{"id":586,"date":"2019-08-19T17:48:40","date_gmt":"2019-08-19T14:48:40","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?p=586"},"modified":"2019-08-19T17:54:28","modified_gmt":"2019-08-19T14:54:28","slug":"5-ullatavat-fakti-kalade-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/5-ullatavat-fakti-kalade-kohta\/","title":{"rendered":"5 \u00fcllatavat fakti kaladest"},"content":{"rendered":"\n

Kalade kuvand on viimastel aastatel teadusuuringute m\u00f5jul p\u00f6\u00f6rdeliselt muutunud. Samas pole need muutused kajastunud viisis, kuidas me neist olendeist m\u00f5tleme ja nendega \u00fcmber k\u00e4ime.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. Kalad ei ole tuimad ja rumalad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ning teevad koost\u00f6\u00f6d toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kalade kognitiivsed v\u00f5imed on v\u00f5rreldavad imetajate omadega ning paljudel neist on suurep\u00e4rane pikaajaline m\u00e4lu. M\u00f5elge n\u00e4iteks l\u00f5hedele, kes j\u00e4tavad koduojast merre r\u00e4nnates meelde teekonna l\u00f5hnasignaalid ja navigeerivad aastaid hiljem nende abil s\u00fcnnipaika kudema. V\u00e4ga hea sissejuhatuse kalade p\u00f5nevasse maailma annab etoloog Jonathan Balcombe’i ka eesti keeles ilmunud teos \u00abMida kala teab\u00bb.<\/p>\n\n\n\n

2. Kalad tunnevad valu ja hirmu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaladel, samamoodi nagu imetajatel, on nahas ja siseelundites notsitseptorid, mis tuvastavad valu v\u00f5i h\u00e4daohtu ning saadavad h\u00e4iresignaali edasi ajju. Mitmed viimastel aastatel l\u00e4bi viidud uuringud on n\u00e4idanud, et valu m\u00f5jutab kalade k\u00e4itumist nii l\u00fchi- kui ka pikaajaliselt ja kalad otsivad valule ja stressile leevendust. See t\u00e4hendab, et valu p\u00f5hjustab neile ka teadlikke kannatusi.<\/p>\n\n\n\n

3. Kalad on indiviivid, mitte mass v\u00f5i varu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00fc\u00fcgimahte ja kalakasvatuse toodangut m\u00f5\u00f5detakse ainult tonnides. Kalad on aga huvide ja eelistustega loomad, kellele l\u00e4heb korda, mis nendega juhtub. Kui r\u00e4\u00e4gime kaladest ainult kui varudest, kaovad pildilt \u00fcksikolendid, kellest need moodustuvad.<\/p>\n\n\n\n

4. Kalade k\u00e4sitlemise heaolun\u00f5uded on puudulikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Valdav enamus v\u00e4lja p\u00fc\u00fctud kalu sureb laevatekil v\u00f5i j\u00e4\u00e4 peal aeglast l\u00e4mbumissurma, olgugi et teadlaste s\u00f5nul p\u00f5hjustab see neile t\u00f5siseid kannatusi. Kasvatuses puuduvad liigispetsiifilised pidamisn\u00f5uded ning konkreetsed ettekirjutused kaladega \u00fcmber k\u00e4imisele. Suurem osa kasvanduskaladest surmatakse \u00f5hu k\u00e4tte v\u00f5i j\u00e4\u00e4le l\u00e4mbuma j\u00e4tmisega. Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) j\u00e4rgi on see aga piinarikas tapaviis, mida peaks v\u00e4ltima.<\/p>\n\n\n\n

5. Kalad on enim ekspluateeritud loomaliike maailmas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Maailmas on pea 34 000 kalaliiki, rohkem, kui k\u00f5iki imetajaid, linde, roomajaid ja kahepaikseid kokku. Samuti on nad arvuliselt k\u00f5ige ekspluateeritumad loomad, ainsad, kelle aastane tapahulk ulatub triljonitesse ning kelle \u00f5igustele ja heaolule ei p\u00f6\u00f6rata pea \u00fcldse t\u00e4helepanu. On tulnud aeg seda muuta.<\/p>\n\n\n\n

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus avas uue portaali, mille eesm\u00e4rk on tutvustada kalu ja kaladega seotud heaoluprobleeme. Portaal on osa Loomuse pikaajalisest kampaaniast \u00abArmas kala\u00bb. Portaaliga saad tutvuda SIIN<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Lea Soorsk
MT\u00dc Loomus<\/em><\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kalade kuvand on viimastel aastatel teadusuuringute m\u00f5jul p\u00f6\u00f6rdeliselt muutunud. Samas pole need muutused kajastunud viisis, kuidas me neist olendeist m\u00f5tleme ja nendega \u00fcmber k\u00e4ime. 1. Kalad ei ole tuimad ja rumalad. Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ning teevad koost\u00f6\u00f6d toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kalade kognitiivsed v\u00f5imed...<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":231,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/586"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=586"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/586\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":589,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/586\/revisions\/589"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/231"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}