{"id":116,"date":"2018-09-28T12:46:05","date_gmt":"2018-09-28T09:46:05","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?page_id=116"},"modified":"2020-05-11T10:28:54","modified_gmt":"2020-05-11T07:28:54","slug":"kaladest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/kaladest\/","title":{"rendered":"Kaladest"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kalad on k\u00f5ige arvukamad ja mitmekesisemad loomad maailmas.<\/strong> FishBase, interneti suurim kalaandmebaas, kirjeldab 2018. aasta septembrikuu seisuga 33 948 erinevat liiki 64 seltsist. Seda on rohkem kui k\u00f5iki imetajaid, linde, roomajaid ja kahepaikseid kokku \u2013 kalad moodustavad 60% teadaolevatest selgroogsetest liikidest. See on k\u00f5nekas juba seet\u00f5ttu, et 95% maailmamerest on ikka veel inimeste poolt uurimata.<\/p>\n\n\n\n

Me pole harjunud m\u00f5tlema kaladest kui loomadest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

On mitmeid p\u00f5hjusi, miks kalad inimestele v\u00f5\u00f5raks j\u00e4\u00e4vad. Kalu on peetud madalamal arenguastmel olevateks loomadeks, kes kujunesid v\u00e4lja juba muistsel ajal ning on hiljem j\u00e4\u00e4nud laias laastus muutumatuks. Kalade v\u00e4ike aju on p\u00f5hjust andnud hoiakuks, nagu oleksid nad rumalad ja l\u00fchikese m\u00e4luga. Eesti keeles kasutatakse kala passiivsuse  s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina, nagu teame v\u00e4ljenditest \u201etuim kui kala\u201c, \u201etumm nagu kala\u201c, \u201ek\u00fclm kui kala\u201c, \u201ekala m\u00e4lu\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Kalad tunduvad k\u00fclmad ja limased, nende h\u00e4\u00e4letus n\u00e4ib m\u00e4rgina tuimusest. V\u00f5rreldes imetajate ja lindudega puuduks neil justkui igasugune ilmekus, aga just n\u00e4oline ja kehaline v\u00e4ljendusrikkus on esmat\u00e4htsad selleks, et meis k\u00e4ivituks empaatiline reaktsioon. Kalad on meist nii erinevad, et me lihtsalt ei oska ennast nende asemele kujutleda. Ka nunnufaktoriga on neil kehvasti. Pehmed, soojad ja karvased loomad on meeldivad, sest neid on m\u00f5nus silitada ja s\u00fcles hoida, kuid ettekujutus pihus olevast kalast tekitab vastumeelsust.<\/p>\n\n\n\n

Paljud lihast loobunud inimesed j\u00e4tkavad kala s\u00f6\u00f6mist veendumuses, et tegemist on eetilisema valguallikaga.\nKohe nii paljud, et selle jaoks on kujunenud oma s\u00f5na \u2013 pesketaarlane. Kala ja liha ei kasutata s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena ning erinevalt lihast nimetame kalaks nii looma ennast kui temast valmistatud toitu.<\/p>\n\n\n\n

Kalad on sotsiaalsed ja kognitiivselt v\u00f5imekad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib olla raske uskuda, et kalad on intelligentsed ja tundmisv\u00f5imelised, teadvuse ja siseeluga \u00fcksikolendid.\u00a0 Kuid ehkki kalade k\u00e4itumist ja kognitiivseid v\u00f5imeid on hakatud uurima alles viimastel k\u00fcmnenditel, on teadlased juba m\u00f5istnud, et nagu teiste selgroogsete, nii on ka kalade k\u00e4itumine paindlik ja keerukas ning selle v\u00e4ljakujunemisel on m\u00e4\u00e4rav roll \u00f5ppimisel. M\u00f6\u00f6d(um)as on aeg, mil kalu peeti tibatillukese ajuga algelisiks olendeiks, kelle k\u00e4itumist juhivad instinktid ja kolmesekundiline m\u00e4lu. T\u00e4nap\u00e4eva teadus on seisukohal, et aju suurus ei ole intelligentsuse ja sotsiaalsuse m\u00f5\u00f5dupuu ning sellest olulisemad on erinevad ajustruktuurid.<\/p>\n\n\n\n

