{"id":724,"date":"2020-02-06T12:12:01","date_gmt":"2020-02-06T10:12:01","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?page_id=724"},"modified":"2020-02-06T12:17:03","modified_gmt":"2020-02-06T10:17:03","slug":"heaolu-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/heaolu-2\/","title":{"rendered":"Heaolu"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

N\u00f5uded kalade pidamise tingimustele p\u00f5llumajanduses <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalade kaitse on reguleeritud nii Euroopa Liidu (EL) kui Eesti tasandil. \u00dcldistatult \u00f6eldes on EL nendes \u00f5igusaktides, millega kaitstakse p\u00f5llumajandusloomi laiemalt, tehtud kalade suhtes erandid, mille t\u00f5ttu on n\u00f5uded kalade kaitse suhtes reeglina leebemad v\u00f5rreldes teiste p\u00f5llumajandusloomadega. N\u00e4iteks Euroopa Liidu p\u00f5llumajandusloomade direktiivi 98\/58\/E\u00dc artikkel 4 n\u00e4eb EL liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et loomi peetakse ja aretatakse tingimustes, mis vastavad direktiivi lisas s\u00e4testatud n\u00f5uetele, kuid sama artikkel 4 ei kohaldu kaladele, roomajatele ja kahepaiksetele. P\u00f5llumajandusdirektiivist kohaldub kaladele sisuliselt ainult artikkel 3, mille j\u00e4rgi \u201cliikmesriigid kehtestavad s\u00e4tted kindlustamaks, et loomaomanikud v\u00f5i -pidajad v\u00f5tavad k\u00f5ik asjakohased meetmed, et tagada nende hoole all olevate loomade heaolu ja seda, et nendele loomadele ei p\u00f5hjustata tarbetut valu, kannatusi ega vigastusi.\u201d <\/p>\n\n\n\n

T\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige \u00fcksikasjalikumad n\u00f5uded kalade heaolu tagamiseks s\u00e4testab EL m\u00e4\u00e4rus (E\u00dc) 889\/2008, mis n\u00e4eb ette n\u00f5uded mahep\u00f5llumajanduslikele vesiviljelusloomade (luu- ja k\u00f5hrkalad, molluskid ja koorikloomad) ja merevetikate tootmisele. Muuhulgas n\u00e4eb m\u00e4\u00e4rus kaladele ette liigip\u00f5hised n\u00f5uded kasvatatavate kalade tihedusele kuupmeetri kohta (m\u00e4\u00e4ruse lisa XIIIa), vee hapnikusisaldusele jne. Tegemist on samas n\u00f5uetega, mis kohalduvad ainult juhul, kui kalasid kasvatatakse tootmaks mahep\u00f5llumajanduslike tooteid.<\/p>\n\n\n\n

Juhul, kui kala peetakse ja aretatakse sellest toodete valmistamiseks, on tegemist p\u00f5llumajandusloomaga loomakaitseseaduse \u00a7 2 l\u00f5ike 2 t\u00e4henduses. Seega kohalduvad loomakaitseseaduse \u00fcldised p\u00f5llumajandusloomade pidamise n\u00f5uded (nt kohustus kontrollida looma tervist ja heaolu v\u00e4hemalt \u00fcks kord p\u00e4evas, kui tegemist on intensiivse loomapidamisega (loomakaitseseaduse \u00a7 3 l\u00f5ige 32<\/sup>). Kuigi erinevate p\u00f5llumajandusministri m\u00e4\u00e4rustega on s\u00e4testatud n\u00f5uded nt karusloomade, lammaste ja kitsede, veiste pidamise ja selleks etten\u00e4htud ruumidele v\u00f5i ehitistele, pole vastavat m\u00e4\u00e4rust kehtestatud kalade osas. Volitus sellise m\u00e4\u00e4ruse kehtestamiseks on p\u00f5llumajandusministril olemas. <\/p>\n\n\n\n

