Aita peatada loomatsirkus ja saada kiri otsustajatele

97208

Pilt: Scanpix

14. ja 15. juunil külastab Eestit Venemaa tsirkus, mis toob endaga kaasa üle 40 looma, mh 15 lõvi ja tiigrit. Tsirkuse-etenduses on kiskjad sunnitud hüppama läbi põlevate rõngaste ja ratsutama hobuste seljas. Et sellise meelelahutuse tulekut Eestisse peatada, kutsuvad loomakaitseorganisatsioonid üles saatma kirju Maaeluministeeriumile, Veterinaar- ja Toiduametile ning osalema meeleavalduses.

14. juuni meeleavaldusega liituvad MTÜ Loomus, Loomade Nimel, Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ, Nurru Ometi, Pesaleidja, Kassiabi, Kasside Turvakodu, Kelmiküla kassijaam ja Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu.

Loe SIIT, miks loomad ei kuulu tsirkusesse.

Meeleavaldus, milles on lubanud osaleda kõik Eesti suuremad loomakaitseorganisatsioonid toimub 14. juunil kell 17.00 Tallinnas, Tondiraba jäähalli ees.

Palun edasta oma palve takistada loomi kasutavate tsirkuste tulekut Eestisse ja aita kiirendada loomatsirkuseid keelustava seaduseelnõu valmimist.

 

Kopeeri allolev kiri ja edasta see järgnevatele e-posti aadressitele või kasuta selleks lehekülge www.loomadetatsirkus.ee
info@agri.ee,
urmas.kruuse@agri.ee,
info.harju@vet.agri.ee,
indrek.halliste@vet.agri.ee
saadetud_kirjad@loomus.ee

 

Kiri:

 

Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumile; Veterinaar- ja Toiduametile

Pöördume teie poole palvega takistada loomi kasutavate tsirkuse tulekut Eestisse ja kiirendada keelustava seaduseelnõu valmimist.

Eestis ei ole paikseid loomi kasutavaid tsirkuseid, küll aga külastavad meid pea igal aastal tsirkused, mis kasutavad etenduses metsloomi. 14. ja 15. juunil käesoleval aastal toimub Tallinnas Tondiraba jäähallis vendade Zapašnõide tsirkuseetendus, kus kasutatakse 15 lõvi ja tiigrit, aga ka hobuseid, papagoisid ja koeri. Tallinna venekeelses uudisteportaalis Stolitsa.ee väidavad vennad Zapašnõid, et nad on valmis igasuguseks diskussiooniks ja kutsuvad kõiki vaatama, kuidas loomi dresseeritakse. Loomadega olevat kõik hästi ja vangistuses sündinud loomadele ongi ainult üks võimalus – tsirkus. Samas artiklis on sellegipoolest juttu ka tiigrite adaptsioonist metsikusse loodusesse. Aeg on näidanud, et loomakaitsjate ja tsirkusepidajate maailmavaatelised erinevused on nii suured, et diskussioonist ei ole palju kasu. Loomakaitsjate sõnum kõigile loomade kasutajatele on kergesti mõistetav – loom vajab palju rohkem kui süüa, ööpäevaringset järelevalvet ja veterinaari tähelepanu. Iga tsirkuse puhul ei ole võimalik tõestada dressuurimeetodite jõhkrust, aga looma isiksus on murtud nii või teisiti. Muul viisil teda ebaloomulikult käituma panna ei saa.

Sama maailmavaadet jagavad Eestis üle 12 000 inimese, kes allkirjastasid 2013. aastal petitsiooni loomi kasutatavate tsirkuste vastu. See petitsioon ja samal ajal Eestis viibinud tsirkuseelevant Medi surm ajendasid tollast Põllumajandusministeeriumi asuma välja töötama seaduseelnõud, millega kavatsetakse keelustada mitmete liikide kasutamine tsirkuses. Eelnõu on ettevaatlik, ilmselt kardetakse, et ühiskond ei ole valmis kõikide loomade tsirkuses kasutamise keelustamiseks, aga algus on siiski tehtud ja eelnõu väljatöötamiskavatsusest võib välja lugeda ka riiklikku suhtumist loomade kasutamisele meelelahutuses.
Eestis on erinevaid kampaaniaid loomade tsirkuses kasutamise vastu tehtud alates 2008. aastast, manifestile tsirkustes loomade kasutamise keelustamiseks on alla kirjutanud pea 70 erinevat organisatsiooni ja ettevõtet. Tänaseks päevaks on 23 riiki maailmas vastu võtnud täieliku üleriigilise metsloomade tsirkustes kasutamise keelu, mille seas on ka riike, mis on keelustanud kõikide loomade tsirkustes kasutamise. Euroopa Liidus on üheksa riiki selgelt keelanud kõikide loomade või metsloomade kasutamise tsirkustes, üheksa riiki on kehtestanud osalised keelud.

Euroopa Veterinaaride Föderatsioon soovitab kõikidel Euroopa riikidel keelustada metsloomade kasutamine rändtsirkustes. 38 riigist pärit 46 erineva veterinaarorganisatsiooni ühine avaldus väidab, et rändtsirkustes metsloomade kasutamise puhul ei ole mingilgi moel võimalik metsloomade füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi adekvaatselt rahuldada. Eelmisel aastal esitleti Euroopa Parlamendis ka 23 teadlase avaldust “Metsloomade etoloogilised vajadused ja heaolu tsirkuses”, misjärel tehti europarlamendis ettepanek keelustada metsloomade kasutamine tsirkuses üle kogu Euroopa Liidu.

Erinevates ELi riikides läbiviidud avaliku arvamuse küsitlused on viidanud avalikkuse soovile lõpetada tsirkustes metsloomade kasutamine. Näiteks 2015. aasta juuni seisuga soovib 98% Šotimaa kodanikest keelustada metsloomade kasutamise rändtsirkustes. 2014. aastal Iirimaal läbiviidud küsitlusest selgus, et ainult 28% inimestest pidas metsloomade tsirkuses kasutamist aktsepteeritavaks. Sarnaselt soovivad 64,4% Saksamaa kodanikest ja 57% Prantsusmaa kodanikest metsloomade tsirkustes kasutamise lõpetamist.

Eelolev kirjeldab kaasaegseid hoiakuid ja ettevalmistatavaid muudatusi seoses loomade kasutamisega tsirkustes. Allakirjutanud ootavad tõhusat tegutsemist ja avalikke selgitusi ametkondadelt, mille võimuses on loomi kasutavad tsirkused keelustada ja takistada tsirkuste esinemist Eestis.