{"id":877,"date":"2020-12-17T15:00:01","date_gmt":"2020-12-17T13:00:01","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?p=877"},"modified":"2020-12-17T15:00:01","modified_gmt":"2020-12-17T13:00:01","slug":"miks-ei-ole-kala-nii-tervislik-kui-arvatakse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/miks-ei-ole-kala-nii-tervislik-kui-arvatakse\/","title":{"rendered":"Miks ei ole kala nii tervislik, kui arvatakse?"},"content":{"rendered":"\n

Osa lihast loobujaid j\u00e4tkab kala s\u00f6\u00f6mist, sest peavad seda kasulikuks ning usuvad, et kalap\u00fc\u00fck pole nii julm ja h\u00e4vitav kui loomakasvatus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Inimene vajab rakumembraanide, aju ja n\u00e4rvis\u00fcsteemi tarbeks rasvu, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks. Need aitavad reguleerida verer\u00f5hku, vere h\u00fc\u00fcbimist ning immuun- ja p\u00f5letikvastuseid. Asendamatud on need sellep\u00e4rast, et keha ei suuda neid ise toota, vaid peab saama toidust.<\/p>\n\n\n\n

ALA on oomega-3-rasvhape, mida leidub ohtralt taimedes, nagu linaseemned, rapsiseemned, soja, Kreeka p\u00e4hklid ja eelnimetatutest valmistatud \u00f5lid.<\/p>\n\n\n\n

Keha muundab ALA pikema ahelaga oomega-3-rasvhapeteks, mida nimetatakse EPA-ks ja DHA-ks. Viimaseid leidub ka rasvases kalas, kes on saanud need vetikatest. Kehal on raske oomega-3-rasvhappeid muundada, mist\u00f5ttu osa inimesi v\u00e4idab, et kala\u00f5li tarbimine on tervise seisukohalt h\u00e4davajalik. Kuid nii see pole. Tegelikult v\u00f5ib kala tuua isegi rohkem kahju kui kasu.<\/p>\n\n\n\n

Cochrane’i \u00fclevaated<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Cochrane’i \u00fclevaateid peetakse t\u00f5endusp\u00f5histe uuringute kullaprooviks. \u00dches 2018. aasta \u00fclevaates leiti, et kui suurendada\u00a0EPA ja DHA tarbimist rasvase kala v\u00f5i kala\u00f5li toidulisandi n\u00e4ol, on sel s\u00fcdametervisele v\u00e4he m\u00f5ju<\/a>, kui \u00fcldse. Need leiud kattuvad paljude teiste kvaliteetsete \u00fclevaadete v\u00e4idetega. Lisaks leiti, et taimset p\u00e4ritolu ALA v\u00f5ib v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4hendada kardiovaskulaarsete juhtumite ja ar\u00fctmia (ebanormaalse s\u00fcdamer\u00fctmi) ohtu.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches teises 2018. aasta \u00fclevaates, mis avaldati ajakirjas\u00a0British Journal of Nutrition, leiti, et\u00a0suurema koguse taimset p\u00e4ritolu ALA tarbimine v\u00e4hendab s\u00fcdamehaiguste ohtu<\/a>. Paistab, et taimsed oomega-3-rasvhapped on parem valik. Tegelikult on paljud viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul korraldatud uuringud n\u00e4idanud sarnast kala\u00f5li toime puudulikkust ja otse taimedest omastatud ALA paremat m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n

Suurenev elavh\u00f5beda hulk<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Osa uuringuid viitab, et rasvase kala ja eriti kala\u00f5li toidulisandi tarbimisel v\u00f5ib olla v\u00e4idetule vastupidine toime ja need v\u00f5ivad kardiovaskulaarsete juhtumite ohtu hoopis\u00a0suurendada.<\/p>\n\n\n\n

American Heart Association ehk Ameerika S\u00fcdame\u00fching v\u00e4idab, et eeltoodut saab selgitada\u00a0kalas leiduva keskkonnast p\u00e4rit saasteaine\u00a0met\u00fc\u00fclelavh\u00f5beda kahjuliku toimega<\/a>. Ida-Soomes, kus\u00a0kala sisaldab palju elavh\u00f5bedat<\/a>, korraldati uuring, mille tulemusel leiti, et elavh\u00f5beda sisaldus juustes ja s\u00f6\u00f6dud kala kogus seostusid kardiovaskulaarse surma suurenenud ohuga. Teiste s\u00f5nadega \u2013 nendel, kes s\u00f5id k\u00f5ige rohkem kala, olid ka elavh\u00f5beda sisaldus juustes ja kardiovaskulaarse surma oht k\u00f5ige suuremad.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fcrgid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kogu maailma ookeanid on saastunud m\u00fcrgiste saasteainetega, nagu met\u00fc\u00fclelavh\u00f5beda, pol\u00fcklooritud bifen\u00fc\u00fclide ja dioksiinidega, millest paljud toimivad kahjulike n\u00e4rvim\u00fcrkidena.<\/p>\n\n\n\n

