Tuunikalap\u00fc\u00fck kahjustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Loomadele, kelle k\u00fcttimisele ja tapmisele see t\u00f6\u00f6stus on suunatud, kujutab see aga t\u00f5elist p\u00f5rgut. Siin on neli p\u00f5hjust, miks m\u00f5jub tuunikalat\u00f6\u00f6stus loomadele laastavalt:<\/p>\n\n\n\n
KALAD TUNNEVAD VALU<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teadus on korduvalt t\u00f5estanud<\/a>, et kalad tunnevad valu ja hirmu ning kannatavad samamoodi kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud loomad. Sellest hoolimata ei ole vastu v\u00f5etud seadusi kalade kaitseks: kalade tapmise kohta puuduvad eeskirjad nii USA Humaanse surmamise aktis kui ka EL-i n\u00f5ukogu vastavas m\u00e4\u00e4ruses<\/a>. See t\u00e4hedab, et kalu tapetakse erinevatel piinarikastel viisidel, mis t\u00e4ielikult eiravad nende surmaeelseid kannatusi.<\/p>\n\n\n\n TUUNID L\u00c4MBUVAD, KUI NAD VEEST V\u00c4LJA T\u00d5MMATAKSE<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui kalurid tuunid veest v\u00e4lja t\u00f5mbavad, hakkavad hirmunud loomad l\u00e4mbuma ja paaniliselt siplema. Animal Equality k\u00e4is j\u00e4\u00e4dvustamas<\/a> iga-aastast hariliku tuuni (bluefin tuna<\/em>) p\u00fc\u00fcki Itaalias. Kohale j\u00f5udes avanes aktivistidele veresaun: rannikuvetesse kudema tulnud tuunid aeti p\u00fc\u00fcnistesse, kalade pihta heideti harpuune ning nad t\u00f5mmati \u00fcles laevatekile, kus nad asjatult hingata p\u00fc\u00fcdes visklesid.<\/p>\n\n\n\n AEGLANE JA PIINARIKAS SURM<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui tuunid on merest v\u00e4lja t\u00f5mmatud, peksavad kalurid nad nuiade v\u00f5i torkavad harpuunidega surnuks. Tapmiseks tuleb kalu tavaliselt korduvalt vigastada. Nende viimased minutid on tulvil kujuteldamatut paanikat, hirmu ja valu.<\/p>\n\n\n\n KA TEISED LIIGID KANNATAVAD<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tuunikala p\u00fc\u00fctakse mitmel eri viisil, millest m\u00f5nega kaasneb ka teiste mereolendite \u2013 nagu kilpkonnade, delfiinide ja haide \u2013 mittesihilik tapmine. Need loomad, keda t\u00f6\u00f6stuses kutsutakse kaasp\u00fc\u00fcgiks, takerduvad tuunidele pandud v\u00f5rkudesse v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad kinni neile laotatud \u00f5ngejadadesse. Igal aastal sureb tarbetu kaasp\u00fc\u00fcgina sadu tuhandeid loomi.<\/p>\n\n\n\n MIDA SINA SAAD TEHA<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teame, et kalad on intelligentsed \u00fcksikolendid, kellest paljud elavad keerukates sotsiaalsetes r\u00fchmades, kasutavad t\u00f6\u00f6riistu ning tunnevad hirmu ja valu; teame, et tuunip\u00fc\u00fck kahjustab neid ja teisi loomi. Parim, mida kalade heaks saame teha, on see, et me ei s\u00f6\u00f6 neid. Taimselt toitumine on muutunud \u00fcha h\u00f5lpsamaks: poodides ja toidukohtades suureneb pidevalt taimsete toodete valik ning maitsvaid retsepte leidub iga p\u00e4evaga aina rohkem. Merise mekiga roogade \u2013 nagu porgandil\u00f5he, vegan sushi, kotlettide, salatite ja suppide \u2013 valmistamiseks kiika Loomuse kalakampaania lehele<\/a>. Tuunikalap\u00fc\u00fck kahjustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Loomadele, kelle k\u00fcttimisele ja tapmisele see t\u00f6\u00f6stus on suunatud, kujutab see aga t\u00f5elist p\u00f5rgut. Siin on neli p\u00f5hjust, miks m\u00f5jub tuunikalat\u00f6\u00f6stus loomadele laastavalt: KALAD TUNNEVAD VALU Teadus on korduvalt t\u00f5estanud, et kalad tunnevad valu ja hirmu ning...<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":921,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/920"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=920"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/920\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":922,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/920\/revisions\/922"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/921"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=920"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=920"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=920"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
T\u00f5lkija ja toimetaja: Lea Soorsk, MT\u00dc Loomus
Originaalartikkel <\/em>Animal Equality<\/em><\/a>.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"