{"id":2,"date":"2018-09-21T09:09:58","date_gmt":"2018-09-21T06:09:58","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?page_id=2"},"modified":"2020-05-11T11:21:08","modified_gmt":"2020-05-11T08:21:08","slug":"kalapuuk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/kalapuuk\/","title":{"rendered":"Kalap\u00fc\u00fck"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Ametlik arvestus sellest, kui palju kalu aastas p\u00fc\u00fctakse, puudub.\u00a0<\/strong>Kalade ja teiste mereloomade saaki ei m\u00f5\u00f5deta reeglina loomade hulgas. Seda m\u00f5\u00f5detakse tonnides.\u00a0\u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsiooni (FAO) statistikast tehtud hinnangul p\u00fc\u00fctakse loodusest 0,97\u20132,7 triljonit kala aastas. Eesti kutselise kalat\u00f6\u00f6stuse p\u00fc\u00fcgimaht 2017. aastal oli 82 000 tonni, harrastuskalurid p\u00fc\u00fcdsid kokku suisa 273 000 tonni. Kalad on arvuliselt k\u00f5ige ekspluateeritumad loomad, kelle madal moraalne staatus v\u00e4ljendub lisaks p\u00fc\u00fcgihulkadele hoolimatuses, millest k\u00f5neleb nende taandamine kaalu\u00fchikuteks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Makrelliparv<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kalap\u00fc\u00fcgil on negatiivsed tagaj\u00e4rjed k\u00f5igile mereolenditele<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sissejuhatuses v\u00e4lja toodud astronoomiline number ei sisalda kaasp\u00fc\u00fcki ega tagasiheidet, mis k\u00f5igi\np\u00fc\u00fcgiviisidega kaasneb. Aastas heidetakse surnult v\u00f5i surevana merre tagasi miljoneid tonne soovimatult v\u00f5rku sattunud v\u00f5i lubatud p\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4ra \u00fcletavaid kalu, merelinde ja -imetajaid. Eestis l\u00e4bi viidud prooviuuring n\u00e4itas, et\naastas hukkub kalap\u00fc\u00fcnistes ligikaudu 2000\u20135000 veelindu. Kui kaasp\u00fc\u00fcgiks pidada k\u00f5iki olendeid, kes on v\u00f5rku sattunud mittesihilikult, ilma et nende varude \u00fcle peetaks arvet, ulatub selle osakaal neljak\u00fcmne protsendini \u00fcleilmsest kalasaagist.<\/p>\n\n\n\n

Arvestusest j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja laialdaselt toimuv reguleerimata ebaseaduslik p\u00fc\u00fck, millest jagu saamiseks napib paljudel valitsustel kas siis j\u00f5udu v\u00f5i pealehakkamist. N\u00e4iteks Soome lahe l\u00f5hede kehva seisundi peamiseks s\u00fc\u00fcks peab Rahvusvaheline Mereuurimisn\u00f5ukogu ehk ICES r\u00f6\u00f6vp\u00fc\u00fcki Eesti kudej\u00f5gedes, olles r\u00f5hutanud vajadust rakendada spetsiaalseid meetmeid Eesti j\u00f5gedes l\u00f5he loodusliku sigimise tagamiseks. Veel \u00fcheks probleemiks on kummitusp\u00fc\u00fck, mille all m\u00f5eldakse kaotatud v\u00f5i omanikuta p\u00fc\u00fcgivahendeid, mis veeolendeid \u2013 kalu, imetajaid ja linde \u2013 edasi tapavad. \u00dcRO Keskkonnaprogrammi 2009. aasta uuringu j\u00e4rgi satub Euroopas igal aastal merre 640 000 tonni s\u00fcnteetilisest kiust triiv- ja p\u00f5hjav\u00f5rke, mis j\u00e4\u00e4vad sinna kuudeks kuni aastateks. V\u00f5rkudesse takerduvad veeolendid, meelitades kerge saagina ligi j\u00e4rgmisi, kuni v\u00f5rk doominoefekti saatel elusate ja surnute raskusel p\u00f5hja vajub.<\/p>\n\n\n\n

