Mingi ajani nautisin tohutult kala ja mereande ning valisin v\u00f5imalusel toidu, kuhu neid lisatud oli. Samuti olin mingi ajani veendunud, et kalas on aineid, milleta ma mitte kuidagi ellu ei j\u00e4\u00e4. Mingi ajani pidasin kalalk\u00e4iku millekski m\u00f5nusaks ja l\u00f5\u00f5gastavaks. Ja k\u00f5ige v\u00e4rskem kala ehk just \u00e4sja maha l\u00f6\u00f6dud tundus see k\u00f5ige ihaldusv\u00e4\u00e4rsem.<\/p>\n\n\n\n
Ja ausalt, olen ikka seesama inimene, kes olin siis. Mulle ei olnud tollal lihtsalt p\u00e4he tulnud, et kalad ei ole \u00f5nnelikud, kui \u00f5ngekonksu alla neelavad. Ja ei ole \u00f5nnelikud kui nad v\u00f5rkudes surnuks piinlevad. Ma ei olnud kunagi sellele m\u00f5elnud, et kui kalad elusalt maapinnal \u00f5hku ahmivad, siis see on nende jaoks kannatus. Ja et minu v\u00f5imuses on valida, kas p\u00f5hjustan kannatust teisele elusolendile v\u00f5i mitte. Olgu see elusolend nii teistsugune kui tahes.<\/p>\n\n\n\n
Kala ning mereannid (karbid, krabid, kalmaarid, kaheksajalad, krevetid) on teistsugused ja nii piinlik, kui mul seda n\u00fc\u00fcd tunnistada ka ei ole, ega ma neisse kui elusolenditesse vist p\u00e4riselt suhtuda ei osanudki. Bioloogia\u00f5pikus, piltidel ja loodusfilmides olid nad elusolendid, teised liigid, kel oma elu. Aga niipea, kui tegelesin omale men\u00fc\u00fc koostamisega, oli kalade ja mereandide n\u00e4ol tegemist toiduainetega.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4navad, parklad, pargirajad, metsad, rannad, aiad \u2013 k\u00f5ik kohad on t\u00e4is suitsukonisid. Ka pr\u00fcgi. Ja kogu see pr\u00fcgi j\u00f5uab \u00fckskord j\u00f5gedesse, meredesse, ookeanidesse. M\u00fcrgitama. Reostama. Kusjuures huvitav on m\u00e4rkida, et pole \u00f5ige panna s\u00fc\u00fcd kogu ookeanip\u00fc\u00fcgi eest eraisikutele Ookeaniplastist \u00fcle poole moodustab kalap\u00fc\u00fcgivarustus, mis lihtsalt maha on j\u00e4etud. Ja see on teadmine, mida film \u201eSeaspiracy\u201c \u00f5nneks praegu laiemalt levitab.<\/p>\n\n\n\n
Aga ikkagi sigaretikonid \u2013 need m\u00fcrgitavad vett ja vee-elustikku. Eile pargis k\u00f5ndides m\u00f5tlesin, et kui oleks minu teha, siis ma lihtsalt keelaks suitsetamise \u00e4ra. Mitte suitsetajate, vaid maha visatavate suitsukonide p\u00e4rast. Miks me laseme \u00fchel osal inimestest reostada meie k\u00f5igi \u00fchist koduplaneeti, mulda ja p\u00f5hjavett? Ja kalu ka. Isegi kui ma neid ei s\u00f6\u00f6, ei taha ma ju, et nad m\u00fcrgitatud saaksid ja neil halb oleks?<\/p>\n\n\n\n
Me ilmselt k\u00f5ik teame, et plastk\u00f5rred on pahad vee-elustikule, eriti veekilpkonnadele. Aga kas me teame, kui palju merekilpkonni lihtsalt seet\u00f5ttu sureb, et nad j\u00e4\u00e4vad kalav\u00f5rkudesse kinni? Sama juhtub ka delfiinide, vaalade ja haidega. Ja kas me tahame seda teada? Palju m\u00f5nusam on elada, kui ei pea teadma. Ja palju lihtsam on kala p\u00e4\u00e4stmiseks loobuda plastk\u00f5rre kasutamisest kui p\u00e4riselt kala mitte s\u00fc\u00fca, kas pole?<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5rreldes 1970. aastaga on maailmameres kalade arv peaaegu poole v\u00f5rra v\u00e4henenud, leidis hiljutine Londoni Zooloogiaseltsi ja WWFi uuring. Meil on uuringute j\u00e4rgi meredes ka rohkem plasti, just mikroplasti, kui kalu. (See pole ilmselt keeruline, kui kalu muudkui v\u00e4heneb ja plasti tuleb muudkui juurde).<\/p>\n\n\n\n
