või seminari raames juttu rääkida. Lemmiktemaatika, milleni iga loomakaitset puudutav vestlus minu puhul välja jõuab on holism – filosoofiline teooria, mille kohaselt ökoloogilises valguses loodusesse ning selle väärtusesse saab suhtuda ainult kui tervikusse. Lisaks sellele olen juba kümmekond aastat olnud oma isa Aleksei ametlik manager. Loomusega tegin tutvust 2014. aastal, kui mind kutsuti esinema Eesti esimesele loomaõiguskonverentsile”. Liikmeks astusin mõned kuud hiljem. See oli otsus, mis mulle iga päevaga aina rohkem meeldima on hakanud!

LEA SOORSK

Elu on kõik, mis meil on. Kõigil meil, olenemata rahvuslikust, soolisest, rassilisest, sotsiaalsest ja samamoodi ka liigilisest kuuluvusest. Usun, et enamik inimesi on võimelised tundma sidet teiste olendite ja loodusega – eesmärk on selle empaatia haaret laiendada, milleks parimaid viise on põhjendatud ja argumenteeritud teavitustöö mitteinimeste reaalsusest inimeste maailmas. Olen õppinud Eesti Humanitaarinstituudis Kultuuriteadust, seepärast huvitab mind eelkõige laialt levinud, esmapilgul ratsionaalse heakskiidu demüstifitseerimine, mis teeb võimalikuks loomade väärkohtlemise ühiskondlikul skaalal. Loomuses tegutsen peamiselt tekstide tõlkimisega.

KRISTINA MERING

Olen loomavaldkonnas tegutsenud aastast 2006, peamiselt organisatsiooni Loomade Nimel kõneisikuna, kuid ka teiste loomakaitseorganisatsioonidega koostööd tehes. Minu jaoks on loomade eestkostes oluline argumenteeritud lähenemine ning ühiskondlike oludega arvestamine, mida on küllaltki palju mõjutanud ka sotsioloogiaõpingud ülikoolis. Usun, et loomade ja inimeste vaheliste suhete uurimine on miski, millest võidavad kasu mõlemad osapooled.

KADRI AAVIK

Olen erialalt sotsioloog. Õpin Tallinna Ülikooli sotsioloogia doktorantuuris ja annan loenguid. Lisaks sellele olen juba pikalt aktiivselt tegutsenud Eesti kodanikuühiskonnas, soolise võrdõiguslikkuse ja laiemalt sotsiaalse õigluse teemadel ja viimastel aastatel üha enam veganluse ja loomaõigusluse valdkonnas. Olen MTÜ Ethical Links ja MTÜ Eesti Vegan Selts juhatuse liige. Alates 2006. aastast pean blogi nimega veganmaailm.com. Loomusega liitusin 2014. aasta kevadel. Minu jaoks on igapäevaelus ja akadeemilises uurimistöös oluline järgida sotsiaalse õigluse ning loomaõigusluse põhimõtteid. Identifitseerin end ökofeministina, leides, et mehhanismid, mille kaudu patriarhaarne ühiskonnakorraldus naisi ning loomi allutab, on sarnased.

KARIN BACHMANN

Olen maastikuarhitekt firmas OÜ Kino. Lisaks väliruumile, millega tegelen südamest ka väljaspool tööaega, on mu teine elukutse loomakaitse. Elu kutse igas tähenduses – esiteks püüan järgida põhimõtet elada selliselt, et oma tegevusega, eriti igapäevarutiinidega, võimalikult vähestele olenditele kannatusi-tülitamist-ebaloomulikkust-surma põhjustada. Teises tähenduses on igal inimesel vajadus anda tagasi selle hea eest, mis endale on osaks saanud. Loomaeetikast olen mõelnud seni kuni ennast mäletan, kuigi sellele siis nime ei osanud anda. Praegune tegevus on kaasasündinud südamesunni loomulik jätk, mis avaldub ennekõike laiematel teemadel kirjutistes, kaasalöömises kodutute loomade ees kõnelemisel ning reaalsetes tegevustes.

MERIT BURENKOV

Olen hariduselt inglise filoloog ja hingelt suur loomasõber. Töötan IT-sektoris lokaliseerimisega, mis ühendab minu infotehnoloogia huvi ning armastuse keelte ja kultuuride vastu. Loomuse tegevuses olen peamiselt osalenud eesti- ja inglisekeelsete tekstide tõlkimisega. Ajapuuduse tõttu ei saa ma ennast väga aktiivseks loomakaitsjaks lugeda, kuid mind juhib Hando Runneli luulerida “Muuda ennast, muutub maailm”. Ma usun, et see deviis ongi võti ideaalsesse maailma, kus inimesed ja loomad eksisteerivad võrdsetena.

MARTIN GARBUZ

Olen Loomuse eelkäija MTÜ Kuulikodu liige alates 2013. aastast. Loomaõiguslusega olen aktiivsemalt seotud olnud alates 2007. aastast läbi liikumise Loomade Nimel. Kuna õpin magistrantuuris filoloogiat, siis on loomade heaks tegutsemise peamisteks tegevusteks olnud tekstide kirjutamine, toimetamine ja tõlkimine. Olen aastate jooksul ka paljude suuremate kampaaniate ja ürituste korraldamises kaasa löönud. Olen aktiivselt seotud olnud Tallinna vegan õhtusöökide sarjaga alates aastast 2012. 2013. aastal asutasin koos teiste vabatahtlikega Loomade Nimel Tartu grupi, mis on nüüdseks tegutsenud mitu kuud ja korraldanud erinevaid üritusi filmiõhtutest kuni arutlusringideni.