Mida k\u00f5rgemale toiduahelas liikuda, seda enam neid kuhjub, eriti rasvasesse kalasse, mis nullib kogu oomega-3-rasvhapetest saadava v\u00f5imaliku kasu.<\/p>\n\n\n\n

Vastuolulised n\u00f5uanded<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Toitumisn\u00f5uanded on huvitavad. \u00dchest k\u00fcljest soovitatakse rasedatel ja imetavatel naistel s\u00fc\u00fca rasvast kala, sest oomega-3-rasvhapped aitavad lapse n\u00e4rvis\u00fcsteemil areneda. Teisest k\u00fcljest hoiatatakse naisi, kes toidavad last rinnaga, kes on rasedad v\u00f5i plaanivad rasestuda (sh kaugemas tulevikus), et nad ei s\u00f6\u00f6ks \u00fcle kahe portsjoni rasvast kala n\u00e4dalas. Viimase n\u00f5uande p\u00f5hjus on asjaolus, et kalas leiduvad saasteained v\u00f5ivad kuhjuda ja m\u00f5jutada tugevalt loote \u00fcsasisest arengut. Ja sellega hoiatused veel ei piirdu! Lapsed, rasedad ja rasestuda p\u00fc\u00fcdvad naised peaksid v\u00e4ltima ka hai, m\u00f5\u00f5kkala ja marliini s\u00f6\u00f6mist, sest need sisaldavad rohkem elavh\u00f5bedat kui \u00fckski muu kala ning see v\u00f5ib kahjustada lapse n\u00e4rvis\u00fcsteemi. Nii et kui s\u00f6\u00f6d \u2013 on paha, kui ei s\u00f6\u00f6 \u2013 j\u00e4lle paha!<\/p>\n\n\n\n

Noroviirus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Saasteained ei ole ainus probleem, sest filtertoitujatest koorikloomad, nagu rannakarbid ja austrid, koguvad keskkonnast baktereid ja viirusi ning kujutavad toorelt s\u00fc\u00fces terviseohtu.<\/p>\n\n\n\n

Noroviirus on \u00fcks neist ohtudest. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada palavikku, iiveldust, oksendamist, krampe ja k\u00f5hulahtisust.<\/p>\n\n\n\n

Noroviiruse nakkus levib v\u00e4ga kiiresti nii inimeselt inimesele kui ka saastunud pinna ja seej\u00e4rel suu puudutamise kaudu. Nakkuspuhangud on levinud haiglates, lasteaedades, koolides ja kruiisilaevadel ning neid v\u00f5ib ette tulla ka restoranides ja hotellides. Harilikult kulgeb haigus kergelt ja m\u00f6\u00f6dub \u00fche-kahe p\u00e4evaga. Enamik haigestunuid paraneb t\u00e4ielikult paari p\u00e4evaga, kuid v\u00e4ga noorte ja eakate inimeste jaoks v\u00f5ib viirus ohtlikuks osutuda.<\/p>\n\n\n\n

Paljud viiruspuhangud on seotud sellega, et koorikloomad on saastunud inimfekaalidega. Kahepoolmeliste koorikloomade, eriti austrite, saastumist noroviirusega peetakse toiduohutuse seisukohalt ohtlikuks. \u00dches uuringus leiti, et\u00a0\u00fcle \u00dchendkuningriigi tegutsevatelt edasim\u00fc\u00fcjatelt tellitud\u00a0630 austrist oli 69%<\/a>\u00a0noroviirusega nakatunud.<\/p>\n\n\n\n

E-hepatiit<\/strong><\/p>\n\n\n\n

E-hepatiit on paljudes arengumaades endeemia, levides seal fekaal-oraalsel teel. Arenenud riikides esineb haiguspuhanguid t\u00e4nu paremale taristule, veevarustusele ja h\u00fcgieenile \u00fcsna harva.<\/p>\n\n\n\n