Seoses vesiviljelusloomade (luu- ja k\u00f5hrkalad, molluskid ja koorikloomad) taudide ennetamise ja t\u00f5rjega on EL tasandil direktiivis 2006\/88\/E\u00dc kehtestatud napid n\u00f5uded sellistele ehitistele, kus vesiviljelusloomi peetakse. Eesti \u00f5igusesse on need n\u00f5uded \u00fcle v\u00f5etud vastava p\u00f5llumajandusministri m\u00e4\u00e4rusega (https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/128062014134<\/a>). N\u00e4iteks viidatud m\u00e4\u00e4ruse \u00a7 2 l\u00f5ike 1 j\u00e4rgi peab teostama sellise ehitise regulaarset puhastamist ja desinfitseerimist.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5llumajanduses kasutatavate kalade hukkamine <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaladele ei kohaldu suurem osa EL m\u00e4\u00e4rusest loomade kaitse kohta surmamisel (E\u00dc) nr 1099\/2009. M\u00e4\u00e4rus ei kohaldu ka harrastuskalap\u00fc\u00fcgil kalade tapmisel (m\u00e4\u00e4ruse artikkel 3 (a) (ii)). Erinevalt teistest p\u00f5llumajandusloomadest kohaldatakse kalade suhtes \u00fcksnes m\u00e4\u00e4ruse artikli 3 l\u00f5iget 1, mille kohaselt \u201cloomi tuleb surmamisel ja sellega seotud toimingutes s\u00e4\u00e4sta k\u00f5ikidest v\u00e4lditavatest valudest, \u00e4ngist ja kannatustest.\u201d Seega kalade osas ei ole EL-s etten\u00e4htud konkreetseid kohustuslikke v\u00f5i keelatuid tapmisviise. Kalade suhtes erandi p\u00f5hjendusena on m\u00e4\u00e4ruse selgituste punktis 11 toodud, et kalad erinevad f\u00fcsioloogiliselt oluliselt maismaaloomadest ning tehistingimustes kasvatatavate kalade tapmise ja surmamise tingimused on v\u00e4ga erinevad. Samuti seda, et kalade uimastamist on palju v\u00e4hem uuritud. Sama m\u00e4\u00e4ruse artikli 27 lg 1 j\u00e4rgi v\u00f5ttis Euroopa Komisjon kohustuse esitada hiljemalt 8.12.2014 Euroopa Parlamendile ja N\u00f5ukogule aruande kalade kaitsmiseks v\u00f5imalike meetmete kohta ja ettepanekutega m\u00e4\u00e4rust muuta. Euroopa Komisjon v\u00f5ttis selle aruande vastu alles 2018. aastal, kuid \u00fchtegi muudatusettepanekut kalade kaitse osas m\u00e4\u00e4rusele ei teinud. Sellele aruandele on viidatud ka artiklis Loomuse kodulehek\u00fcljel (https:\/\/loomus.ee\/kalad\/kalakasvatus\/<\/a>). Aruandes on antud kalade heaolu seisukohast hinnang erinevatele uimastamise ja surmamise viisidele.<\/p>\n\n\n\n

Kalade transport<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaladele kohaldub tervikuna EL m\u00e4\u00e4rus (E\u00dc) nr 1\/2005 loomade kaitse kohta transpordil Euroopa Liidu siseselt, st EL liikmesriikide vahel. M\u00e4\u00e4ruse artikli 1 lg 1 j\u00e4rgi kohaldub see selgroogsete elusloomade vedamisele ning seega ka kaladele, kuigi m\u00e4\u00e4rus ise kalasid eraldi ei maini. Muuhulgas n\u00e4eb m\u00e4\u00e4ruse artikkel 3 ette vedamise \u00fcldtingimused, sh kohustus v\u00f5tta meetmed teekonna v\u00e4hendamiseks ja loomade vajaduste rahuldamiseks; et loomad oleksid veoks valmis; veovahendite konstruktsioon, ehitus, korrashoid ja k\u00e4itus peavad v\u00e4ltima loomade vigastumist ja kannatusi ning tagama nende ohutuse. Samas ei ole m\u00e4\u00e4ruses nimetatud selliseid meetmeid, mis arvestaks just kalade erip\u00e4radega. <\/p>\n\n\n\n

Kalakasvatused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

EL tasandil kehtivad tervishoiun\u00f5uded vesiviljeluses ja reeglid veeloomade taudide ennetamise ja t\u00f5rje kohta, mis on ette n\u00e4htud direktiivis 2006\/88\/E\u00dc. Vastavad reeglid on \u00fcle v\u00f5etud ka Eesti \u00f5igusesse p\u00f5llumajandusministri m\u00e4\u00e4rusega (https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/106122017020<\/a>). Nende reeglite eesm\u00e4rk on eelk\u00f5ige kaitsta vesiviljelust kui majandusharu, kuid \u00fcksikud reeglid aitavad kaudselt kaitsta ka kalade heaolu. N\u00e4iteks \u201evesiviljeluslooma veo kestel v\u00f5ib vett vahetada \u00fcksnes kohas ja viisil, mis ei ohusta veetava vesiviljeluslooma ning veevahetuskohas v\u00f5i sihtkohas asuva veelooma tervislikku seisundit (viidatud m\u00e4\u00e4ruse \u00a7 9 l\u00f5ige 2). <\/p>\n\n\n\n

