KADRI TAPERSON
juhatuse liige

Olen loomakaitsja. Ehkki olen õppinud erinevaid asju ja teinud igasuguseid töid, kirjutanud, korraldanud, õpetanud, juhtinud, pean tänast tegevust neist kõige olulisemaks ja ka kõige suuremaks väljakutseks. Asutasin 2006-l aastal MTÜ Kuulikodu, millest kasvas välja loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Elan Hiiumaal metsatukas igivanas majas koos loomadega, kellel kusagil mujal elada ei ole. Pean lugu loomulikust elulaadist, mis teeb nii loomadele kui loodusele võimalikult vähe liiga.

ANNIKA LEPP
kommunikatsioonijuht

Minu erialaks on meedia ja kommunikatsioon. Olen õppinud Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis elektroonilist meediat ja Helsingi Ülikooli magistrantuuris rahvusvahelist kommunikatsiooni. Selles valdkonnas olen töötanud üle 10 aasta. 2011. aastal algatasin Eesti Loomakaitse Seltsi abiga Taimetoidumessi, mille üks eestvedajatest olen siiani. 2012. aasta suvest 2014. aasta alguseni olin Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige. 2014. aasta maikuus kaasasutasin MTÜ Loomuse, kus tegutsen kommunikatsioonijuhina. Katsun minuga planeeti jagavatele olenditele tekitada nii vähe kannatusi kui võimalik. Minu jaoks ei ole looma heaolu ja tema õiguste tagamine “KAS”-, vaid “KUIDAS”-tüüpi küsimus.

ANITA MARIIN SININE
projektijuht

Loomaõiguslus hakkas mind lähemalt huvitama 2008. aastal. Liitusin siis liikumisega Loomade Nimel ja aastate jooksul täitsin seal väga erinevaid funktsioone: korraldasin üritusi, vedasin eest kampaaniaid ja esindasin liikumist meedias. Loomuse liige olen olnud aastast 2010, kui ühing tegutses veel Hiiumaa loomakaitsekeskusena nime all MTÜ Kuulikodu. Pärast Loomade Nimel ja Loomuse ühinemist 2017. aasta lõpus tegutsen aktiivselt Loomuses. Olen Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis õppinud projektijuhtimist ja ettevõtlust ning mitmeid aastaid jaekaubanduses töötanud. Minu suurim huvi on Eestis eetilise ja loomade huvidega arvestava ettevõtlusmaastiku kujundamine. Loomuses töötan välja ja viin ellu ettevõtjatele suunatud koostööprogramme.

LEA SOORSK
kalade heaolu projekti juht

Elu on kõik, mis meil on. Kõigil meil, olenemata rahvuslikust, soolisest, rassilisest, sotsiaalsest ja samamoodi ka liigilisest kuuluvusest. Usun, et enamik inimesi on võimelised tundma sidet teiste olendite ja loodusega – eesmärk on selle empaatia haaret laiendada, milleks parimaid viise on põhjendatud ja argumenteeritud teavitustöö mitteinimeste reaalsusest inimeste maailmas. Olen õppinud Eesti Humanitaarinstituudis Kultuuriteadust, seepärast huvitab mind eelkõige laialt levinud, esmapilgul ratsionaalse heakskiidu demüstifitseerimine, mis teeb võimalikuks loomade väärkohtlemise ühiskondlikul skaalal. Loomuses tegutsen peamiselt tekstide tõlkimisega.

KATHARINA GREPP
assistent

Olen mandalakunstnik ja illustraator. Tegutsen ka nime all Roheline Villa. Üheks läbivaks teemaks minu joonistustes on veganlus ja loomaõiguslus. Loomusesse kuulun alates asutamisest 2014. aastal, enne seda olin Loomuse eelkäija Kuulikodu liige. Sinna omakorda sattusin tänu ühele imelikule lagunevale majale, kus ma kohtusin ühe tähtsa inimesega. Praegu tegutsen Loomuses assistendina, hallates mitmesuguseid jooksvaid praktilisi küsimusi.
Kirgliku kohvikumängijana kuulun ka Loomuse “küpsetusosakonda” ja olen läbi selle aidanud tutvustada vegantoitu erinevatele rahvamassidele.