Sellegipoolest on arenenud riikides esinenud nakkuskoldeid, mis ei ole seotud reisimisega piirkondadesse, kus viirus esineb, vaid hoopis\u00a0zoonootilise \u00fclekandega<\/a>. Kariloomad, n\u00e4iteks sead, v\u00f5ivad olla nakkuskandjad. Sealautade reoveest ja l\u00e4gahoidlatest on leitud viirust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel hulgal. Sealtkaudu v\u00f5ib see sattuda veeringesse ja kuhjuda seej\u00e4rel koorikloomadesse.\u00a0Nakkusliku E-hepatiidi viirust on leitud loomas\u00f5nnikust, reoveest, ebapiisavalt puhastatud veest, saastunud koorikloomadest ja loomalihast<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kalakasvandused ei ole lahendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalakasvandused, mis toodavad praegu \u00fcle poole tarbitavast kalast, ei ole kindlasti lahendus. Need loomi liigselt t\u00e4is topitud ebaloomulikud basseinid levitavad haigusi ja saastavad vett, l\u00e4mmatades mereelustikku orgaaniliste saasteainete, antibiootikumide, parasiidit\u00f5rje kemikaalide, valuvaigistite, desinfitseerimisainete, s\u00f6\u00f6dalisandite, metallide ja roiskumisvastaste ainetega.<\/p>\n\n\n\n

Kasvandusest p\u00e4rit kala kipub sisaldama v\u00e4hem oomega-3-rasvhappeid, sest neile s\u00f6\u00f6detakse lisaks kalajahule ja -\u00f5lile oomega-6-rasvhapete rikkaid taime\u00f5lisid. Just nii \u2013 merest p\u00fc\u00fctakse kala, et s\u00f6\u00f6ta kasvanduse kalu ja kariloomi.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6stusliku kalap\u00fc\u00fcgi t\u00f5ttu h\u00e4vitatakse enneolematul hulgal ookeane ja iidvanu korallrahusid. Mere \u00f6kos\u00fcsteemid varisevad kokku, sest p\u00f5hjatraalerid k\u00fcnnavad merep\u00f5hja ja kuni 90% kalaliikidest on \u00e4ra tarvitatud, mis suretab v\u00e4lja ka neist toituvate suurte mereloomade asurkondi. Selline doominoefekt v\u00f5ib l\u00fc\u00fca ookeani \u00f6kos\u00fcsteemid miljoniteks aastateks segamini.<\/p>\n\n\n\n

Endiselt on levinud jabur veendumus, et kala ei tunne valu, olguti et rohked teaduslikud t\u00f5endid osutavad, et kala on samamoodi tundlik olend nagu imetajad ja linnud.\u00a0Valu on evolutsiooni t\u00e4htis osa, sest \u00f5petab, et teatud asju tuleb tingimata v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n

Alternatiivid kalale<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hea uudis on see, et asendamatute oomega-3-rasvhapete tarbimiseks ei ole vaja ookeane h\u00e4vitada, valu tekitada ega n\u00e4rvim\u00fcrke ja kartsinogeene sisse s\u00fc\u00fca. Taimne toit pakub neid rasvu rohkem kui k\u00fcllaldaselt, et s\u00fcda oleks hea tervise juures ja keha jaksaks v\u00f5idelda p\u00f5letikuliste haiguste, n\u00e4iteks artriidiga.<\/p>\n\n\n\n

Soovi korral v\u00f5ib tarvitada vetikap\u00f5hist vegan oomega-3-rasvhapete toidulisandit, mis varustab keha EPA ja DHA-ga ilma saasteohtu kujutamata ning kala s\u00f6\u00f6misega seonduvaid eetilisi ja keskkonnaprobleeme tekitamata. Aidake ookeanidel terveneda ja j\u00e4tke kalad rahule!<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lge: Jane Tooman
Originaalartikkel: Plant Based News<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Osa lihast loobujaid j\u00e4tkab kala s\u00f6\u00f6mist, sest peavad seda kasulikuks ning usuvad, et kalap\u00fc\u00fck pole nii julm ja h\u00e4vitav kui loomakasvatus. Inimene vajab rakumembraanide, aju ja n\u00e4rvis\u00fcsteemi tarbeks rasvu, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks. Need aitavad reguleerida verer\u00f5hku, vere h\u00fc\u00fcbimist ning immuun- ja p\u00f5letikvastuseid. Asendamatud on...<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":242,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/877"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=877"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/877\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":880,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/877\/revisions\/880"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}