IREENE VIKTOR

Kuigi olen taimetoitlane olnud juba pikemat aega, siis loomaõiguslusega olen aktiivsemalt hakanud tegelema viimasel paaril aastal. Arvan, et loomade ärakasutamine inimeste tarbeks ei ole tänases lääne ühiskonnas vajalik ega ka moraalselt põhjendatud. Humanitaarteadusliku tausta tõttu pakuvad mulle huvi loomakaitse ja –õigusluse ajalugu, erinevad teoreetilised lähenemised ning loomaõigusluse ja taimetoitlusega seotud mõisted, mida olen lahanud ka nt blogipostitustes leheküljel vegan.ee. Olen MTÜ Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige.

FLORIAN BIESINGER

Olen saanud majandusalase hariduse, kuid viimastel aastatel on mu elus olnud väga olulisel kohal enese harimine loomaõigusluse ja taimetoitluse olulisemates teemades. Olen veganlust tutvustava infoportaali vegan.ee üks loojatest ning sealsete toitumisteemade tekstide autor. Leian, et veganlus on lihtsaim ning efektiivseim vastus loomade kasutamise ja kohtlemisega seotud probleemidele.

OLAVI ANTONS

Ema rääkis mulle, et kas teine või kolmas sõna, mis mu suust tuli oli – kiiss. Kassid – nii omad kui võõrad – on saatnud mind kogu elu ja ning on olnud mulle suurepärasteks õpetajateks. Loomust ja üleüldse loomakaitselist liikumist on minu arvates vaja peamiselt kahel põhjusel. Esiteks toimub liigagi palju sellist, kus loomad on hädas ja abi vajab organiseerimist ja koordineerimist. See on kõige tähtsam. Ja teiseks töö ja tegevus, mida tehakse näoga ühiskonna poole. Kuniks loomapiinajale samaga vastamine pole kahjuks seadusega lubatud, tuleb saavutada selline ühiskondlik foon, mis närused hinged paariaks muutumise hirmus peatab. Sest argpüksi kammitseb ainult hirm.

TANIA SELART

Hakkasin loomakaitsega aktiivselt tegelema 2008. aasta lõpus, mil alustasin igapäevaselt Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefoni vastuvõtmist ning  hädajuhtumite lahendamist. Aastatel 2009-2012 töötasin Seltsis  hädajuhtumite lahendamise projektijuhina ning hiljem ka Seltsi fundraiserina ja tegevjuhi kohusetäitjana. Aastatel  2010-2014 olin Seltsi juhatuse liige. Minu jaoks on iga loom hoolimist ja austust väärt ning mul on hea meel, et aastatega on loomakaitsevaldkond arenenud ja ma elan riigis, kus saan südamelähedastel ja olulistel teemadel kaasa rääkida, jagada oma teadmisi ja kogemusi ning läbi igapäevase loomakaitsetöö olla osake muudatustest paremuse poole. Ma loodan siiralt, et inimeste vastutusel olevate loomade heaolu küsimused ei ole riigi ja ühiskonna jaoks ebaolulised, ja et ajapikku tunnistatakse loomi  kui teadvusega ja tunnetusvõimelisi olendeid.

HELEN ROOSIMÄGI

Olen hariduselt jurist ja aastaid tegelenud loomakaitse valdkonna edendamisega. Aastatel 2002 – 2008 olin Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige ning aastatel 2009 – 2013 Euroopa loomakaitse lobiorganisatsiooni Eurogroup for Animals juhatuse liige. Viimasel ajal keskendun eelkõige hobuste heaolu teemadele, sh osalen ka Eurogroup for Animals organisatsiooni vastavas töörühmas.

KADRI SIKK

Olen pikalt otsinud valdkonda, mis kõnetaks mind nii sügavalt, et ajaks tegutsema nii tuulevaikuses kui tormis. Leidsin selle loomaõigustes, sest siin ristuvad kõik teemad, millega olen põhjalikumalt kokku puutunud. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli humanitaarteadustes ning õppinud Kopenhaagenis soouuringuid, teinud kaastööd Eesti Inimõiguste Keskuse ja Feministeeriumiga, töötanud aastaid kodanikuühiskonna organisatsioonides ning tegutsenud aktivistina rohujuuretasandil. Tahan olla osa lahendusest, mitte probleemist, et elada maailmas, kus kõik olendid on vabad.

KATRIN VELS

Olen keskkonnajurist. Igapäevaselt töötan Norra loomakaitseorganisatsioonis NOAH – for dyrsrettigheter (NOAH – loomade õiguste eest). Loomakaitses olen tegutsenud vabatahtlikuna üle 15 aasta, sealhulgas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuses seltsi algusaastatel. Läbi aastate on minu erilises fookuses olnud merekeskkond ja selle õiguslik kaitse. Viimasel ajal paelub mind üha enam küsimus, kuidas kujundada õigussüsteemi ümber nii, et see integreeriks teadusringkondades juba mõnda aega tunnustatud süsteemse maailmavaate kaemusi. Tänane õigussüsteem on eelkõige majanduslike huvide teenistuses ning on vähendanud inimese atomistlikuks õiguste kogumiks ja mehaaniliseks tarbijaks. See mitmeti iganenud arusaam on suureks takistuseks hoolivama ja hoidva suhtumise kujunemisele nii loomadesse kui ka loodusesse laiemalt. Hetkel elan koos elukaaslase ja väikese tütrega Oslos.