{"id":917,"date":"2020-01-23T08:49:00","date_gmt":"2020-01-23T06:49:00","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?p=917"},"modified":"2021-03-23T08:50:46","modified_gmt":"2021-03-23T06:50:46","slug":"loomus-poordus-vta-poole-kalureid-hoiatati-seoses-silmude-soolavanni-juhtumiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/loomus-poordus-vta-poole-kalureid-hoiatati-seoses-silmude-soolavanni-juhtumiga\/","title":{"rendered":"Loomus p\u00f6\u00f6rdus VTA poole, kalureid hoiatati seoses silmude soolavanni juhtumiga"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>VTA j\u00e4ttis v\u00e4\u00e4rteomenetluse seoses j\u00f5esilmude soolavanni meetodiga alustamata, kuid tegi suulise hoiatuse.<\/strong><br><br>25. novembril 2019 esitas Loomus Veterinaar- ja Toiduametile v\u00e4\u00e4rteoteate seoses 9.11.2019 eetris olnud Maahommiku saatega, kus n\u00e4idati silmude piinamist. Nimelt oli saate \u00fcheteistk\u00fcmnendal minutil l\u00f5ik, kus <strong>kalamees raputas kastis olevatele elusatele j\u00f5esilmudele peale u 300 g soola ja hakkas neid suure oraga segama, et \u201ekibe lima maha tuleks\u201c.<\/strong><br><br><strong>Loomus konsulteeris antud teemas ka zooloog Aleksei Turovskiga, kes kinnitas, et taoline k\u00e4itumine on looma suhtes v\u00e4ga julm. <\/strong>Aleksei Turovski kirjeldas, et sool k\u00f5rvetab silmusid kohutavalt ning nende liman\u00e4\u00e4rmed praktiliselt sulguvad. Seet\u00f5ttu pole loomad enam nii libedad ja limased ning neid on kergem k\u00e4tte v\u00f5tta. Samamoodi k\u00e4itutakse ka teiste libedate loomadega, nt angerjatega. Turovski \u00fctles, et silmud satuvad paanikasse ja reageerivad v\u00e4ga \u00e4gedalt.\u201c <strong><a href=\"https:\/\/m.maaleht.delfi.ee\/article.php?id=88145643&amp;fbclid=IwAR1PT5tjRlKQ- kveC6Q8T3ZJKKFce1Hh5XUCt8mQ29r0KbkA3q7iPfJQjHI\">Vaata lisa.<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote\"><p>Aleksei Turovski kirjeldas, et sool k\u00f5rvetab silmusid kohutavalt ning nende liman\u00e4\u00e4rmed praktiliselt sulguvad.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n<p>Veterinaar- ja Toiduamet, olles tutvunud esitatud v\u00e4\u00e4rteoteatega ja selles viidatud videoga, leidis, et v\u00e4\u00e4rteomenetlust p\u00f6\u00f6rdumises esitatud informatsiooni alusel ei alustata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Veterinaar- ja Toiduameti teates seisab: \u201cLoomakaitseseaduse (LoKS) \u00a7 10 lg 1 p 7 kohaselt on looma lubatud hukkamine p\u00fc\u00fctud kala tapmine. LoKS \u00a7 10 lg 2 j\u00e4rgi tuleb looma lubatud hukkamise puhul valida hukkamisviis, mis p\u00f5hjustab loomale v\u00f5imaliku v\u00e4he f\u00fc\u00fcsilisi ja vaimseid kannatusi.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rus (E\u00dc) nr 1099\/2009, loomade kaitse surmamisel p\u00f5hjenduspunktis 2 on v\u00e4lja toodud, et surmamine v\u00f5ib tekitada loomadele valu, \u00e4ngi ja hirmu v\u00f5i muid kannatusi ka k\u00f5ige paremate tehniliste tingimuste puhul. Teatavad surmamisega seotud toimingud v\u00f5ivad tekitada stressi ning igal uimastamistehnikal on ka teatavad puudused. Ettev\u00f5tjad v\u00f5i loomade surmamisega tegelevad teised isikud peaksid v\u00f5tma vajalikke meetmeid nende kontrolli all olevate loomade valu, \u00e4ngi ja kannatuste v\u00e4ltimiseks, v\u00f5ttes arvesse valdkonna parimaid tavasid ja k\u00e4esoleva m\u00e4\u00e4rusega lubatud meetodeid. M\u00e4\u00e4ruse 1099\/2009 art 1 lg 1 j\u00e4rgi kohaldatakse kalade suhtes \u00fcksnes artikli 3 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud n\u00f5udeid. <strong>Art 3 lg 1 kohaselt tuleb loomi surmamisel ja sellega seotud toimingutes s\u00e4\u00e4sta k\u00f5ikidest v\u00e4lditavatest valudest, \u00e4ngist ja kannatustest.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Erialakirjanduses n\u00e4iteks kirjeldatakse soolavanni meetodit kui \u201ehalva praktika\u201c valdkonda kuuluvat meetodit, mis Saksamaal on alates 1999 keelustatud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote\"><p>Erialakirjanduses n\u00e4iteks kirjeldatakse soolavanni meetodit kui \u201ehalva praktika\u201c valdkonda kuuluvat meetodit, mis Saksamaal on alates 1999 keelustatud.&nbsp;<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>Arvestades, et eeltoodud meetod on kalurite poolt kasutuses olnud aastatuhandeid, samas arvesse v\u00f5ttes, et kaasajal v\u00f5ib sellist tegu loomade heaolu seisukohalt pidada loomade heaolu kahjustavaks, peab antud hetkel amet kohaseks ja vajalikuks isiku suulist hoiatamist. <\/strong>T\u00e4iendavalt m\u00e4rgime, et Veterinaar- ja Toiduamet peab oluliseks p\u00f6\u00f6rata kalurite t\u00e4helepanu asjaolule, et valikute tegemisel tuleb silmas pidada loomade heaolu aspekte ning v\u00f5imalusel tuleb valida v\u00e4him kannatusi p\u00f5hjustav kalade hukkamismeetod.\u201d<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote\"><p>Arvestades, et eeltoodud meetod on kalurite poolt kasutuses olnud aastatuhandeid, samas arvesse v\u00f5ttes, et kaasajal v\u00f5ib sellist tegu loomade heaolu seisukohalt pidada loomade heaolu kahjustavaks, peab antud hetkel amet kohaseks ja vajalikuks isiku suulist hoiatamist.<\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>VTA j\u00e4ttis v\u00e4\u00e4rteomenetluse seoses j\u00f5esilmude soolavanni meetodiga alustamata, kuid tegi suulise hoiatuse. 25. novembril 2019 esitas Loomus Veterinaar- ja Toiduametile v\u00e4\u00e4rteoteate seoses 9.11.2019 eetris olnud Maahommiku saatega, kus n\u00e4idati silmude piinamist. Nimelt oli saate \u00fcheteistk\u00fcmnendal minutil l\u00f5ik, kus kalamees raputas kastis olevatele elusatele j\u00f5esilmudele peale&#46;&#46;&#46;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":919,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/917"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=917"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/917\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":918,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/917\/revisions\/918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/919"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}