{"id":958,"date":"2023-03-06T15:35:33","date_gmt":"2023-03-06T13:35:33","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?p=958"},"modified":"2023-03-06T15:44:39","modified_gmt":"2023-03-06T13:44:39","slug":"loomuse-akadeemia-saade-kalakasvatus-see-on-halb-aga-kui-halb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/loomuse-akadeemia-saade-kalakasvatus-see-on-halb-aga-kui-halb\/","title":{"rendered":"Loomuse Akadeemia saade “Kalakasvatus – see on halb, aga kui halb?”"},"content":{"rendered":"\n

Loomuse Akadeemia saates \u201cKalakasvatus \u2013 see on halb, aga kui halb?\u201d <\/a>vestleb saatejuht Fari\u0161tamo Elleriga Eurogroup for Animals<\/a>i veeloomade programmi juht Douglas Waley. Intervjuu pani kirja ja t\u00f5lkis Loomuse infokoordinaator Maaja M\u00e4ll.<\/p>\n\n\n\n

Teemadeks on vesiviljelusfarmid* (loe: kalafarmid), kuidas kaladel farmides l\u00e4heb ja kas seda on lihtne uurida saades n\u00e4iteks videomaterjali, miks inimesed erinevaid kalafarme \u00fcldse teevad ja kas seet\u00f5ttu v\u00e4heneb siis vajadus loodusest kala p\u00fc\u00fcda (ei v\u00e4hene!), kas seadusandlus kaitseb kalu piisavalt ja palju muud.<\/p>\n\n\n\n

Fari\u0161tamo Eller (FE)<\/strong>: R\u00e4\u00e4gi natuke endast. Kuidas sattusid t\u00f6\u00f6tama Eurogroup for Animalsi?<\/em><\/p>\n\n\n\n

