{"id":42,"date":"2018-09-28T09:42:17","date_gmt":"2018-09-28T06:42:17","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?page_id=42"},"modified":"2020-05-11T11:02:23","modified_gmt":"2020-05-11T08:02:23","slug":"kalakasvatus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/kalakasvatus\/","title":{"rendered":"Kalakasvatus"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kalad on k\u00f5ige arvukamad farmiloomad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui m\u00f5tleme farmiloomadele, ei meenu kalad just esimesena. Ent kalatarbimine on viimase neljak\u00fcmne aastaga kolmekordistunud ja seda just kalakasvatuse toel, sest t\u00f6\u00f6stusp\u00fc\u00fcgi mahud pole p\u00e4rast 1980ndate l\u00f5ppu enam kasvanud. Paljusid v\u00f5ib \u00fcllatada, et praeguseks on juba enam kui pool \u00fcleilmselt tarbitavast kalast p\u00e4rit kasvandustest. Nagu kalap\u00fc\u00fcgi puhul, nii m\u00f5\u00f5detakse ka kalakasvatuse saaki eelk\u00f5ige tonnides ning mitte kalade hulgas. Ametlik arvestus k\u00fcll puudub, ent \u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsiooni (FAO) statistikast valminud\nhinnangu p\u00f5hjal tapetakse kasvandustes n\u00fc\u00fcdseks 50\u2013160 miljardit kala aastas. FAO ja Maailmapanga ennustuse kohaselt toodetakse 2030. aastaks kaks kolmandikku \u00fcleilmsest kalasaagist just kasvandustes.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti andmeil umbes 30 registreeritud kalakasvatusettev\u00f5tet, kellest valdav enamus tegeleb kalade kasvatamisega magevees. Kala m\u00fc\u00fck on aasta-aastalt kasvanud ja 2017. aastal turustasid Eesti kala- ja v\u00e4hikasvatused 870 tonni kala. Reaalse toodangumahu kohta Statistikaameti lehel andmed puuduvad. K\u00f5ige rohkem kasvatatakse Eestis vikerforelli, selle j\u00e4rel ka arktika paaliat, angerjat, aafrika angers\u00e4ga, ahvenat, siiga, j\u00f5eforelli, karpkala, s\u00e4ga, linaskit, koha, tuurlasi ja valgeamuuri.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vikerforell on vesiviljeluses levinud liik. Ka Eestis kasvatatakse peamiselt just vikerforelle.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kalakasvatus = intensiivne loomakasvatus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalakasvatus toimib samal p\u00f5him\u00f5ttel nagu teised intensiivsed loomapidamisviisid: kalu paljundatakse kunstlikult, nuumatakse kontsentreeritud pidamisalal m\u00fc\u00fcgivalmiks ning siis tapetakse. Intensiivses kalakasvatuses hoitakse kalu suure asustustihedusega basseinides v\u00f5i looduslikes veekogudes sumpades. Kalakasvatuse erip\u00e4ra on,\net erinevate kalade tervisest, vajadustest ja loomusest teatakse v\u00e4he ning pidevalt v\u00f5etakse kasutusele uusi liike ja h\u00fcbriide. Pea k\u00f5ik neist liikidest on sisuliselt metsikud, kuna pidamine on kestnud nii l\u00fchikest aega. Lisaks\npeetakse kasvatustes r\u00e4ndliike, nagu l\u00f5hed ja forellid, kes on kohastunud eri eluetappidel l\u00e4bima pikki vahemaid.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Teine kalakasvatuse erip\u00e4ra on esmapilgul ilmselge asjaolu – kalade elukeskkonnaks on vesi. Veekeskkonnas levivad haigusetekitajad aga palju lihtsamalt kui \u00f5hus ja tiheda asustusega kalakasvatuses levivad patogeenid \u00fchelt kalalt teisele v\u00e4ga kiiresti.\n\nSeoses sellega on kalakasvatusele <\/span>iseloomulik v\u00e4ga k\u00f5rge suremus. \u201eKalade <\/span>tervishoiu k\u00e4siraamatu\u201c j\u00e4rgi on p\u00f5hjuseks \u201eebaloomulikest tingimustest <\/span>tingitud parasitaarhaigused, patogeensed bakterid, kumuleeruvad toksiinid (nt <\/span>raskemetallid), s\u00f6\u00f6dast tingitud puudushaigused, stressirohke kasvukeskkond\u201c.<\/span><\/p>\n\n\n\n