Omanikuta p\u00fc\u00fcgivahendite probleemiga on Eesti veekogudes tegeletud aastaid ja n\u00e4iteks Peipsi j\u00e4rvel korraldatakse koristustalguid omanikuta p\u00fc\u00fcgivahendite eemaldamiseks. 2018. aasta esimesel poolaastal toimunud talgul toodi Peipsi j\u00e4rvest v\u00e4lja 624 peremeheta nakkev\u00f5rku arvatava kogupikkusega 43,6 km, 2019. aasta suvel toimunud talgul 663 nakkev\u00f5rku arvatava kogupikkusega 46,4 km.<\/p>\n\n\n\n

Londoni Zooloogiaseltsi ja WWFi hiljutine uuring leidis, et 1970. aastaga v\u00f5rreldes on maailmamere kalapopulatsioonid v\u00e4henenud peaaegu poole v\u00f5rra. Populaarsemate sihtliikide, nagu tuunikalade, makrellide ja pelamiidide arvukus on v\u00e4henenud lausa 75%.<\/p>\n\n\n\n

Looduss\u00e4\u00e4stliku sertifikaadi taga v\u00f5ib olla rohepesu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Varude j\u00e4rsk langus ja mure tuleviku p\u00e4rast on hoogu andnud mitmetele vaba\u00fchendustele, mis v\u00f5itlevad vete j\u00e4tkusuutliku majandamise eest. Lisaks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vabatahtlikud sertifitseerimisprogrammid, mis peaksid t\u00f5endama kala ja teiste mereolendite j\u00e4tkusuutlikku p\u00fc\u00fcki. Tuntuim neist on MSC (Marine Stewardship Council), mis on andnud heakskiidutempli umbes 10%-le \u00fcleilmsest meresaagist. Mitmed keskkonnaorganisatsioonid on MSC-d aga rohepesus s\u00fc\u00fcdistanud, tuues p\u00f5hjuseks l\u00f5dvad, t\u00f5lgendamisruumi j\u00e4tvalt s\u00f5nastatud n\u00f5uded, \u00f6kos\u00fcsteeme laastavate p\u00fc\u00fcgiviiside lubamise ja suutmatuse tagada kalapopulatsioonide s\u00e4ilimist. MSC sertifitseerimisprotsessi uurinud teadlane Jennifer Jacquet on \u00f6elnud: \u201eKui tarbijad n\u00f5uavad j\u00e4tkusuutlikult p\u00fc\u00fctud kala, v\u00f5ib seda pakkuda kahel moel: kalap\u00fc\u00fcki v\u00f5ib muuta j\u00e4tkusuutlikumaks v\u00f5i j\u00e4tkusuutlikkuse definitsiooni lahjendada, kuni see muutub t\u00e4hendusetuks \u2013 MSC sertifitseerimisel on selle definitsiooni korduvalt lahjendatud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Regulatsioone luuakse, aga ei t\u00e4ideta<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2014. aastal uuendati Euroopa Liidu \u00fchist kalanduspoliitikat sihiga \u00fclekalastamisele l\u00f5pp teha. Selle raames v\u00f5eti vastu ka tagasiheitekeeld (lossimiskohustus), mida hakati L\u00e4\u00e4nemeres rakendama 2015. aastal. Raportid n\u00e4itavad aga, et tagasiheide j\u00e4tkub endisel tasemel ning enamik riike ei ole suutnud reforme rakendada. Ookeanikaitse\u00fchingu Oceana tellitud mastaapne uuring n\u00e4itas, et 64% Euroopa kalavarudest kannatavad ikka \u00fclekalastamise all ja 84% varudest on v\u00e4henenud ohtliku tasemeni. Vaid 12% varudest olid piisavalt suured vastamaks ELi uue kalanduspoliitika n\u00f5uetele.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Sisuliselt k\u00f5ik p\u00fc\u00fcgiviisid valmistavad kaladele t\u00f5siseid kannatusi.