MATTIAS TUROVSKI

Olen freelancer, tegelenud looduseetikaga juba bakalaureuseõppest alates, mil 2011. aastal kaitsesin lõputööd teemal “Iseväärtuse süvaökoloogilised põhjendused keskkonnaeetikas” ning 2014. aastal magistritööd “Empaatia roll holistiliste maailmavaadete kujunemisel keskkonnaeetikas.” Olles pärit perest, kus loomad ja loodus on alati olnud tähtsal kohal, on looma- ning keskkonnaõigust puudutavad teemad mulle alati südamelähedased olnud. Lemmiktemaatika on holism – teooria, mille kohaselt loodusesse ning selle väärtusesse saab suhtuda ainult kui tervikusse. Lisaks olen juba kümmekond aastat olnud oma isa Aleksei ametlik manager. Loomusega tegin tutvust 2014. aastal, kui esinesin loomaõiguste konverentsil. Liikmeks astusin mõned kuud hiljem. See oli otsus, mis mulle iga päevaga aina rohkem meeldima on hakanud!

KATRIN VELS

Olen keskkonnajurist. Igapäevaselt töötan Norra loomakaitseorganisatsioonis NOAH – for dyrsrettigheter (NOAH – loomade õiguste eest). Loomakaitses olen tegutsenud vabatahtlikuna üle 15 aasta, sealhulgas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuses seltsi algusaastatel. Läbi aastate on minu erilises fookuses olnud merekeskkond ja selle õiguslik kaitse. Viimasel ajal paelub mind üha enam küsimus, kuidas kujundada õigussüsteemi ümber nii, et see integreeriks teadusringkondades juba mõnda aega tunnustatud süsteemse maailmavaate kaemusi. Tänane õigussüsteem on eelkõige majanduslike huvide teenistuses ning on vähendanud inimese atomistlikuks õiguste kogumiks ja mehaaniliseks tarbijaks. See mitmeti iganenud arusaam on suureks takistuseks hoolivama ja hoidva suhtumise kujunemisele nii loomadesse kui ka loodusesse laiemalt. Hetkel elan koos elukaaslase ja väikese tütrega Oslos.

KADRI AAVIK

Olen erialalt sotsioloog. Annan loenguid Tallinna Ülikoolis. Suur osa minu uurimistööst keskendub loomaõiguslikele ja veganlusega seotud teemadele. Lisaks sellele olen juba pikalt aktiivselt tegutsenud Eesti kodanikuühiskonnas, soolise võrdõiguslikkuse ja laiemalt sotsiaalse õigluse teemadel ja viimastel aastatel üha enam veganluse ja loomaõigusluse valdkonnas. Olen MTÜ Ethical Links ja MTÜ Eesti Vegan Selts juhatuse liige. Alates 2006. aastast pean blogi nimega veganmaailm.com. Loomusega liitusin 2014. aasta kevadel. Minu jaoks on igapäevaelus ja akadeemilises uurimistöös oluline järgida sotsiaalse õigluse ning loomaõigusluse põhimõtteid. Identifitseerin end ökofeministina, leides, et mehhanismid, mille kaudu patriarhaarne ühiskonnakorraldus naisi ning loomi allutab, on sarnased.

KARIN BACHMANN

Olen maastikuarhitekt firmas OÜ Kino. Lisaks väliruumile, millega tegelen südamest ka väljaspool tööaega, on mu teine elukutse loomakaitse. Elu kutse igas tähenduses – esiteks püüan järgida põhimõtet elada selliselt, et oma tegevusega, eriti igapäevarutiinidega, võimalikult vähestele olenditele kannatusi-tülitamist-ebaloomulikkust-surma põhjustada. Teises tähenduses on igal inimesel vajadus anda tagasi selle hea eest, mis endale on osaks saanud. Loomaeetikast olen mõelnud seni kuni ennast mäletan, kuigi sellele siis nime ei osanud anda. Praegune tegevus on kaasasündinud südamesunni loomulik jätk, mis avaldub ennekõike laiematel teemadel kirjutistes, kaasalöömises kodutute loomade ees kõnelemisel ning reaalsetes tegevustes.

MERIT VALDSALU

Olen hariduselt inglise filoloog ja hingelt suur loomasõber. Töötan IT-sektoris lokaliseerimisega, mis ühendab minu infotehnoloogia huvi ning armastuse keelte ja kultuuride vastu. Loomuse tegevuses olen peamiselt osalenud eesti- ja inglisekeelsete tekstide tõlkimisega. Ajapuuduse tõttu ei saa ma ennast väga aktiivseks loomakaitsjaks lugeda, kuid mind juhib Hando Runneli luulerida “Muuda ennast, muutub maailm”. Ma usun, et see deviis ongi võti ideaalsesse maailma, kus inimesed ja loomad eksisteerivad võrdsetena.