Kalakasvatus ei v\u00e4henda p\u00fc\u00fcki loodusest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelises meedias on kalakasvatajad maalinud pildi vajalikust ja keskkonda s\u00e4\u00e4stvast ettev\u00f5tmisest, mis aitab tagada toiduvarud kasvava rahvastikuga maailmas, kus looduslikud kalavarud on l\u00f5pukorral. Tegelikult l\u00e4heb erinevatel andmetel kolmandik kuni pool \u00fcleilmsest t\u00f6\u00f6stusp\u00fc\u00fcgist farmiloomade, sealhulgas kasvanduskalade toiduks. S\u00f6\u00f6daks tehakse suur hulk erinevaid v\u00e4iksemaid kalu, kellest osasid tarbivad inimesed ka otse, n\u00e4iteks kilud, r\u00e4imed ja an\u0161oovised, heeringad, makrellid, sardiinid jpt. Kalajahu ja -\u00f5li sisaldavate s\u00f6\u00f6dagraanulitega toidetakse lihatoidulisi kalu, muuhulgas ka Eestis kasvatatavaid forelle ja angerjaid. 1 kg l\u00f5he-, forelli- v\u00f5i tursaliha saamiseks kulub eri andmetel 2\u20135 kg loodusest p\u00fc\u00fctud kala, 1 kg tuunikalaliha saamiseks lausa 10\u201320 kg. V\u00e4ide, nagu kalakasvatus v\u00e4hendaks kalap\u00fc\u00fcgimahte, on seega eksitav. V\u00e4hehaaval on hakatud loomse valgu osakaalu s\u00f6\u00f6das ka v\u00e4hendama, aga seda seostatakse lihatoiduliste kalade immuunsuse ja paljunemisv\u00f5ime n\u00f5rgenemisega. Lihatoidulised kalad, nagu l\u00f5hed, forellid, kohad ja ahvenad, ei suuda suures koguses taimset valku omastada ja sestap ei tule kalajahust loobumine s\u00f6\u00f6das k\u00f5ne alla.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Tulevik n\u00e4itab, kas taimtoidulised l\u00f5hed, vikerforellid, kohad ja ahvenad saavad reaalsuseks, praegu on see v\u00e4heusutav.<\/p>Priit P\u00e4kk “Kalade tervishoiu k\u00e4siraamat”<\/cite><\/blockquote>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kalakasvatus ohustab keskkonda ja kohalikku loomastikku<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalakasvandused m\u00f5juvad negatiivselt \u00fcmbritsevale keskkonnale: kontsentreeritud v\u00e4ljaheited, eluskoest toituvad meret\u00e4id ja muud patogeenid, tehistingimustes j\u00f5udsalt levivad bakteriaalsed infektsioonid\u00a0j\u00f5uavad edasi loodusringlusesse. Toitainete kuhjumine v\u00f5ib viia looduslike veekogude eutrofeerumiseni. Antibiootikumide ja sulfoonamiinide kasutamine s\u00f6\u00f6dalisana on \u00fcldlevinud ning lisaks neile ohustab teisi veeorganisme ka uinutite ja desinfitseerimisvahendite vees levimine. Selle tulemusel v\u00f5ivad veeorganismid, sealhulgas vees esinevad patogeenid, muutuda ravimiresistentseks. Nii ohustab kalakasvatus pikas plaanis ka maapealsete olevuste, sh inimeste tervist.<\/p>\n\n\n\n

