Kõik 11 Horvaatia europarlamendi saadikut on karusloomafarmide vastu

UTI1792044_r900x493

Üks enam kui 400 tšintšiljast, kelle San Diego Humane Society päästis kohalikust tšintšiljafarmist. Foto autor: Charlie Neuman, The San Diego Union Tribune

Horvaatia loomakaitseseaduse kohaselt jõustub karusloomakasvatuse keeld 1. jaanuaril 2017, pärast kümneaastase üleminekuperioodi lõppu. Seda ohustab aga eelmisel aastal sündinud ebapopulaarne algatus, mis tahab tšintšiljad uuest korraldusest välja jätta. Tšintšiljad on praegu ainsad loomad, keda Horvaatia karusloomafarmides peetakse.

Senini oli teada, et Horvaatias jätkavad tööd 50 karusloomafarmerit, mis on kõigest viiendik võrreldes farmerite arvuga keelu vastuvõtmise ajast. Nüüd aga kinnitas Põllumajandusministeerium, et registreeritud on ainult 20 farmerit. Pole teada, kas kõik on ka tegelikult aktiivsed kasvatajad või kui paljud neist jätkaksid loomapidamist pärast üleminekuaja kehtestamist.

Europarlamendi Horvaatia saadikud – Biljana Borzan, Ivan Jakovcic, Ivana Maletic, Marijana Petir, Tonino Picula, Andrej Plenkovic, Jozo Rados, Davor Ivo Stier, Davor Skrlec, Dubravka Suica ja Ruza Tomasic – on hoolimata oma poliitilisest kuuluvusest kehtima hakkavat karusloomakasvatuse keeldu toetanud. Neid on veennud eetilised ja ökoloogilised põhjused, Horvaatia ja Euroopa avalik arvamus ning Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluse suunaviidad.

Keelu tutvustamise ajal oli Tonino Picula üks neist, kes tegi ettepaneku lühendada üleminekuperioodi pikkust kümnelt aastalt seitsmele. Kuuldes keelu tühistamise võimalikkusest, ütles ta: “Olen veendunud, et kõiki karusloomafarmide keelustamist toetavaid argumente, mis kehtisid kümme aastat tagasi, võib kasutada ka täna, ning et keelu tühistamine viiks meid tsivilisatsioonina sammu võrra tagasi. Seadusettepanekus välja pakutud kümneaastane üleminekuperiood väljendas siis ja väljendab jätkuvalt, et ettevõtjate poolt toodud argumente on arvesse võetud. Igaüks, kes natukenegi äritsüklite toimimisest aru saab, peab nõustuma, et kümme aastat kohanemisperioodiks on seadusemuutjate poolt väga sõbralik ja lahke žest.

Oma seisukoha keelu võimaliku tühistamise või üleminekuperioodi pikendamise kohta on andnud ka Ivan Jakovcic: ”Olen karusloomafarmide täieliku keelu tühistamise või üleminekuperioodi pikendamise ettepaneku kuulmisest kohkunud. Olen jõuliselt selle poolt, et loomade tapmine karusnaha saamise eesmärgil tuleb täielikult lõpetada. Arvan, et see julm tegevus, mis põhjustab nii paljudele loomadele füüsilisi ja vaimseid kannatusi, on eetiliselt vastuvõetamatu.

Võimalike muutuste valguses avaldas oma seisukoha ka Davor Skrlec: “Vastutuse võtmine loomade ja meid ümbritseva looduse eest, millesse kõik kuulume, peegeldab teadlikkuse kõrgemat arengutaset kaasaegses ühiskonnas, mille poole meie inimkonnana püüdlema peame. Kuna praegu leidub lõputul hulgal kõrge kvaliteediga alternatiive karusnahale, pole karusloomade kasvatamine inimese põhivajadus, vaid vääralt kehtestatud, looduse ja inimeste suhtes hoolimatu trend. Arvestades väga pikka üleminekuperioodi ja kodanike ning professionaalide konsensust, olen arvamusel, et iga muudatus, mille eesmärk on karusloomafarmide keelustamise tühistamine, on ebaeetiline, õigustamatu ning vastuolus meie hoolt ja austust väärivate loomade kaitse peamiste põhimõtetega.”

Davor Ivo Stier, Dubravka Suica ja Andrej Plenkovic ütlesid, et on koos oma kolleegidega ühiselt karusloomafarmide keelustamise poolt.

Saadik Ruza Tomasic kommenteeris: “Annan oma toetuse kehtivale seadusekorraldusele, millega 2006. aastal karusloomade kasvatamine keelustati. Arvata tšintšiljad keelust välja puhtalt selleks, et loomi amoraalsel viisil piinavad ja tapvad ettevõtted ja inimesed saaksid kasumit teenida, on minu meelest ebavajalik. Kahjuks on tšintšiljad just nende karusnahaga äritsemise ja inimese ahnuse tõttu väljasuremisohuni viidud.

Horvaatia kõrval kehtib täielik või osaline karusloomafarmide keeld Ühendkuningriigis, Austrias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Hollandis, Taanis, Belgias, Saksamaal ja Šveitsis. Regulatsioonide järgimata jätmise tõttu suleti Šveitsis just tšintšiljafarmid.

Hollandis keelustati tšintšiljade kasvatamine karusnaha saamise eesmärgil 1997. aastal ning eelmisel aastal taaskinnitas Haagis asuv rahvuslik apellatsioonikohus keelu, mis kehtib kõigi loomade karusnaha saamise eesmärgil kasvatamisele. Kuigi Holland on suuruselt neljas minginahkade tootja maailmas, võeti otsus vastu eetilistel alustel. Näinud kõrvalt situatsiooni Horvaatias, on Hollandi majandussuhete minister väljendanud keelustamise osas oma toetust.

Horvaatia loomakaitseorganisatsioon Animal Friends Croatia usub, et avaliku debati käigus ja sellele järgnevalt sisseviidavad loomakaitseseaduse muudatused tugevdavad, mitte ei nõrgesta seda.


Tõlge: Lea Soorsk, MTÜ Loomus

Originaaltekst siin.