Douglas Waley (DW)<\/strong>: Ma olen Eurogroup for Animalsi veeloomade programmi juht. Minu teemadeks on p\u00f5hiliselt vesiviljelus, aga ka kalap\u00fc\u00fck vabas looduses. Eurogroup for Animals on katusorganisatsioon, mis asub Br\u00fcsselis ja kuhu kuulub 85 loomade eestkoste organisatsiooni, peamiselt Euroopast, kuid ka mujalt maailmast. Me tegeleme peamiselt poliitilise lobit\u00f6\u00f6ga, kuid ka muu eestkostega ning \u00fchendame oma liikmeid. Varem t\u00f6\u00f6tasin teaduses ja uurisin j\u00e4tkusuutlikku vesiviljelust, eriti tootmist Iisraelis ja eksporti Euroopasse. Sel ajal sain v\u00e4ga palju teada erinevate vesiviljeluss\u00fcsteemide kohta ja t\u00f6\u00f6tasin mitmete keskkonna-, sotsiaal- ja heaolu j\u00e4tkusuutlikkuse teemadega, mis on seotud vesiviljelusega. Siis tegin elumuutuse ja kolisin Br\u00fcsselisse ja kuna Eurogroup for Animals hakkas sel ajal tegelema kalade heaoluga, siis liitusin nende tiimiga.<\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Kuidas kaladel farmides l\u00e4heb?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW<\/strong>: Esiteks on farme v\u00e4ga erinevat t\u00fc\u00fcpi. Teiseks peab ausalt \u00fctlema, et neil ei l\u00e4he t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga h\u00e4sti. Aga meie statistika on selle koha pealt natuke piiratud. N\u00e4iteks nendes farmis\u00fcsteemides, mille kohta meil on kindlad andmed elluj\u00e4\u00e4mism\u00e4\u00e4rade kohta sureb v\u00e4hemalt 15-20% kalu enne kui nad j\u00f5uavad ikka, mil neid p\u00fc\u00fcda saaks. See on toores ja mitte v\u00e4ga hea viis, kuidas hinnata kalade tervist ja heaolu farmides. P\u00f5hiprobleem on see, et vesiviljeluses peetavad kalaliigid ei ole kodustatud loomad. Neil pole olnud aega farmides kohanemiseks. Neil pole samu omadusi nagu koduloomadel, n\u00e4iteks puudub neil loomulik vajadus l\u00e4heduse j\u00e4rele, mis tekib kodustamisprotsessi tagaj\u00e4rjel. Enamikku neist on peetud farmides v\u00e4hem kui 20 aastat. Farmerid siiani katsetavad erinevate tootmiss\u00fcsteemidega ja kaladele ei sobi selline k\u00f5rge stressitase.<\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Miks inimesed loovad vesiviljelusfarme? Kui inimesed tahavad kalu s\u00fc\u00fca, siis on ju palju kalu ookeanides, meredes, j\u00f5gedes\u2026<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW: Kahjuks on kalamehed juba m\u00f5nda aega p\u00fc\u00fcdnud nii palju kalu, kui nad v\u00e4hegi saavad. Kalap\u00fc\u00fcgilaevad on muutunud v\u00e4ga suurteks, kalap\u00fc\u00fcgitehnoloogia on muutunud v\u00e4ga t\u00f5husaks. Ja hoolimata pingutustest pole juba paark\u00fcmmend aastat loodusest p\u00fc\u00fctud kalade kogus kasvanud. See muudkui kasvas, kasvas ja siis viimased kaksk\u00fcmmend aastat on see olnud stabiilne. Sest ookeanides ei ole rohkem kalu. Ja selle kahek\u00fcmne aasta jooksul, mil loodusest p\u00fc\u00fctud kalade arv on stabiliseerunud, on vesiviljelusfarmide arv kasvanud v\u00e4ga kiiresti, et kasvava n\u00f5udlusega sammu pidada. P\u00f5hiliselt on see kasvanud Ida-Aasias. T\u00e4na toodetakse ligi pool kaladest, krevettidest ja koorikloomadest vesiviljeluses.<\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Kui meil on kalakasvandused, siis see ju peaks teoreetiliselt v\u00e4hendama vajadust v\u00e4hendada kalap\u00fc\u00fcki loodusest. Aga kui neile kaladele s\u00f6\u00f6detakse loodusest p\u00fc\u00fctud kalu, siis mis on selle tulemus?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW<\/strong>:  Enamik kalu on karnivoorid ja enamik kalu s\u00f5ltuvad oma toitumises teistest kaladest. Seega on vesiviljelusfarmide kasv suurendanud n\u00f5udlust vabalt p\u00fc\u00fctud kalade j\u00e4rele, et toota kasvandustes olevatele kaladele toitu. Neis p\u00fc\u00fcgikohtades on juba nagunii toimunud \u00fclep\u00fc\u00fck ja farmide kasv on suurendanud survet. On kaks viisi, kuidas t\u00f6\u00f6stus on proovinud sellest olukorrast v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsida, m\u00f5lemad piiratud eduga. \u00dcks on kasutada kalatehaste j\u00e4\u00e4ke ja k\u00f5rvalsaadusi ning toota kalajahu. Seda tehakse t\u00e4nap\u00e4eval Euroopas \u00fcsna palju. Teine viis on v\u00e4hendada toidus kalajahu ja -\u00f5li kogust. Selleks l\u00e4heb v\u00e4ga palju teadust\u00f6\u00f6d, et toota toitu, mis matkib kala\u00f5li, -jahu v\u00f5i -tooteid. L\u00f5hesektoris on see langenud umbes 15% kalajahule ligi 100% asemel, mis varem oli. Aga nad on selle peamiselt asendanud v\u00e4ga k\u00f5rgelt rafineeritud sojaga. Nende aastate jooksul, mil tehakse erinevate toitudega katseid, kannatavad l\u00f5hed alatoitumuse all ja deformeeruvad. Sojavalk toidus tekitab suurel osal kasvanduse l\u00f5hedest k\u00f5hulahtisuse. <\/p>\n\n\n\n