Evolutsioonibioloogi ja maailma \u00fche tunnustatuma kalaeksperdi Culum Browni s\u00f5nul on uuritud kaladel muljetavaldav pikaajaline m\u00e4lu. M\u00f5elge n\u00e4iteks l\u00f5hedele, kes j\u00e4tavad koduojast merre r\u00e4nnates meelde teekonna l\u00f5hnasignaalid ja navigeerivad aastaid hiljem nende abil s\u00fcnnipaika kudema. Brown \u00fctleb ka, et uuritud kalade kognitiivne v\u00f5imekus on m\u00f5neski sarnane inimesega l\u00e4hisuguluses olevate primaatidega. Et osad kalad kasutavad t\u00f6\u00f6riistu. Et osadel kaladel on v\u00e4lja kujunenud keerukad kultuuritraditsioonid \u2013 \u00f5pitud k\u00e4itumisvormid, mida j\u00e4rglastele edasi antakse. Et osad kalad mitte ainult ei tee vahet konkreetsetel liigikaaslastel, vaid peavad silmas nende sotsiaalset staatust ja teevad koost\u00f6\u00f6d nii toidujahil, liikumissuuna valimisel, j\u00e4rglaste saamisel kui r\u00f6\u00f6vloomadest hoidumisel.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks liik, kellel esinevad paljud \u00fclalmainitud oskused, on puhastajakala. Puhastajakaladel on h\u00e4sti arenenud ruumiline m\u00e4lu, kognitiivsed kaardid, \u00f5ppimisv\u00f5ime ning sotsiaalne intelligentsus; nende v\u00f5imekus on paljuski v\u00f5rreldav n\u00e4iteks lindudega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Veealune tursaparv<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kalad tunnevad valu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