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kaladest r\u00e4\u00e4gitakse kui varudest, mitte kui elusolenditest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ehkki lahendused \u00fclep\u00fc\u00fcgile, kaasp\u00fc\u00fcgile, tagasiheitele, ebaseaduslikule p\u00fc\u00fcgile ja kummitusp\u00fc\u00fcgile pole kaugeltki veel k\u00e4eulatuses, teadvustatakse k\u00f5iki neid t\u00f5siste probleemidena, luues eeskirju nende m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks. Seaduslikku k\u00e4sitelu ootab veel aga t\u00f5ik, et sisuliselt k\u00f5ik p\u00fc\u00fcgiviisid valmistavad kaladele t\u00f5siseid kannatusi. Kaladest r\u00e4\u00e4gitakse vaid kui populatsioonidest ja varudest, mitte kui valu ja kannatuste eest kaitset vajavatest elusolenditest. <\/strong>Seda v\u00f5ib seletada meie v\u00e4heste teadmistega kalade loomusest ning oma aja \u00e4ra elanud eelarvamustega nende valutundmise v\u00f5ime ja intelligentsuse kohta. Alles hiljaaegu on teadlased hakanud kalu uurima huvist kalade endi, mitte nende kasutusv\u00f5imaluste vastu. Nad on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et kalade sotsiaalne k\u00e4itumine, kognitiivsed v\u00f5imed, n\u00e4rvis\u00fcsteem ja tundeelu on v\u00f5rreldavad imetajate omadega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Huntahvenad<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Piinarikkad p\u00fc\u00fcgiviisid pole koosk\u00f5las teadusleidudega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ehkki rahvusvaheline teadusringkond on p\u00e4rast mitmek\u00fclgseid uuringuid j\u00f5udnud arusaamale, et kalad tunnevad valu, pole see m\u00f5jutanud viise, kuidas kalu on lubatud t\u00f6\u00f6stuslikul ja \u00fcksikisiku tasandil kohelda. Kui k\u00f5rvale j\u00e4tta kalavarude eluj\u00f5ulisuse tagamine, v\u00f5ib kaladega \u00fcmber k\u00e4ia oma suva j\u00e4rgi. Levinumad kalap\u00fc\u00fcgiviisid valmistavad aga kaladele t\u00f5siseid kannatusi.<\/p>\n\n\n\n

Traalp\u00fc\u00fck<\/strong>, n\u00fc\u00fcdisajal levinuim t\u00f6\u00f6stuslik p\u00fc\u00fcgiviis, kujutab endast \u00fche v\u00f5i kahe laeva p\u00e4rasse kinnitatud v\u00f5rku, mis m\u00f6\u00f6da merd lohisedes neelab endasse k\u00f5ik ettej\u00e4\u00e4va. \u00dche traalimise saak v\u00f5ib ulatuda k\u00fcmnetesse tonnidesse. T\u00e4ispuugitud p\u00fc\u00fcnises on kaladel oht l\u00e4mbuda v\u00f5i teiste vahele litsuda, v\u00f5rgust tekib uime- ja l\u00f5pusevigastusi. Mitmeid tunde kesta v\u00f5iv p\u00fc\u00fck l\u00f5peb v\u00f5rgu \u00fclesvinnamisega, mille k\u00e4igus osad kaladest dekompressiooni v\u00f5i ujup\u00f5ie ja teiste siseelundite l\u00f5hkemise tagaj\u00e4rjel surevad. Eestis on L\u00e4\u00e4nemere traalp\u00fc\u00fck k\u00f5ige suurema osakaaluga p\u00fc\u00fcgiviis. Aastal 2017 p\u00fc\u00fcdsid L\u00e4\u00e4nemere traalid kokku 53 634 tonni, millest kilu moodustas 26 545 tonni ja r\u00e4ime 26 780 tonni.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjatraalimine<\/strong> on vahest k\u00f5ige laastavam kalap\u00fc\u00fcgiviis, mis niidab teelt k\u00f5ik: igas vanuses ja suuruses kalad, meretaimed, kudemispaigad, troopilisemates paikades ka korallid, k\u00e4snad, kilpkonnad, krabid, haid, delfiinid \u2013 k\u00f5ik. TEDi auhinna v\u00f5itja ja tunnustatud Ameerika okeanograaf Sylvia Earle on \u00f6elnud, et traaliga kala p\u00fc\u00fcda on umbes sama hea kui buldooseriga koolibrit tappa. Eesti kalalaevastik teeb p\u00f5hjatraaliga kaugp\u00fc\u00fcki Kirde- ja Loode-Atlandil. 2017. aastal p\u00fc\u00fcti 15 000 tonni erinevaid s\u00fcvaliike, nagu s\u00fcvalest, meriahven ja tursk, samuti krevetti.<\/p>\n\n\n\n

