Teise valu ei saa tunda. Ometi on just valu ja kannatuste olemasolu loomadel olnud see, millega koputada \u00fchiskonna s\u00fcdametunnistusele ja kosta loomade \u00f5iglase kohtlemise eest.<\/p>\n\n\n\n
Valu olemuse m\u00f5istmist ja seega ka valu uurimist raskendavad mitu asja. <\/strong> Teiseks raskendab uurimist see, et valu on subjektiivne kogemus<\/strong>. Me ei saa tunda teise valu isegi siis, kui m\u00f5lema aju koosneb t\u00e4pselt samadest osadest ja m\u00f5lemal on kaks k\u00e4tt-jalga ja k\u00fcmme s\u00f5rme-varvast. Me saame aru, et teisel on valus, sest tema n\u00e4gu t\u00f5mbub krimpsu, sest ta pigistab hambad risti, \u00e4giseb ja nutab, haarab haiget saanud kohast kinni. Valu v\u00f5tab teadvuses v\u00f5imust, nii et inimene ei suhestu \u00fcmbritsevaga enam adekvaatselt. Ta ei k\u00e4itu nagu tema ise. Ta v\u00f5ib meile oma valu s\u00f5nadega kirjeldada ja me v\u00f5ime oma kogemuse p\u00f5hjal ette kujutada, mis tunne tal on. Empaatia v\u00f5imaldab meil teisega suhestuda, aga tunda sama, mida tema, me ei saa.<\/p>\n\n\n\n Kui juba teise inimese valu j\u00e4\u00e4b meile k\u00e4ttesaamatuks, siis kuidas teada, kas valu tunnevad loomad?<\/strong> Nagu inimestegi puhul: k\u00e4itumisest<\/strong>. Kui juba teise inimese valu j\u00e4\u00e4b meile k\u00e4ttesaamatuks, siis kuidas teada, kas valu tunnevad loomad?<\/strong> <\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Braithwaite ja Lynne Sneddon, kes samuti uurib kalade valutundlikkust, uurisid ka seda, kuidas m\u00f5jutab \u00e4\u00e4dikhappes\u00fcst vikerforellide ettevaatlikkust uutele esemetele l\u00e4henemisel. Leiti, et normaalne kaitsek\u00e4itumine taandub, mis viitab sellele, et valu h\u00e4irib teadlikke protsesse. Katset korrati, s\u00fcstides forellidele lisaks \u00e4\u00e4dikhappele valuvaigistavat morfiini \u2013 h\u00e4lbiv k\u00e4itumine taandus m\u00e4rgatavalt. Morfiin ei m\u00f5juta aga valu allikat, vaid vaigistab teadlikult kogetavat valutunnet. Kalad polnud ka aga nii ettevaatlikud kui tavaliselt, mis on p\u00f5hjendatav morfiini teadvuse selgust h\u00e4gustava ja l\u00f5\u00f5gastava toimega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kontrollgrupp, kellele s\u00fcstiti enne morfiini soolalahust, k\u00e4itus samamoodi kui grupp, kellele s\u00fcstiti enne morfiini \u00e4\u00e4dikhapet. Braithwaite on teinud uuringuid ka teiste kalaliikidega, aga vikerforellid korduvad valikus oma leviku t\u00f5ttu kalakasvatuses. Kalakasvatuse osakaal maailmas aina t\u00f5useb (FAO andmetel tuleb 2030. aastal kaks kolmandikku maailmas tarbitavast kalast just kasvandustest), ilma et k\u00f5igepealt peatutaks ja k\u00fcsitaks, milline on nendes peetavate kalade elu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Aastak\u00fcmnetepikkune t\u00f6\u00f6 kaladega on n\u00e4idanud nii seda, et kalad tunnevad valu, kui ka seda, et nad on kognitiivselt palju v\u00f5imekamad, kui on varasemalt arvatud. <\/strong><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Braithwaite on \u00f6elnud, et reaktsioonid tema t\u00f6\u00f6le jagunevad kahte vastandlikku leeri. On neid, kes on veendunud, et kalad on arengutasemel nii madalal tasemel, et on naeruv\u00e4\u00e4rne v\u00e4ita, nagu kogeksid nad valu. Ja on neid, kes peavad l\u00e4binisti jaburaks, et midagi nii ilmset \u00fcldse t\u00f5estama peab. Esimene suhtumine peegeldab m\u00fc\u00fcti, mis on paljuski meie \u00fchiskondliku ja majandusliku korra l\u00e4hte-eeldus: et loodus on masinav\u00e4rk ja k\u00f5ik olendid peale inimese automata<\/em>, millel on looduses teiste k\u00f5rval k\u00fcll oma funktsioon, koht, aga iseseisvat v\u00e4\u00e4rtust mitte. Tunnistab seda ju s\u00fcgavalt juurdunud arusaam, et kalad mitte ei tunne valu, vaid reageerivad motoorsete refleksidega, ning sellest j\u00e4relduv \u00f5igustus, et neile ei tarvitse halastust n\u00e4idata. Nii kaua kuni pole \u00fcheselt vastupidist