F\u00fcsioloogiliselt on kaladel teiste selgroogsetega \u00fchist rohkemgi, kui ainult selgroog. Kalad, nagu k\u00f5ik selgroogsed ja paljud selgrootud, on varustatud notsitseptorite ehk valuretseptoritega, mis toimivad valu v\u00f5i muu ohu esmase tuvastusmehhanismina, ning nende organism eritab stressiolukorras kortisooli ja valu korral opioide, nagu inimestelgi. Notsitseptorite h\u00e4iresignaal liigub edasi ajju, kus see aktiveerib erinevate teadvuslike protsessidega seostatud struktuure. Victoria Braithwaite\u2019i 2003. aasta uuring n\u00e4itas esmakordselt, et valu kogemine m\u00f5jutab kalade k\u00e4itumist. J\u00e4rgnenud on mitmeid kalade f\u00fcsioloogiat ja k\u00e4itumist vaatlevad uuringuid. \u00dche taolise k\u00e4igus asetasid teadlased vikerforellide akvaariumisse v\u00e4rvilisi legosid. Tavaliselt forellid kardavad v\u00f5\u00f5raid objekte, aga kui kaladele s\u00fcstiti valutekitavat hapet, siis nende kaitsek\u00e4itumine taandus. Teadlased arvavad, et kalade normaalne k\u00e4itumine oli valu poolt h\u00e4iritud. Muutumatuks j\u00e4i nende kalade k\u00e4itumine, kellele annustati happe j\u00e4rel morfiini. Morfiin ei avalda m\u00f5ju valu allikale, vaid vaigistab valutunnet, viidates sellele, et kalade k\u00e4itumine ei olnud f\u00fcsioloogiline refleks, vaid peegeldas nende teadvusseisundit.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches teises uuringus s\u00fcstiti hapet vikerforellide tundlikesse, valuretseptoritest pikitud huultesse, mille tulemusel j\u00e4tsid kalad s\u00f6\u00f6mise, hakkasid akvaariumip\u00f5hjas edasi-tagasi \u00f5\u00f5tsuma ja huuli klaasi vastu h\u00f5\u00f5ruma, sealjuures kiirenes nende hingamine. Kahjutu soolalahusega s\u00fcstitud kaladel ebatavalist k\u00e4itumist ei t\u00e4heldatud.\nLiverpooli \u00fclikooli bioloog Lynne Sneddon, \u00fcks tunnustatumaid eksperte kalade valutundlikkuse teemal, andis \u00fche uuringu k\u00e4igus sebrakaladel valida kahe akvaariumi vahel, millest \u00fcks oli t\u00fchi ning teine sisustatud kivikeste,\ntaimede ja kambrikesega. Kalad eelistasid j\u00e4rjekindlalt k\u00fclluslikuma keskkonnaga akvaariumit. Kui ta s\u00fcstis osasid kalu happega ja lahustas t\u00fchja akvaariumi vette valuvaigistavat lidokaiini, kolisid nad aga sinna \u00fcmber.\nSneddon kordas katset \u00fche erinevusega \u2013 ta s\u00fcstis valuvaigistit otse kalade\norganismi, misj\u00e4rel kalad j\u00e4id pidama rikastatud akvaariumisse.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kammeljas<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Miks arvati varem, et kalad ei tunne valu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalade ajus v\u00f5ib eristada eesaju, keskaju ja tagaaju, nagu imetajatelgi. Kalade aju n\u00e4eb v\u00e4lja k\u00fcll hoopis teistsugune. P\u00f5hjuseks on puuduv ajukoor, mis annab paljude imetajate ajule \u00e4ratuntava kurrulise v\u00e4ljan\u00e4gemise. Ajukoore puudumine on olnud peamine argument kalade valutundlikkuse vastu \u2013 v\u00e4idetud on, et ajukoor on elusolendite tundmisv\u00f5ime ja teadlikkuse aluseks. Sellise j\u00e4reldusega l\u00f5peb n\u00e4iteks professor Brian Key 2016. aasta artikkel \u201eMiks kalad ei tunne valu\u201c. Artikkel \u00e4rgitas vastukaja neljak\u00fcmnelt teadusmaailma tippnimelt, kellest sisuliselt k\u00f5ik tema j\u00e4reldused tagasi l\u00fckkasid. Evolutsioonibioloog dr Culum Brown v\u00f5ttis vastukaja kokku nii: \u201eKommentaaride peamine s\u00f5num on, et Key argument on evolutsioonilisest perspektiivist algusest peale vigane. Ta v\u00e4idab, et inimaju struktuur on valutundlikkuse eeltingimuseks.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Dr Culum Brown kirjutab kalade kognitsiooni ja k\u00e4itumist k\u00e4sitleva raamatu (\u201eFish Cognition and Behaviour\u201c, 2006) kaasautorina, et ettekujutus n\u00e4rvis\u00fcsteemi ja k\u00e4itumise sirgjoonelisest arengust lihtsast keerukani, alustades kaladest ning j\u00f5udes l\u00e4bi roomajate ja lindude imetajateni, tugineb aegunud ja pseudoteaduslikule m\u00f5tlemisele. Teoses selgitatakse, et eluvormide jaotamine k\u00f5rgemateks ja madalamateks ehk ettekujutus v\u00f5imekuse, paindlikkuse ja kognitiivse arengu j\u00e4rkj\u00e4rgulisest keerustumisest lahkneb Darwini evolutsiooniteooria arusaamadega. Evolutsioon ei t\u00e4henda progressi ja kui nii on arvatud, siis l\u00e4htuvalt inimese kalduvusest k\u00e4sitleda ennast maailma keskpunktina, n\u00e4ha enda eellaseid arenguetappidena ning hinnata teisi liike selle p\u00f5hjal, kui sarnased nad on meiega. S\u00f5na, mida sellise meelevaldse liikide lahterdamise kohta kasutatakse, on spetsiesism ehk liigirassism.<\/p>\n\n\n\n