Noodap\u00fc\u00fcgi<\/strong> k\u00e4igus lastakse suur, kuni kilomeetrilaiune v\u00f5rk kalaparve \u00fcmber ja t\u00f5mmatakse siis otsapidi kokku, nii et kalad j\u00e4\u00e4vad nooda sisse l\u00f5ksu. \u00dcha l\u00e4hemale liikuvad v\u00f5rguseinad suruvad kalad tihedalt kokku ning ruumipuuduse ja paanilise p\u00f5genemisreaktsiooni k\u00e4igus v\u00f5ib lisaks stressile tekkida ka kehalisi vigastusi.<\/p>\n\n\n\n

Veel \u00fcks levinud p\u00fc\u00fcgivahend on jada\u00f5ng<\/strong>: p\u00fc\u00fcnis, mis koosneb \u00f5ngeliinist ja sellele kinnitatud sadadest kuni tuhandetest \u00f5ngekonksudest. \u00dcks jada v\u00f5ib olla 50\u2013100 km pikk. Kui tavaline \u00f5ngep\u00fc\u00fck ei kesta kala jaoks kaua, siis \u00f5ngejadap\u00fc\u00fcgis sipleb kala konksu otsas tundide, halvemal juhul p\u00e4evade kaupa. Sageli kasutatakse eluss\u00f6\u00f6ta, varem p\u00fc\u00fctud ja veepaakides hoitud v\u00e4iksemaid kalu, kes torgatakse konksu otsa ja heidetakse p\u00f5genemisv\u00f5imetuna v\u00f5\u00f5rastesse vetesse r\u00f6\u00f6vkala r\u00fcnnakut ootama \u2013 nii p\u00fc\u00fctakse n\u00e4iteks tuunikala.<\/p>\n\n\n\n

Kui p\u00fc\u00fcgivahendeid piisava tihedusega ei kontrollita, v\u00f5ivad kalad nakkev\u00f5rkudesse <\/strong>tundideks v\u00f5i p\u00e4evadeks\nsiplema j\u00e4\u00e4da. L\u00f5pused v\u00f5rku takerdunud, ei saa kalad hingata ja surevad hapnikupuudusesse. M\u00f5rdades<\/strong> ja p\u00fc\u00fcnistes<\/strong> v\u00f5ivad kalad samuti pikaks ajaks p\u00f5genemisv\u00f5imetuna piinlema j\u00e4\u00e4da. L\u00f5ksusolek m\u00f5jub loomadele\n\u00e4ngistavalt, eriti kui l\u00e4hedal liigub r\u00f6\u00f6vloomi, kelle eest nad ei saa p\u00f5geneda.<\/p>\n\n\n\n

