Kuidas peatada illegaalset ohustatud loomaliikidega kauplemist?

Foto: World Parrot Trust

11. novembril toimus Euroopa Parlamendi (EP) liikmete, organisatsiooni Born Free ning Euroopa Parlamendi kliimamuutuse, säästva arengu ja elurikkuse laiendatud töörühma korraldatud arutelu ohustatud looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni (CITES) jõustamise ja elusloodusega salakaubitsemise vastase võitluse teemal.

Üritusel kõnelesid ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastase ameti (UNODC) ja Europoli esindajad, liikmesriikide eksperdid, kes rääkisid Tšehhi, Ungari ja Slovakkia kogemusest, Euroopa Komisjoni esindajad ning organisatisooni Wildlife Justice Commission esindaja.

Euroopa Liit ühines CITESega käesoleva aasta juulis. Augustis avaldas Euroopa Komisjon nn teekaardi Euroopa Liidu looduslike liikidega kaubitsemise vastase tegevuskava väljaarendamiseks, mis peaks valmima järgmise aasta märtsi alguseks.

Esinejad rõhutasid korduvalt, et illegaalne kaubitsemine on suur probleem mitmel tasandil. Lisaks keskkonnamõjule teenivad niimoodi lihtsat tulu kuritegelikud rühmitused. Illegaalne kaubandus on tihedalt seotud muu organiseeritud kuritegevusega nagu inimkaubandus, relvakaubandus, rahapesu, ka terrorism ja eelkõige korruptsioon. Äri on äärmiselt tulus, oht tabatud saada väike ja karistused enamasti tühised. Taolise kuritegevusliigi uurimine on keerukas ja ametnikud vajavad põhjalikku koolitust, samas ei peeta seda riikides piisavalt prioriteetseks. Raskusi valmistab ka komplitseeritud infovahetus ja koostöö eksootiliste riikidega. Kohtumisel toodi välja ka asjaolu, et kolmandaid riike on keeruline kritiseerida, kui nendes riikides käivad karistamatult jahti pidamas lääneriikide trofeekütid.

Euroopa on põhiliselt transiidipiirkond ja finantskeskus, aga siit viiakse ka ebaseaduslikult välja nt kohalikke röövlinde ja Euroopa angerjat. Sisse tuuakse peamiselt kilpkonni ning papagoisid lemmikloomadeks, kuid kaitstud liike võivad sisaldada ka kõiksugused imeravimite pähe müüdavad preparaadid. Siinkohal lisandub liikide väljasuremisele ja organiseeritud kuritegevusele oht rahvatervisele. Näiteks on juba 2005. aastast linnugripi tõttu keelustatud metsikute lindude import Euroopasse. Ohtlik on ka eksootiliste loomade liha (bush meat), mis võib sisaldada erinevaid haigustekitajaid, nagu näitas ka ebolapuhang.

IMG_0350

Foto: Helena Šegedin

Muuhulgas toodi kohtumisel huvitavaid näiteid Ungarist, mis on ühest küljest transiitriik (Balkani marsruut Aasiast ja Aafrikast), aga kust viiakse välja ka kohalikke kaitstud kilpkonna- ja (laulu)linnuliike. Viimaseid käivad välismaalt tulevad jahimehed ka massiliselt laskmas. Ungarist on mh ebaseaduslikult eksporditud ka pruunkaruvorsti.

Tutvustati ka selle aasta märtsis loodud sõltumatut organisatsiooni Wildlife Justice Commission, mis koosneb õigus-, kriminaalõigus- ja liigisäilitusekspertidest ning tegeleb ebaseadusliku liikidega kaubitsemise iseseisva uurimisega, et seejärel survestada riiklikke asutusi algatama ametlikku juurdlust.

Kohtumisel leiti, et ühest küljest tuleb parandada olemasoleva seadusandluse jõustamist ning harmoneerida karistusi, mis on liikmesriigiti väga erinevad, ning teisalt oleks vaja uut seadusandlust ja struktuure, et tagada parem infovahetus ja koordineerimine. Rõhku tuleks eriti panna ka kaitstud liikidega internetis kaubitsemise uurimisele.

Loomust esindas kohtumisel Helena Šegedin.