FE:<\/strong> Seadused ja m\u00e4\u00e4rused on kindlasti erinevates riikides erinevad, aga kas sa arvad, et nad kaitsevad kalu piisavalt v\u00f5i kalad ei peaks \u00fcldse kasvandustes olema?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW<\/strong>: Seaduste kohta on v\u00e4ga v\u00e4he r\u00e4\u00e4kida ja v\u00e4lja tuua. Euroopa Liidus on v\u00e4ga palju loomatervise seadusandlust, mille alla k\u00e4ivad ka kalad, samuti ka kasvandustes olevad kalad. Aga see keskendub p\u00f5hiliselt haiguste leviku t\u00f5kestamisele peale seda kui haigus on juba kohal. See ei keskendu sellele, kuidas v\u00e4ltida haiguste teket, loomade tervise parandamist ja et nad ei oleks haigustele vastuv\u00f5tlikud. Mis puudutab loomakaitset, siis on m\u00f5ned \u00fcldised viited sellele, et tuleb v\u00e4ltida kaladele valu ja kannatuste p\u00f5hjustamist. Aga ei ole midagi rakendatavat, mida oleks vaja teha, kui r\u00e4\u00e4gime Euroopa Liidust. M\u00f5ned riigid on siiski l\u00e4inud kaugemale. Norral on n.-\u00f6. ulatuslik kalade heaolu seadusandlus, kus k\u00e4sitletakse mitmeid teemasid. Aga kui me k\u00fclastame Norras m\u00f5nda vesiviljelusfarmi, siis terviseprobleemid, kitsad tingimused, loomulike k\u00e4itumise puudumine, suur suremus, heaoluprobleemid on hiiglaslikud ja ilmsed. Saksamaal on seadusandlus, mis n\u00f5uab kalade t\u00f5husat uimastamist enne nende tapmist ja tundub, et see on h\u00e4sti sisse t\u00f6\u00f6tatud, v\u00e4hemalt osades kohtades. T\u0161ehhi Vabariigis on samuti n\u00f5ue enne tapmist kalad uimastada. Madalmaades on seadusandlus ainult \u00fche liigi, kasvanduses kasvatatud v\u00f5i loodusliku angerja kohta, keda peab enne tapmist uimastama ja tundub, et see toimib. Uus-Meremaal on samuti uimastamise n\u00f5ue nagu ka \u0160veits. <\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Kuna Eesti on Euroopa Liidus, siis meie poliitikud \u00fctlevad tihti, et vaatame lihtsalt mida EL teeb v\u00f5i \u00fctleb. Kuidas ELis hetkel on, kas sa n\u00e4ed, et seadusandlus on muutumas?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW:<\/strong> Jah, see on hetkel ELis toimumas! Kaks aastat tagasi alustati ELis k\u00f5igi p\u00f5llumajandusloomade seadusandluste uuendamist. Sellega l\u00e4heb kokku v\u00e4hemalt neli aastat. Tulevases seadusandluses on v\u00e4ga oluline koht ka kalade heaolu puudutaval osal. 2023 aasta l\u00f5puks loodame n\u00e4ha uut p\u00f5llumajandusloomade tapmise, pidamise ja transportimise eeln\u00f5ud. Ja me eeldame, et see sisaldab t\u00e4pseid reegleid v\u00e4hemalt p\u00f5hiliste vesiviljeluskalade tapmise kohta ja et tapmisele peab eelnema uimastamine. Uues pidamise ja transpordi m\u00e4\u00e4ruses eeldame me k\u00f5ikeh\u00f5lmavat raamistikulaadset seadustikku, mis katab k\u00f5igisse loomadesse puutuvad p\u00f5hipunktid. Me ei tea t\u00e4pset j\u00e4rjekorda, kuid j\u00e4rgmisel aastal teevad nad sigade m\u00e4\u00e4ruse, siis broilerite m\u00e4\u00e4ruse ja kalad on samuti selles nimekirjas. <\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Kas sa arvad, et on \u00fcldse v\u00f5imalik luua vesiviljelusfarme nii, et kalad seal ei kannataks, v\u00e4hemalt mitte enne tapmist?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW:<\/strong> See on v\u00e4ga keeruline k\u00fcsimus ja erinevatel inimestel on erinev arvamus selle kohta, mis on kannatus ja mis on aktsepteeritav. Mina n\u00e4en paremate kuni halvimate s\u00fcsteemide hierarhiat. N\u00e4iteks on teatud selgrootud loomad nagu okasnahksed, kel on \u00fclimalt lihtne n\u00e4rvis\u00fcsteem ja on ebat\u00f5en\u00e4oline, et nad on tundev\u00f5imelised ja kannatavad. On liistakl\u00f5puselised, rannakarbid ja austrid, kes on keerulisemad, aga siiski v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega tundev\u00f5imelised. Kui inimestel on t\u00f5esti vaja kalu kasvatada ja s\u00fc\u00fca, siis me saadame v\u00e4lja tugeva s\u00f5numi, et nad tarbiksid toiduahela madalal tasemel olevaid liike. N\u00e4iteks karpkala saab kasvatada suhtlemiselt loomulikus keskkonnas ja ta saab s\u00fc\u00fca taimi. Seega on karpkala s\u00f6\u00f6misel v\u00e4hem keskkonnam\u00f5ju kui forelli s\u00f6\u00f6misel, keda peetakse v\u00e4ga intensiivses s\u00fcsteemis ja kellele s\u00f6\u00f6detakse teisi kalu. Ma arvan, et pole v\u00f5imalik kalu kasvatada ilma neile kannatusi valmistamata, aga on v\u00f5imalused, mis pakuvad palju v\u00e4hem kannatusi kui k\u00f5ige levinumad. <\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Kui luua uusi farme, kas oleks vaja m\u00f5elda ka kalade kannatustele, mitte ainult sellele, mis kalu inimestele s\u00fc\u00fca meeldib, n\u00e4iteks l\u00f5he?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW:<\/strong> On t\u00e4iesti loomulik, et kui sa lood kasvanduse, siis sa pead olema suuteline t\u00f5estama, et sa suudad t\u00e4ita loomade vajadusi. Enamike vesiviljelusliikide puhul me isegi ei tea veel t\u00e4pselt, mis nende vajadused on. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