Elusolendi keerukus peegeldab tema eelk\u00e4ijate seas toimunud loodusliku valiku protsessi ega ole seotud f\u00fclogeneetilise (evolutsioonilise p\u00e4ritolu) ega ehitusliku sarnasusega inimestele. Maailm on t\u00e4is mitmesuguseid ajusid \u2013 pisikesi ja suuri, pikergusi ja \u00fcmaraid; p\u00f5lvnemispuul \u00fcksteisest kaugele j\u00e4\u00e4vate loomade n\u00e4rviaparatuurid v\u00f5ivad eraldiseisvalt j\u00f5uda v\u00e4lja v\u00e4ga keerukate vormideni, mille talitused v\u00f5ivad osaliselt kattuda (seda nimetatakse konvergentseks evolutsiooniks). Pealegi on p\u00f5hjust arvata, et valul, nagu ka emotsioonidel, on v\u00e4ga vanad ja laialiulatuvad juured. Valu annab meile teada, et peame k\u00e4itumist muutma. Kui saame viga, annab valu m\u00e4rku, et peame puhkama v\u00f5i vigastatud kohta edasise kahjustumise eest kaitsma. Valu, nagu ka hirm, on loodusliku valiku seisukohast kasulik \u2013 loomal, kes v\u00e4ldib enda vigastamist ja aitab paranemisprotsessile kaasa, on parem v\u00f5imalus ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Kalade heaolu ohustavad inimtegevuse vormid nagu inimtekkelised keskkonnamuutused, kutseline- ja harrastuskalap\u00fc\u00fck, kalakasvatus, kalade kasutamine lemmikloomadena ja teadusuuringutes.\n\n \n\n\u201e<\/em>Praegused kalade heaoluprobleemid”<\/p><\/blockquote>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

1970. aastatel kirjutatud essees k\u00fcsis filosoof Thomas Nagel, kas meil on v\u00f5imalik kunagi t\u00e4ielikult teada, mis tunne on olla nahkhiir. Tema eesm\u00e4rgiks oli r\u00f5hutada, et teadvus on subjektiivne seisund, ning hoiatada reduktsionismi puuduj\u00e4\u00e4kide eest, mis taandab taolised keerukad s\u00fcsteemid \u00fcksikute osade summaks. Ehkki nahkhiired on samuti p\u00fcsisoojased imetajad, erinevad nad inimestest: nad lendavad ning kasutavad liikumisel ja jahipidamisel ultraheli; nende v\u00f5imetest tulenev maailmas olemise viis \u2013 baltisakslase Jakob von Uexk\u00fclli terminoloogias omailm \u2013 j\u00e4\u00e4b meile k\u00e4ttesaamatuks. Inimene ei saa kunagi kogema nahkhiire subjektiivsust. 20 aastat kalu uurinud teadlane professor Victoria Braithwaite kirjutab raamatus \u201eDo Fish Feel Pain?\u201c (\u201eKas kalad tunnevad valu?\u201c), et Nageli seisukohad on olulised ka r\u00e4\u00e4kides kaladest \u2013 me ei pruugi kunagi t\u00e4pselt teada saada, mida kalad kogevad v\u00f5i tunnevad. Me ei tea ka seda, kas kassid, koerad, lehmad, sead ja kanad tunnevad valu ja hirmu samamoodi nagu meie, ent m\u00f5istame ometigi, et nad v\u00e4\u00e4rivad eetilist kohtlemist ja seaduskaitset. Oluline on, et nende k\u00e4itumine v\u00e4ljendab v\u00f5imet kogeda kannatusi. Just see peab olema meievahelisi suhteid reguleerivaks eelduseks.<\/p>\n\n\n\n

Oleme olukorras, kus teaduse arusaam kaladest on j\u00f5udnud v\u00e4ga kaugele \u00fcldlevinud hoiakutest, millest kalade kohtlemine juhindub. Teadustegevuse k\u00f5rval on suhtumise muutuseks vaja me endi valmisolekut m\u00f5elda kaladest mitte \u00fchtlase massi, vaid individuaalsete olenditena, kes on meist k\u00fcll v\u00e4ga erinevad, ent v\u00e4\u00e4rivad sellest hoolimata (aga miks mitte ka just seep\u00e4rast, et nad on nii v\u00f5rratult teistsugused) \u00f5igust elamisv\u00e4\u00e4rsele elule.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n