Kui kalu hoitakse looduslikes veekogudes, on probleemiks kasvandustest v\u00e4lja p\u00e4\u00e4sevad kalad. Kontsentreeritult\npeetud kalade lihased pole liikumisega harjunud ja nad pole kunagi \u00f5ppinud ise s\u00fc\u00fca hankima. Vabaks p\u00e4\u00e4senud kasvanduskalade k\u00f5hust on leitud mittes\u00f6\u00f6davaid esemeid, mis on neile ilmselt s\u00f6\u00f6dagraanuleid meenutanud. Need kalad, kellel \u00f5nnestub looduses ellu j\u00e4\u00e4da ja j\u00e4rglasi saada, n\u00f5rgestavad liigi geneetilist koosseisu ja paljunemisv\u00f5imet, ohustades looduslike populatsioonide p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mist. Kalakasvatus h\u00e4vitab ka metsikuid linde ja imetajaid, sest seadus lubab tappa toodangut ohustavad loomad. Nii tehakse l\u00f5pp paljudele h\u00fcljestele, saarmastele ja lindudele, kes satuvad toidujahil kasvanduste l\u00e4hedale.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Norra on Euroopa suurim kalakasvataja. Peamiseks kasvatatavaks liigiks on l\u00f5he.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kalade vajadusi ja erip\u00e4rasid ei tunta<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Paljude kasvatatavate kalaliikide ja nende erip\u00e4rade kohta on saadaval v\u00e4ga v\u00e4he infot, ning uusi liike hakatakse kasvatama ilma et nende vajadusi teataks, kaugel siis sellest, et arvesse v\u00f5etaks. Ka Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni (AHAW) arvamusel j\u00e4\u00e4b vajaka teadmisi eri liiki kalade, isegi t\u00f6\u00f6stuses populaarsete l\u00f5hede ja forellide sobivusest eluks tehistingimustes; erinevatest heaolun\u00e4itajatest, vajalikest vaktsiinidest ja ravimitest, endeemilistest haigustest, neurobioloogiast, stressi f\u00fcsioloogiast, maksimaalsest pidamistihedusest, geneetikast, vajadustest transpordil, uimastamisel ja tapmisel. Piisava teabe puudumine muudab problemaatiliseks ka erinevate sertifikaatide (BAP, RSPCA, ASC) usaldusv\u00e4\u00e4rsuse, kui k\u00fcsimus puudutab kalade heaolu.<\/p>\n\n\n\n

Seadus k\u00e4sitleb kalu justkui \u00fche liigina, ehkki eri liikide \u00f6koloogilised ja evolutsioonilised kohastumused pole samasugused. See viib t\u00f5siste heaoluprobleemideni. N\u00e4iteks angerjad, kes on kohastunud veetma aega veest v\u00e4ljas, surevad \u00f5hu k\u00e4tte j\u00e4ttes forellidest kordades aeglasemalt. Samuti vajavad angerjad elektrilise uimastamise olukorras teadvuse kaoks oluliselt k\u00f5rgemat elektrilaengut.<\/p>\n\n\n\n

Kalakasvatustes puuduvad heaolun\u00f5uded<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Intensiivse kasvatamise tingimustes m\u00f5jutavad kalu pidevalt tihedast asustusest ja ebasoodsatest keskkonnateguritest tekkinud stress ning selle ja haigustekitajate p\u00f5hjustatud terviseprobleemid. Kuigi head tava j\u00e4rgiv kalade kasvatamine v\u00f5iks aidata stressi teket v\u00e4hendada, on kalade tiheda asustuse, sorteerimise, transpordi ja vaktsineerimise t\u00f5ttu selle negatiivne m\u00f5ju alati olemas ja suurem kui looduslikus veekogus.”\r\n\r\nPriit P\u00e4kk\r\n\u201e<\/em>Kalade tervishoiu k\u00e4siraamat”\r\n<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

K\u00f5rge suremus, suur pidamistihedus, tapmiseelne n\u00e4ljutamine liha puhastamiseks, liigiomaste vajaduste rahuldamata j\u00e4tmine, elustransport, ebapiisav veterinaarne abi, k\u00f5ikuv vee kvaliteet, \u00f5hus k\u00e4itlemine, parasiidid, piinarikkad paljundamisprotseduurid nagu marja v\u00e4ljapigistamine emaskalast, ning ebahumaanne tapmine on ainult m\u00f5ned probleemid, mis kalakasvatusega kaasnevad. Kalu eemaldatakse veest eri talituste tarbeks nagu paljundamine, vaktsineerimine, ravimite manustamine, desinfitseerimine, tapmine ning teatud vanusesse j\u00f5udes uude basseini toimetamine. Kalu sunnitakse elama ebaloomulikus keskkonnas ja t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib asjaolu, et nende eluts\u00fckkel kestab v\u00f5rreldes paljude teiste farmiloomadega oluliselt kauem: n\u00e4iteks broilerkanad tapetakse 5\u20138 n\u00e4dala vanuselt, karpkalad alles 12\u201314-kuuselt ja forellid 9\u201318-kuuselt.<\/p>\n\n\n\n

