{"id":1002,"date":"2023-10-31T09:59:41","date_gmt":"2023-10-31T07:59:41","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?p=1002"},"modified":"2023-10-31T09:59:41","modified_gmt":"2023-10-31T07:59:41","slug":"kalafarmidest-keerutamata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/kalafarmidest-keerutamata\/","title":{"rendered":"Kalafarmidest keerutamata"},"content":{"rendered":"\n

Loomuse taskuh\u00e4\u00e4lingu Loomade H\u00e4\u00e4l avalik salvestus toimus selleaastasel Veganmessil 7. oktoobril. Saates k\u00e4isid zooloog ja Riigikogu liige Tiit Maran ja Eestimaa Looduse Fondi s\u00e4\u00e4stliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. K\u00fcsimusi k\u00fcsis Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller. Saate teemadeks olid kriitiliselt ohustatud liik angerjas ning nende nuumlad ja kalafarmid \u00fcle\u00fcldiselt. Saate kirjutas artikliks kokku Loomuse vabatahtlik Marjaana Manana. Saate salvestust kuula Soundcloudis<\/a> ja Spotifys<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kui teiste liikide puhul saab r\u00e4\u00e4kida erinevatest  populatsioonidest, siis klaasangerja puhul tuleb r\u00e4\u00e4kida \u00fchest globaalsesest populatsioonist. Kuigi t\u00e4psed teaduslikud andmed puuduvad on teada, et angerjas l\u00e4heb kudema Sargasso merre.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes 1970ndate aastate arvukuse l\u00e4hteandmetega on t\u00e4naseks suurest populatsioonist alles veel vaid 3%. See t\u00e4hendab seda, et t\u00e4naseks on varem suhteliselt arvuka kalaliigi angerja arvukus \u00e4\u00e4retult kiiresti langenud, mis teeb ta v\u00e4ga halvas seisus olevaks.<\/p>\n\n\n\n

Et \u00fcks liik kaoks, siis selleks on tavaliselt mitmeid p\u00f5hjuseid. Angerja puhul on selleks maailmamere halb seisukord, tammid ning v\u00e4ga suureks p\u00f5hjuseks ennek\u00f5ike \u00fclep\u00fc\u00fck.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi angerjat on l\u00e4bi aegade alati s\u00f6\u00f6dud on hetkel k\u00f5ige suuremaks mureks see, et angerjat p\u00fc\u00fctakse massiliselt Jaapani turu jaoks, sest Jaapanist on klaasangerjas k\u00f5ik suures osas v\u00e4lja p\u00fc\u00fctud. Selleks p\u00fc\u00fctakse angerjat Euroopa piirkonnast v\u00e4ikeste kaladena ning asustatakse \u00fcmber Hiina kalafarmidesse, et looduslik angerjas seal suureks kasvatada (\u201eFattening\u201c) ja m\u00fc\u00fca edasi Jaapani turule. Sel teekonnas sureb v\u00e4ga palju angerjaid juba p\u00fc\u00fcdes, transportides, \u00fcmberasustades. Tehistingimustes angerjas ei paljune.<\/p>\n\n\n\n

Ka meil Eestis on angerjat looduskaitselise meetmena lastud V\u00f5rtsj\u00e4rve, et ta siit l\u00e4bi Narva j\u00f5e liiguks L\u00e4\u00e4nemerre ja edasi  Sargasso merre. Kahjuks teadust\u00f6\u00f6d seda v\u00e4ga ei kinnita, et teda piisavalt L\u00e4\u00e4nemerre j\u00f5uaks, seega hetkel puudub sellel looduskaitseline effekt. \u00dcheks p\u00f5hjuseks miks angerjas V\u00f5rtsj\u00e4rve on \u00fcmberasustatud on ka see, et toetada kohalikku kalurkonda.<\/p>\n\n\n\n