Kalade tapmisele puuduvad heaolun\u00f5uded<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kas kujutame ette, et kanu oleks lubatud tappa uputamise teel? Aga neilt t\u00e4ie teadvuse juures sisikond v\u00e4lja rebida? Seaduse j\u00e4rgi on aktsepteeritav, et veest v\u00e4ljap\u00fc\u00fctud kalu ootab aeglane l\u00e4mbumine laevatekil v\u00f5i soolikate v\u00e4ljarebimine ilma uimastamiseta. Kuigi loomakaitseseadus n\u00e4eb ette, et loomi tuleb s\u00e4\u00e4sta ebavajalikest kannatustest, puuduvad eeskirjad kalade kohtlemisele. Kalu ei tapeta otsekohe ega l\u00f6\u00f6da isegi oimetuks, ehkki veest eemaldamine ja \u00f5hu k\u00e4tte j\u00e4tmine tekitab kalades tugeva stressireaktsiooni. S\u00f5ltuvalt liigist ja \u00fcmbritsevast temperatuurist kaotavad paljud \u00f5hu k\u00e4es teadvuse alles mitme tunni m\u00f6\u00f6dudes, elusalt roogitud kalad v\u00f5ivad teadvusele j\u00e4\u00e4da kuni tunniks. J\u00e4\u00e4lepanek vallandab kalade organismis kortisooli, mis on selge m\u00e4rk stressireaktsioonist. Paljude kalaliikide puhul pikeneb teadvuse kaoks kuluv aeg j\u00e4\u00e4l veelgi: n\u00e4iteks k\u00fclma veega harjunud forellid v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4l ellu j\u00e4\u00e4da mitmek\u00fcmneks tunniks. Kalade liikumatus ei t\u00e4henda tingimata teadvusetust, sama h\u00e4sti v\u00f5ib see olla m\u00e4rgiks lihaste halvatusest.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kilttursad<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kalatarbimine on t\u00f5usnud. N\u00fc\u00fcd on aeg, et t\u00f5useks kalateadlikkus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalat\u00f6\u00f6stusega kaasneb lisaks keskkondlikule j\u00e4tkusuutmatusele ka hoomamatute kannatuste tekitamine teadvusega\nelusolenditele \u2013 ent on selge, et selle aluseks on n\u00f5udlus. Peale m\u00fchinal kasvava rahvaarvu surve ajendab p\u00fc\u00fcki t\u00f5siasi, et keskmine inimene tarbib praegu kolm korda, Hiinas koguni viis korda rohkem kala kui 1960ndatel. Kala s\u00f6\u00f6detakse ka miljarditele inimese toiduks peetavatele farmiloomadele. Kolmandik \u00fcleilmse t\u00f6\u00f6stusp\u00fc\u00fcgi saagist l\u00e4heb farmiloomade, sh kasvanduskalade toiduks \u2013 tegu on \u00e4\u00e4retult ebat\u00f5husa ahelaga, milles raisatakse lugematul hulgal v\u00e4ikekalade elusid, seades seel\u00e4bi ohtu ka neist kui toiduallikast s\u00f5ltuvad r\u00f6\u00f6vkalad, mereimetajad ja linnud.<\/p>\n\n\n\n

Kuid mitte k\u00f5ik arengud pole nukrad \u2013 viimase poolesaja aasta jooksul on inimesed p\u00f6\u00f6ranud uue pilgu loomade poole, tundes huvi nende kogemuse vastu ning tunnistades nende \u00f5igust elamisv\u00e4\u00e4rsele elule. Teadus on n\u00e4idanud, et kalad, nagu k\u00f5ik selgroogsed ja paljud selgrootud, on teadvusega olendid, kes kogevad kannatusi. Mida veel vaja, et meie suhtumine \u2013 ja viis, kuidas neid olendid kohtleme \u2013 muutuks?<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Allikad:<\/p>\n\n\n\n