MARTIN GARBUZ

Olen erialalt hispaania filoloog ja tõlkija, kuid loomaõiguslikus liikumises kaasa löönud üle 10 aasta. Arvan, et loomade kannatuste vähendamine on inimkonna jaoks üks tänapäeva suurimaid väljakutseid. Samas on selles valdkonnas võimalik saavutada suhteliselt kiiresti reaalseid positiivseid muutusi. Seetõttu on igaühe panus väga oluline. Usun, et tulevikus vaatavad inimesed hämmelduse ja mõistmatusega tagasi sellele, kuidas tänapäeval loomi väärkoheldi. Loomuses aitan korraldada üritusi, esindan meid venekeelses meedias ning tegelen organisatsiooni arendamise küsimustega.

IREENE VIKTOR

Kuigi olen taimetoitlane olnud juba pikemat aega, siis loomaõiguslusega olen aktiivsemalt hakanud tegelema viimasel paaril aastal. Arvan, et loomade ärakasutamine inimeste tarbeks ei ole tänases lääne ühiskonnas vajalik ega ka moraalselt põhjendatud. Humanitaarteadusliku tausta tõttu pakuvad mulle huvi loomakaitse ja –õigusluse ajalugu, erinevad teoreetilised lähenemised ning loomaõigusluse ja taimetoitlusega seotud mõisted, mida olen lahanud ka nt blogipostitustes leheküljel vegan.ee. Olen MTÜ Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige.

FLORIAN BIESINGER

Olen saanud majandusalase hariduse, kuid viimastel aastatel on mu elus olnud väga olulisel kohal enese harimine loomaõigusluse ja taimetoitluse olulisemates teemades. Olen veganlust tutvustava infoportaali vegan.ee üks loojatest ning sealsete toitumisteemade tekstide autor. Leian, et veganlus on lihtsaim ning efektiivseim vastus loomade kasutamise ja kohtlemisega seotud probleemidele.

OLAVI ANTONS

Ema rääkis mulle, et kas teine või kolmas sõna, mis mu suust tuli oli – kiiss. Kassid – nii omad kui võõrad – on saatnud mind kogu elu ja ning on olnud mulle suurepärasteks õpetajateks. Loomust ja üleüldse loomakaitselist liikumist on minu arvates vaja peamiselt kahel põhjusel. Esiteks toimub liigagi palju sellist, kus loomad on hädas ja abi vajab organiseerimist ja koordineerimist. See on kõige tähtsam. Ja teiseks töö ja tegevus, mida tehakse näoga ühiskonna poole. Kuniks loomapiinajale samaga vastamine pole kahjuks seadusega lubatud, tuleb saavutada selline ühiskondlik foon, mis närused hinged paariaks muutumise hirmus peatab. Sest argpüksi kammitseb ainult hirm.

TANIA SELART

Hakkasin loomakaitsega aktiivselt tegelema 2008. aasta lõpus, mil alustasin igapäevaselt Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefoni vastuvõtmist ning hädajuhtumite lahendamist. Aastatel 2009-2012 töötasin Seltsis hädajuhtumite lahendamise projektijuhina ning hiljem ka Seltsi fundraiserina ja tegevjuhi kohusetäitjana. Aastatel 2010-2014 olin Seltsi juhatuse liige. Minu jaoks on iga loom hoolimist ja austust väärt ning mul on hea meel, et aastatega on loomakaitsevaldkond arenenud ja ma elan riigis, kus saan südamelähedastel ja olulistel teemadel kaasa rääkida, jagada oma teadmisi ja kogemusi ning läbi igapäevase loomakaitsetöö olla osake muudatustest paremuse poole. Ma loodan siiralt, et inimeste vastutusel olevate loomade heaolu küsimused ei ole riigi ja ühiskonna jaoks ebaolulised, ja et ajapikku tunnistatakse loomi kui teadvusega ja tunnetusvõimelisi olendeid.

HELEN ROOSIMÄGI

Olen hariduselt jurist ja aastaid tegelenud loomakaitse valdkonna edendamisega. Aastatel 2002 – 2008 olin Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige ning aastatel 2009 – 2013 Euroopa loomakaitse lobiorganisatsiooni Eurogroup for Animals juhatuse liige. Viimasel ajal keskendun eelkõige hobuste heaolu teemadele, sh osalen ka Eurogroup for Animals organisatsiooni vastavas töörühmas.