Kui kalasid kasvatatakse turuleviimise (st m\u00fc\u00fcgiks pakkumine v\u00f5i vedu) eesm\u00e4rgil, peab selleks taotlema tegevusluba Toidu- ja Veterinaarametilt (loomataudit\u00f5rje seaduse (LTTS) \u00a7 191<\/sup>l\u00f5ige 3). Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed (nt ruumide, vee ja kanalisatsiooniv\u00f5rkude plaan) ei seondu otseselt kalade heaoluga. N\u00e4iteks puudub n\u00f5ue esitada andmed kavandatava tapmisviisi kohta. Lisaks on just veeloomade pidamise puhul lubatud tegevusloa taotlemisel mitte esitada veovahendite ja ruumide puhastamis- ja desinfitseerimisplaani (LTTS \u00a7 192<\/sup> l\u00f5ige 3). <\/p>\n\n\n\n

Juhul, kui kalakasvatuse toodangu juurdekasv on rohkem kui \u00fcks tonn aastas, tuleb sellele taotleda veeluba (veeseaduse\u00a7 187 p 15). Kui soovitakse taotleda sellise intensiivkalakasvatuse rajamist, mis kasutab v\u00e4hemalt 200 tonni s\u00f6\u00f6ta kasutava, tuleb sellele teha eelnev keskkonnam\u00f5ju eelhinnang (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 m\u00e4\u00e4rus nr 224 \u201cTegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnam\u00f5ju hindamise vajalikkuse eelhinnang, t\u00e4psustatud loetelu\u201d \u00a7 9 p 10), millest omakorda selgub, kas on vaja l\u00e4bi viia kalakasvatusega kaasneva keskkonnam\u00f5ju hindamine. <\/p>\n\n\n\n

Kui kalakasvatust soovitakse rajada avalikus veekogus (nt L\u00e4\u00e4nemeres) ja rajatavad ehitised pole kaldaga \u00fchendatud, tuleb selleks taotleda hoonestusluba (veeseaduse \u00a7 217 lg 1). Hetkel taotleb hoonestusluba kalakasvatuseks mitu ettev\u00f5tet, sh Avamere Kalakasvatus O\u00dc (https:\/\/www.toostusuudised.ee\/borsiuudised\/2019\/01\/25\/prfoods-rajab-paldiskisse-kalakasvatuse<\/a>). <\/p>\n\n\n\n

Akvaariumikalad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui kala peetakse lemmikloomana, tuleb j\u00e4rgida lemmikloomade pidamise n\u00f5uete m\u00e4\u00e4ruse (https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/13199887<\/a>) \u00a7 25 s\u00e4testatud tingimusi akvaariumikaladele. Need n\u00f5uded on Loomus varasemalt kodulehel avaldanud (https:\/\/loomus.ee\/kalad\/markasid-akvaariumit-7-punkti-millele-kalade-pidamisel-tahelepanu-poorata\/<\/a>). Lisaks s\u00e4testab loomakaitseseaduse \u00a7 27 l\u00f5ige 2, et tehistingimustes kasvatatud kalu ja loomadega kaupleva isiku loomi v\u00f5ib avalikult n\u00e4idata \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil, kui on tagatud loomade heaolu ja on t\u00e4idetud nende pidamise n\u00f5uded. Eelnimetatud tingimustel v\u00f5ib akvaariumikalu demonstreerida ka ruumide sisekujunduses.<\/p>\n\n\n\n

Kalap\u00fc\u00fck<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teatud m\u00e4\u00e4ral kaitseb kalasid kalap\u00fc\u00fcgiseaduses s\u00e4testatud keeld p\u00fc\u00fcda kala viisil, mis p\u00f5hjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu n\u00e4iteks p\u00fc\u00fck elektriga, m\u00fcrk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning l\u00f5hkelaenguga (kalap\u00fc\u00fcgiseaduse \u00a7 10 l\u00f5ige 5). P\u00fc\u00fctud kala tapmine on loomakaitseseaduse j\u00e4rgi looma lubatud hukkamine (loomakaitseseaduse \u00a7 10 l\u00f5ige 1 p 7) ning seega p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4listatud looma suhtes lubamatu teo (loomakaitseseaduse \u00a7 4 l\u00f5ige 1) alt. 
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

N\u00f5uded kalade pidamise tingimustele p\u00f5llumajanduses Kalade kaitse on reguleeritud nii Euroopa Liidu (EL) kui Eesti tasandil. \u00dcldistatult \u00f6eldes on EL nendes \u00f5igusaktides, millega kaitstakse p\u00f5llumajandusloomi laiemalt, tehtud kalade suhtes erandid, mille t\u00f5ttu on n\u00f5uded kalade kaitse suhtes reeglina leebemad v\u00f5rreldes teiste p\u00f5llumajandusloomadega. N\u00e4iteks Euroopa Liidu...<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/724"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=724"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/724\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":733,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/724\/revisions\/733"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}