Kalade liigispetsiifiliste pidamistingimuste ja tapmisviiside kohta puuduvad \u00fcle-euroopalised eeskirjad. Euroopa Komisjoni survestati aastaid, et vastu v\u00f5etaks n\u00f5uded kasvanduskalade tapmiseks. Komisjoni 2018. aasta sellesisuline raport l\u00f5peb t\u00f5demusega, et n\u00f5udeid ei m\u00e4\u00e4rata ja seaduslik regulatsioon j\u00e4\u00e4b ka edaspidi liikmesriikide tasemele, kus selle p\u00f5hjalikkus on v\u00e4ga k\u00f5ikuv.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00f5ige levinum kalaliik kasvatustes on karpkala.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Transport p\u00f5hjustab kaladele tugevat stressi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalamarja, -maime ja noorkalu transporditakse haudejaamast kasvatusse ning realiseerimiskaalu saavutanud kalu tapale. Heaolu halvenemist ja stressi p\u00f5hjustavad kalade transportimisel mitu asjaolu, nende hulgas asustustiheduse muutumine, \u00f5hus k\u00e4itlemine, muutused veevoolus, m\u00fcra ja vibratsioonid ning vee kehv kvaliteet. Transpordiprotsess ise v\u00f5ib kalades tekitada tugevat hirmu ja stressi, sest selle juurde k\u00e4ib kas veest eemaldamine v\u00f5i imuriga transpordipaaki toimetamine. Kui kalad on stressis, kiireneb nende ainevahetus ja nad hakkavad eritama rohkem lima. Selle tagaj\u00e4rjel suureneb s\u00fcsihappegaasi ja ammoniaagi tase vees, mis suletud s\u00fcsteemis viib vee kvaliteedi j\u00e4rsu halvenemiseni ja on eriti ohtlik pikemal transpordil.<\/p>\n\n\n\n

Kalad tapetakse piinarikkalt<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni (AHAW) arvamusel ja Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE, millega on liitunud ka Euroopa Liidu liikmesriigid) eeskirjade kohaselt tuleks kasvanduskalad enne tapmist uimastada, et v\u00e4ltida kannatusterohket surma. \u00d5hu k\u00e4tte l\u00e4mbuma j\u00e4tmine, j\u00e4\u00e4lepanek ja s\u00fcsihappegaasiga uimastamine enne veretustamist valmistavad m\u00f5lema \u00fchenduse teadlaste hinnangul kaladele kannatusi ja nende kasutamist peaks v\u00e4ltima. Need on aga kolm k\u00f5ige levinumat kasvanduskalade tapmisviisi Euroopas, sealhulgas ka Eestis, ja mujal maailmas.<\/p>\n\n\n\n

Seda, kas tapmismeetod valmistab loomale kannatusi, hinnatakse looma k\u00e4itumisreaktsioonide ning\nbiokeemiliste n\u00e4itajate p\u00f5hjal. L\u00f5hed n\u00e4iteks reageerivad s\u00fcsihappegaasile enne narkoosi j\u00e4\u00e4mist \u00e4gedate p\u00f5genemisliigutustega, mist\u00f5ttu seda ei peeta sobivaks tapmisviisiks. Pole t\u00f5estatud, et s\u00fcsihappegaas vaigistaks valu v\u00f5i viiks teadvuse kaoni. See, et kala ei liigu, ei t\u00e4henda, et ta pole teadvuse juures. Sama probleem tekib ka \u00f5hu k\u00e4es l\u00e4mmatamise ja j\u00e4\u00e4lepaneku korral, mille k\u00e4igus kalad surevad aeglaselt ja piinarikkalt.<\/p>\n\n\n\n

Kalad on tundlikud, keerukad ja mitmekesised loomad, kelle erip\u00e4rasid teadlased alles \u00f5pivad tundma. Kasvandustes puuduvad nende kohtlemisele eeskirjad. Pole heaolun\u00f5udeid, olgugi et uuemad uuringud on n\u00e4idanud, et pidamis- ja tapmisviisid valmistavad kaladele t\u00f5sist stressi ja kannatusi. K\u00f5rget suremust peetakse normaalseks, ometigi on see selge m\u00e4rk sobimatutest elutingimustest. Miks on see lubatud? Teadus k\u00fcll n\u00e4itab, et kalad tunnevad valu ja on keerukate vajadustega olendid, ent see arusaam pole veel inimesteni j\u00f5udnud. Seni kuni puudub avalik huvi, v\u00f5ib j\u00e4tkuda business as usual.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Allikad:<\/p>\n\n\n\n