KADRI SIKK

Olen pikalt otsinud valdkonda, mis kõnetaks mind nii sügavalt, et ajaks tegutsema nii tuulevaikuses kui tormis. Leidsin selle loomaõigustes, sest siin ristuvad kõik teemad, millega olen põhjalikumalt kokku puutunud. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli humanitaarteadustes ning õppinud Kopenhaagenis soouuringuid, teinud kaastööd Eesti Inimõiguste Keskuse ja Feministeeriumiga, töötanud aastaid kodanikuühiskonna organisatsioonides ning tegutsenud aktivistina rohujuuretasandil. Tahan olla osa lahendusest, mitte probleemist, et elada maailmas, kus kõik olendid on vabad.

MAAJA MÄLL

Olen loomakaitsega tegelenud alates aastast 2004, mil astusin Eesti Loomakaitse Seltsi liikmeks. Samal aastal asusin juhtima ELSi Tartu osakonda. Olen aastate jooksul osalenud mitmetes loomakaitseprojektides ja töötanud ligi kuus aastat hädajuhtumite juhina. Loomusega liitusin 2017. aasta sügisel. Püüan elada võimalikult loomasõbralikult. Oma elu jagan terase kääbuspuudli ja kahe kassiga.

MAIA-LIISA MÜRKEL

Hariduselt olen jurist. Loomakaitsega olen seotud olnud alates 2013. aastast, mil astusin Eesti Loomakaitse Seltsi liikmeks. Loomade kaitse ja õigused kõnetavad mind väga tugevalt. Inimesed kipuvad unustama, et nad ei ela siin planeedil sugugi üksi. Marginaliseerunud on suhe loodusega ning keskendutakse isiklikele naudingutele mõtlemata, kas ja kui palju kannatusi, hävingut või kaost see endaga kaasa toob. Õnneks tundub tasapisi pead tõstvat ka teadmine, et seosed kogu elusa vahel, suhtumine ümbritsevasse ning väärikas kooseksisteerimine on väärtus, mille poole püüelda.

IRINA SOLOŠENKO

Loomaõigusluse ja veganluse teemad huvitavad mind aastast 2007. Olen venekeelse lehekülje veganboom.ee autor. Olen Eesti Vegan Seltsi liige asutamise aastast 2012. Olen Loomuse ametlik liige alates 2017, kuid enne olin aastaid mitteametlik toetaja ja vabatahtlik nii Loomuses kui ka teistes loomakaitse organisatsioonides. Mulle pakuvad huvi paljud eluvaldkonnad, aga eriti inimeste ja loomade heaolu, puhas keskkond ja hooliv suhtumine loodusesse. Minu põhitähelepanu on suunatud tegevustele, mis on seotud loomade õiguste kaitse ja veganlusega, kuna vaieldamatult on loomad kui erinevate tööstuste tooraine või meelelahutusobjektid, meie ühiskonnas kõige õigusetumas ja kahetsusväärsemas olukorras.

LAURA VILBIKS

Olen loomaõiguslusega seotud alates 2014. aastast, mil hakkasin vabatahtlikuks Loomade Nimel liikumises. Tegelen ka aktiivselt feministlike ja seksuaalvähemuste õiguste teemadega. Leian, et inimestest hoolimine käib käsikäes teistest olenditest hoolimisega, ning ka loomadel on võõrandamatu õigus täisväärtuslikule elule. Muuhulgas huvitavad mind arengud poliitikas ja kultuurimaastikul ning tegelen kunsti ja kirjutamisega.

ANNE NÕLVAK

Suur osa mu elust on seotud toiduga. Taimse toidu valmistamine ja läbi selle inimesteni jõudmine on mu enda väike maailmaparandamise viis. Seda nii kaudselt taimset toitu propageerides kui töötades igapäevaselt Oslos vegan kokana. Loomuse liige olen olnud aastast 2015, olles peamiselt tegev Loomuse suurepärases “küpsetusosakonnas”. Minu teiseks kireks on reisimine ja kuna interneti teel veel küpsiseid ja saiakesi saata ei saa, olen sunnitud paljudest tegevustest ka kõrvale jääma. Aga südames olen loomuslane ja teen igapäevaselt mis suudan, et Eestis täistaimse toitumise propageerimist ja loomakaitseliikumist toetada.

THERESE-LIISE AASMA

Läksin Kuulikodusse aastal 2012 metsa kadunud kassi otsima ja leidsin eest maja täis loomaõiguslasi ja maitsvat vegan toitu. Paar aastat hiljem tundus loomulikuna astuda Loomuse liikmeks. Kuigi ma end aktiivseks loomakaitsjaks pidada ei saa, püüdlen kannatustevaba maailma poole läbi taimede. Kirjutan vägivallatust taimekasvatusest, kus puudub vajadus loomade ekspluateerimiseks blogis Metsik Aed.