Mikroplast pole ainult meredes, vaid k\u00f5ikjal meie \u00fcmber, isegi naise platsentas on mikroplasti leitud, k\u00f5ikjal. Ja justkui pr\u00fcgi probleem oleks veel kaladel v\u00e4ike probleem, me ka piiname kalu nii tohutult neid p\u00fc\u00fcdes ja kalakasvandustes toiduks kasvatades. Meie m\u00f5tteviisi head n\u00e4ited on, et kalu loeme tonnides palju neid on v\u00f5i palju neid veest v\u00e4lja p\u00fc\u00fcti, mitte numbrites, neist r\u00e4\u00e4gime kui kalavarudest. Kalade kohtlemisel ja tapmisel pole mitte mingeid piiranguid ega seadusi ka, kalakasvandused v\u00f5ivad kaladele olla n\u00e4iteks nii ohtlikud, et neile peab antibiootikume sisse s\u00f6\u00f6tma (nagu farmiloomadelegi) ja neid peab vaktsineerima.<\/p>\n\n\n\n
Me teame kaladest ikka v\u00e4ga v\u00e4he, on ju levinud \u00fctlus k\u00fclm nagu kala, tuim nagu kala. Aga alles hiljaaegu on teadlased hakanud kalu uurima ka kalade endi t\u00f5ttu, mitte kasutusv\u00f5imaluste p\u00e4rast. Tulemused on \u00fcllatavad ja j\u00e4reldati, et kalade n\u00e4rvis\u00fcsteem, tundeelu, sotsiaalne k\u00e4itumine ja kognitiivsed v\u00f5imed on t\u00e4iesti v\u00f5rreldavad imetajate ehk meie omadega.<\/p>\n\n\n\n
Kahe pisikese lapse emana olen tihti dilemma ees, kuidas ma n\u00fc\u00fcd lapsele seletan, et kui pildil on r\u00f5\u00f5mus kala \u00f5nge otsas, siis ega ta vist tegelikult v\u00e4ga \u00f5nnelik pole sel hetkel. V\u00f5i etenduseplakatil. Kas pole huvitav, et ajas ja kohas, kus meil ei ole toidupuudust, peame kalalk\u00e4iku millekski imeliselt rahustavaks m\u00f5istmata, et oleme teist liiki tapma tulnud?<\/p>\n\n\n\n
Meile tundub, et kurja juur on kasvav rahvastik. Silmiavav oleks endile teadvustada, et keskmine inimene tarbib v\u00f5rreldes 1960ndatega kolm korda, Hiinas koguni viis korda rohkem kala. Juurde tuleb liita veel need miljardid ja miljardid inimestele toiduks peetavad farmiloomad \u2013 sest mida neilegi meie arvates sisse s\u00f6\u00f6detakse? Kolmandik kogu maailma kala t\u00f6\u00f6stusp\u00fc\u00fcgi saagist l\u00e4hebki farmiloomade ja kalakasvanduste kalade toiduks. Viimaseid peetakse aga tihti \u00fclekalastamise j\u00e4tkusuutlikuks alternatiiviks. Kui tavaliselt toidetakse farmikalu maisi ja sojaga, siis lihatoidulised kalad saavad s\u00f6\u00f6giks teisi kalu, keda avavetest j\u00e4tkusuutmatult p\u00fc\u00fctud on.<\/p>\n\n\n\n
Mingi aeg tagasi olin tohutult armsate inimeste seltskonnas, kellega v\u00e4ga palju t\u00e4istaimset toitu naudime. Sel pidulikult \u00f5htus\u00f6\u00f6gil koosnes \u00fcks k\u00e4ik aga \u00fchest ilusast ja tervest kalast. Sain sel hetkel enda kohta palju teada. Ma teadlikult ei \u00fctle kunagi kellelegi, mida ta peaks v\u00f5i ei peaks s\u00f6\u00f6giks valima. K\u00fcll v\u00f5in oma m\u00f5tteid avaldada mingites teistes vormides nagu seegi kirjat\u00fckk praegu. Tol korralgi ei tahtnud ma midagi \u00f6elda, vaikisin ja j\u00e4lgisin enda tundeid kalale ja juttudele metsloomade k\u00fcttimisele. Minus kerkis meeletu kurbus. Elame \u00fchiskonnas, kus on ebanormaalne, isegi vale kurvastada teise liigi surma \u00fcle, kes on toiduks valmistatud ja serveeritud. Minust teeb ebanormaalse inimese t\u00f5siasi, et ma ei suuda maitsvaks k\u00fcpsetatud kala enam n\u00e4ha toiduna, vaid kala laibana, k\u00fcll maitsvaks k\u00fcpsetatud laibana.<\/p>\n\n\n\n
Mis aga oleks, kui selline reaktsioon oleks aktsepteeritud ja lubatud? Mis oleks, kui oleks normaalne kurvastada pr\u00fcgi \u00fcle maas. Mis oleks, kui oleks normaalne maas vedelev pr\u00fcgi \u00fcles v\u00f5tta? Ja mis oleks, kui oleks normaalne kurvastada \u00f5nge otsa j\u00e4\u00e4nud kala \u00fcle?<\/p>\n\n\n\n