t\u00f5estatud, k\u00e4sitleb seadus kalu \u2013 nagu teisigi loomi \u2013 vaikimisi omandi v\u00f5i lihtsalt otstarvet ootava ressursina, millega inimene v\u00f5ib \u00fcmber k\u00e4ia oma suva j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n Teine suhtumine seevastu l\u00e4htub m\u00f5istmisest, et mitte loodus ei asetu inimese ilma, vaid inimene asetub loodusesse<\/strong>; et masin kui inimese konstruktsioon on t\u00e4iesti kohatu mudel m\u00f5testamaks maailma, milles inimene on ainult \u00fcks paljude hulgas. Et meiega samast maailmast v\u00f5rsunud elusolendite taandamine instinktidest juhitud refleksikogumiteks on enda petmine. Et nagu arvavad evolutsioonibioloogid, on valul, hirmul, emotsioonidel ja teadvusel \u00fcldse muistsesse aega ulatuvad juured; et need ei ole maailmasse mitte plaksti koos inimesega ilmunud.<\/strong> Et t\u00f5estamise koorem peaks lasuma nendel, kes kohtlevad loomi kui asju, mitte nendel, kes soovivad seda muuta.<\/p>\n\n\n\n Valu t\u00f5estamise koorem peaks lasuma nendel, kes kohtlevad loomi kui asju, mitte nendel, kes soovivad seda muuta.<\/strong><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Meie maailmas see veel nii ei ole. Sestap j\u00e4tkataksegi uuringute tegemist, et toetada m\u00f5\u00f5detavate t\u00f5enditega seda, mida iga loomas\u00f5ber niigi teab. Kalade puhul on teadlaste seisukoht aina \u00fcksmeelsem: kalad tunnevad valu.<\/strong> Selle teadmise ja viisi vahel, kuidas kalu reaalselt kohelda v\u00f5ib ja ka koheldakse, haigutab aga veel \u00fc\u00fcratu kuristik, mille \u00fcletamine on kinni meie h\u00e4\u00e4les ja valikutes.<\/p>\n\n\n\n
Esiteks pole valu v\u00f5imalik taandada m\u00f5nele kindlale ajuosale, mille olemasolu osutaks \u00fcheselt, kas olend tunneb valu v\u00f5i mitte. V\u00e4he sellest; selgub, et aju ei ole \u00fcldse ainus elund, mis valuprotsessis osaleb. Lihtsustavalt v\u00f5ib \u00f6elda, et valukogemus jaguneb kaheks etapiks: k\u00f5igepealt tuvastavad kahjustuse nahas paiknevad notsiseptorid ehk valuretseptorid ja alles siis r\u00e4ndab signaal edasi ajju, kus tekib teadlik valuaisting. <\/strong>
K\u00f5igepealt niisiis vallandavad notsiseptorid refleksi ja alles siis j\u00e4rgneb valutunne. Valu kaksikloomus on k\u00f5igile tuttav \u2013 k\u00f5igepealt t\u00f5mbub k\u00e4si kuumalt pliidiraualt ilma igasuguse teadliku juhtimiseta tagasi ja alles siis hakkab peopesa valust tuikama. Ja ehkki notsiseptorid on konkreetsed n\u00e4rvirakud, mille olemasolu on kontrollitav (ja arvatakse, et need esinevad k\u00f5igil loomadel), siis nagu juba mainitud, pole ajus tuvastatud valukeskust, mis n\u00e4itaks meile \u00fchem\u00f5tteliselt, kas olend kogeb ka teadlikult valu.<\/p>\n\n\n\n
Seda meelt on k\u00e4itumisbioloog Victoria Braithwaite, kelle aastak\u00fcmnetepikkune t\u00f6\u00f6 kaladega on n\u00e4idanud nii seda, et kalad tunnevad valu, kui ka seda, et nad on kognitiivselt palju v\u00f5imekamad, kui on varasemalt arvatud.
Lisaks f\u00fcsioloogilistele katsetele, mis keskenduvad notsitseptsioonile, on Braithwaite oma uurimist\u00f6\u00f6s teostanud katseid, mis j\u00e4lgivad, kuidas m\u00f5jutab valu kalade k\u00e4itumist. Mesilasm\u00fcrgi s\u00fcstimine vikerforellide valuretseptoritest pikitud huultesse t\u00f5i kaasa isutuse ja huvi kaotuse \u00fcmbritseva suhtes. P\u00e4rast \u00e4\u00e4dikhappes\u00fcsti h\u00f5\u00f5rusid kalad s\u00fcsti saanud kohta vastu akvaariumiklaasi ja p\u00f5randat katvaid kivikesi. Kaks erinevat toimeainet valiti teadlikult \u2013 mesilasm\u00fcrk p\u00f5hjustab punetust, pakitsust ja paistetust, \u00e4\u00e4dikhape aga kipitust-s\u00fcgelust. Kalade reaktsioon viitas, et ka nemad kogevad neid \u00e4rritajaid erinevalt. M\u00f5lema s\u00fcstiga kaasnes stressihormooni kortisooli t\u00f5us veres, hingamise kiirenemine ja normist kalduv k\u00e4itumine: akvaariumi p\u00f5hjas k\u00fcljelt-k\u00fcljele \u00f5\u00f5tsumine.<\/p>\n\n\n\n