FE:<\/strong> Kas vesiviljelus on ka teaduselt asju \u00fcle v\u00f5tnud?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW: <\/strong>Ainult siis, kus t\u00f6\u00f6stus tunneb, et nende tootlikkus v\u00f5idab teadmistest ja teadusest. N\u00e4iteks on vesiviljeluse heaolu tavad, mis pandi kirja ja avaldati pea 20 aastat tagasi. Need on lihtsad asjad, n\u00e4iteks et kalad tuleb hoida m\u00e4rjana kui nad veest v\u00e4lja v\u00f5tad, kalu ei tohi visata, \u00e4ra j\u00e4ta kala ainult \u00fche kehaosaga jne. Isegi need ei ole laialdaselt tootjate poolt kasutusse v\u00f5etud. T\u00f6\u00f6stus kasutab kindlasti mingil m\u00e4\u00e4ral teadust, kuid heaolu on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4iesti t\u00e4helepanuta. Isegi siis kui valitsused on viinud sisse juhised, siis ei j\u00e4rgita neid. <\/p>\n\n\n\n

FE:<\/strong> Mis on sinu soovitus, et kiirendada protsessi, et kalade olukord paraneks?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW:<\/strong> Seadusandlus on k\u00f5ige parem lahendus. T\u00f6\u00f6stusel on olnud vabatahtlikult h\u00e4id tavasid j\u00e4rgida, kuid nad ei ole seda teinud. Millistel tegevustel oleks k\u00f5ige enam m\u00f5ju? Kindlasti tapmisel. Lahendus oleks kohene uimastamine ja kohene teadvuse kaotus. Selle jaoks on olemas tuntud laialdaselt k\u00e4ttesaadavad lahendused. Seega peaks see olema prioriteet. Mis puudutab kalade elu farmides, siis on neid teemasid, millega tuleks tegeleda, v\u00e4ga palju. \u00dcks oluline teema on hoolikam kalade lossimine. Samuti lihtsad asjad nagu hoia kala vees, kui v\u00f5imalik, hoia teda m\u00e4rjana kui ta on veest v\u00e4ljas, ole temaga \u00f5rn, kasuta vahendeid, mis teda ei vigasta. Nendel tegevustel on kohene m\u00f5ju, aga nad muudavad ka kalafarmerite suhtumist ja fookust. Nad on v\u00e4ga praktilised ja lihtsad asjad ja neid saab koheselt sisse viia. <\/p>\n\n\n\n