Angerjas on \u00fcks kallemaid kalaturul ja V\u00f5rtsj\u00e4rve kaluritele annab ta 50% nende sissetulekust. Kuna angerjal on nii poliitilised kui ka majanduslikud dimensioonid, on poliitikutel keeruline v\u00f5tta vastu otsus angerja p\u00fc\u00fck \u00e4ra l\u00f5petada ja selleks ei piisa vaid \u00fche riigi otsusest. Angerja puhul oleks v\u00e4ga vaja midagi ette v\u00f5tta, et l\u00f5peks antropogeenne suremus. Hetkel kaitsekategoorias pole. Kuna on \u00fcks globaalne populatsioon, siis vastuame tema p\u00fcsimise eest k\u00f5ik ning see n\u00f5aub suurt \u00fchist koost\u00f6\u00f6d. Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik, tema ohustatust v\u00f5ib v\u00f5rrelda pandaga, kes on angerjaga v\u00f5rreldes ka paremas seisus.<\/p>\n\n\n\n

II osa.<\/p>\n\n\n\n

Hetkel Eestil \u00fcks avamere kalakasvandus, kuid planeeringutes \u00fcle 20, et hakata kasvatama forelli ja l\u00f5he. Sellel oleks tohutu m\u00f5ju L\u00e4\u00e4nemerele ja looduslikele populatsioonidele. Kasvatuse kalad v\u00f5ivad v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda ja m\u00f5jutada looduslikke populatsioone. Lisaks hakkaks kasvatustest tulema tohutu toitainete hulk. L\u00e4\u00e4nemeri on juba niigi halvas seisukorras. On teada, et L\u00e4\u00e4nemeres on palju toitaineid ja n\u00e4hakse niigi vaeva, et L\u00e4\u00e4nemeri saaks taastuda ja paremasse seisu. Kalakasvanduste loomine aitaks eutrofeerumisele veel vaid juurde.<\/p>\n\n\n\n

Nagu teame on tootmise eesm\u00e4rk  minimaalse kulu eest saada maksimaalne toode. See t\u00e4hendab palju kalu tihedasti koos, sellises olus heaolu kalale tagada ei saa.<\/p>\n\n\n\n

Tihedasti koos olles on oht haigustele, parasiitidele. Et seda ohtu ennetada, antakse kaladele erinevaid ravimeid ja antibiootikume. See aga j\u00f5uab k\u00f5ik nii merre kui ka inimese toidulauale (m\u00f5jutades meie tervist). Kui on p\u00fc\u00fctud teada saada, mis ravimeid ja kui palju t\u00e4psemalt kaladele antakse on \u00f6eldud vastuseks, et see on \u00e4risaladus ja otseseid konkreetseid vastuseid ei saada.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks ravimitele antakse kaladele ka toidullisandit, mis muudab nende v\u00e4rvi. On ju teada, et kasvanduse l\u00f5he on roosa kuigi looduses on l\u00f5he v\u00e4rvus hallikas.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5helisi toidetakse farmides erinevalt. N\u00e4iteks on teada, et meie L\u00e4\u00e4nemerest p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ikseid kalu (r\u00e4imi jt) selleks et sellest teha jahu, mis siis kasutatakse Norra kalakasvandustes kalade s\u00f6\u00f6daks.<\/p>\n\n\n\n

On ka taimne s\u00f6\u00f6t. See t\u00e4hendab seda, et p\u00f5llumajanduse toorainest valmistatakse kaladele s\u00f6\u00f6t. Nii aga viiakse k\u00f5ik toitained merre (eutrofeerumine).<\/p>\n\n\n\n

Selleks et midagi muutuks on k\u00f5ige suurem roll inimesel. Selline milline on tarbimine ja n\u00f5udmine on ka pakkumine.<\/p>\n\n\n\n

Hetkel on meil Eestis maismaal v\u00e4ikesed kalakasvandused. Merel on aga investeeringud suured ja seet\u00f5ttu p\u00fc\u00fctakse ka skaleerida ning suures mahus toota.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige kestlikum oleks kala vette j\u00e4tta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f5ige kestlikum oleks kala vette j\u00e4tta.<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1003,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1002"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1002"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1002\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1004,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1002\/revisions\/1004"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1003"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1002"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1002"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1002"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}