FE<\/strong>: Kas sa v\u00f5iksid r\u00e4\u00e4kida erinevat t\u00fc\u00fcpi vesiviljelusfarmidest?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW:<\/strong> Vesiviljelus on v\u00e4hemalt 4000-5000 aastat vana. Alguses toimus see lihtsates tiikides, mis kaevati. J\u00e4rgmine tase on rannikulaguunid, kus mere k\u00f5rvale ehitatakse midagi tiigilaadset. Lainetega tulevad sinna meres ujuvad kalad, kes siis sinna j\u00e4etakse. Need m\u00f5lemad s\u00fcsteemid on siiani olemas nii Euroopas, Aasias kui mujal. T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00e4ga levinud, n\u00e4iteks forellikasvandustes, rennide kasutamine. See on natuke nagu betoonist tiik. Vesi tuleb \u00fchest otsast sisse ja l\u00e4heb teisest otsast v\u00e4lja. See on palju rohkem kontrollitud keskkond kui looduslik tiik. Kalad saavad toiduks palju pelleteid (kalakuivtoit) ja nad on v\u00e4ga tihedalt koos. Teine v\u00e4ga levinud kasvatusviis on puurid meres, mis on tavalised n\u00e4iteks l\u00f5he-, ahvena- ja merikogerikasvandustes. N\u00e4iteks ahvenad pannakse v\u00e4iksena \u00fchte puuri sadatuhandete kaupa. Neile s\u00f6\u00f6detakse pelleteid (kalakuivtoit) ja nad kasvavad seal suureks. Viimane s\u00fcsteem on ringlev vesiviljeluse s\u00fcsteem. Need on maismaal asuvad paagid, milles vesi k\u00e4ib ringiratast ja seda filtreeritakse. Need on v\u00e4ga k\u00f5rgtehnoloogilised s\u00fcsteemid, mis on v\u00e4ga energiakulukad ka kallid t\u00f6\u00f6s hoida. Taani ekspordib palju forelli sellest s\u00fcsteemist, aga tegelikult saab seal paljusid liike toota. <\/p>\n\n\n\n

FE: <\/strong>Kas on lihtne uurida kuidas kasvandused t\u00f6\u00f6tavad? Saada videomaterjali?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW<\/strong>: \u00dcldiselt on kalafarmidesse minek v\u00e4ga keeruline. Mind on nendesse kutsutud, seal ringi n\u00e4idatud ja olen neid k\u00fclastanud. \u00dcldiselt on neisse raske j\u00f5uda, eriti kui nad asuvad veekogus, n\u00e4iteks j\u00e4rves v\u00f5i meres. Nad ei pruugi v\u00e4lja paista, nende olemasolustki v\u00f5ib olla raske teada saada. Ja kui me kohale l\u00e4heme, siis t\u00f5en\u00e4oliselt neil p\u00e4evadel toimub rohkem kontrollitud tegevus. On organisatsioone, kes on viinud l\u00e4bi uurimusi ja filminud. P\u00f5hiliselt Euroopas Vahemere kandis. Seal on paljastatud, mis on ka meile \u00fcllatusena tulnud. <\/p>\n\n\n\n

FE:<\/strong> Kas sa soovid veel millestki r\u00e4\u00e4kida?<\/em><\/p>\n\n\n\n

DW:<\/strong> On v\u00e4\u00e4rt m\u00e4rkimist, et vesiviljelusest p\u00e4rit toodete jaoks on supermarketite riiulitel palju erinevaid m\u00e4rgiseid. Iga toote jaoks on palju erinevaid m\u00e4rgiseid, aga eriti palju just vesiviljelusfarmidest p\u00e4rit toodete jaoks, mis puudutavad n\u00e4iteks j\u00e4tkusuutlikkust v\u00f5i vastutustundlikkust. Vesiviljeluse Haldusn\u00f5ukogu (Aquaculture Stewardship Council, ASC) plaanib hetkel viia sisse heaolu kriteeriumi oma m\u00e4rgisele. Me j\u00e4lgime seda v\u00e4ga hoolikalt ja loodame, et see toob nende standarditele kaasa t\u00e4hendusrikkad ja m\u00f5jusad n\u00f5udmised, sest ei taha j\u00e4rjekordset heaolupesu v\u00f5i rohepesu v\u00f5i sinipesu nagu mulle seda kutsuda meeldib.

* Vesiviljelus(farmides) toodetakse nii kalu kui mereande (kui vetikaid) kunstlikult. Kasutame m\u00f5isteid kalafarmid ja kalakasvandused, sest need on t\u00e4psemad m\u00f5isted ning aitavad tarbijatel paremini m\u00f5ista, millega on tegu. Vesiviljelus on #m\u00f5istepesu suurep\u00e4rane n\u00e4ide. (Saatejuhi kommentaar)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loomuse Akadeemia saates \u201cKalakasvatus \u2013 see on halb, aga kui halb?\u201d vestleb saatejuht Fari\u0161tamo Elleriga Eurogroup for Animalsi veeloomade programmi juht Douglas Waley. Intervjuu pani kirja ja t\u00f5lkis Loomuse infokoordinaator Maaja M\u00e4ll.<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":959,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[16],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/958"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=958"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/958\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":960,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/958\/revisions\/960"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/959"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}