\u00dcRO liikmesriigid j\u00f5udsid p\u00e4rast k\u00fcmmekond aastat kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ajaloolise kokkuleppeni maailma ookeanide kaitsmiseks. Avamere lepingu eesm\u00e4rk on muuta 2030. aastaks 30% merest kaitsealaks, et vee-elustikku kaitsta ja taastada s\u00e4\u00e4ses mereelustikku \u00fclep\u00fc\u00fcgi ja laevaliikluse eest.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuleppele j\u00f5uti laup\u00e4eva \u00f5htul, 4. m\u00e4rtsil 2023 p\u00e4rast 38 tundi kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi \u00dcRO peakorteris New Yorgis. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised olid aastaid takerdunud rahastamise ja p\u00fc\u00fcgi\u00f5iguste erimeelsuste t\u00f5ttu. \u00abLaev on randa j\u00f5udnud,\u00bb \u00fctles konverentsi juht Rena Lee \u00dcRO peakorteris New Yorgis eile \u00f5htul kohaliku aja j\u00e4rgi.
Kokkuleppe teksti t\u00e4pset s\u00f5nastust avaldatud ei ole. Lepe peaks v\u00f5imaldama v\u00f5tta 2030. aastaks kaitse alla 30 protsenti maismaast ja ookeanidest, nagu n\u00e4eb ette detsembris l\u00f5pus Montrealis elurikkuse tippkohtumisel COP15 allkirjastatud ajalooline lepe. Kui saavutatud kokkulepe j\u00f5ustub, on v\u00f5imalik luua rahvusvahelistesse vetesse merekaitsealasid. Lepinguga kehtestatud uued kaitsealad seavad piirangud kalap\u00fc\u00fcgi ulatusele, laevateede marsruutidele ja uuringutele, mis h\u00f5lmavad n\u00e4iteks merep\u00f5hja kaevandamist. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetel leiti viimases hinnangus, et peaaegu 10% maailma mereliikidest on v\u00e4ljasuremisohus.<\/p>\n\n\n\n
Viimane rahvusvaheline kokkulepe ookeanide kaitse kohta (\u00dcRO mere\u00f5iguse konventsioon) s\u00f5lmiti 40 aastat tagasi, 1982. aastal. Selle lepinguga loodi ala, mida nimetatakse avamereks – rahvusvahelised veed, kus k\u00f5igil riikidel on \u00f5igus p\u00fc\u00fcda kala, s\u00f5ita laevadega ja teha teadusuuringuid -, kuid ainult 1,2% nendest vetest on kaitstud. <\/p>\n\n\n\n
Ookeanis on registreeritud umbes 230 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid \u00fcle kahe miljoni. Ookeanides elab neljandik inimesele tuntud liikidest, nende \u00f6kos\u00fcsteem loob poole inimese hingatavast hapnikust ja nad neelavad 30 protsenti inimtegevusest p\u00f5hjustatud CO2 heitest.<\/p>\n\n\n\n
Pews Trusti ookeanide haldamise meeskonna direktor Liz Karan \u00fctles BBC-le: \u201eSelle j\u00f5ustumine v\u00f5tab aega. Riigid peavad selle ratifitseerima, et see j\u00f5ustuks. Siis tuleb luua palju institutsionaalseid organeid, n\u00e4iteks teadus- ja tehnikakomitee.\u201c Riigid peavad veel kord kokku tulema, et leping ametlikult vastu v\u00f5tta.
Allikad:
1. https:\/\/maailm.postimees.ee\/7725363\/lepe-ookeanide-kaitseks-uro-riigid-otsustasid-piirata-kalastamist-ja-laevatamist-avamerel
2. https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120152580\/kolmandik-merest-kaitse-alla-riigid-solmisid-parast-kumme-aastat-kestnud-labiraakimisi-ajaloolise-lepingu
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00dcRO liikmesriigid j\u00f5udsid p\u00e4rast k\u00fcmmekond aastat kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ajaloolise kokkuleppeni maailma ookeanide kaitsmiseks. Avamere lepingu eesm\u00e4rk on muuta 2030. aastaks 30% merest kaitsealaks, et vee-elustikku kaitsta ja taastada s\u00e4\u00e4ses mereelustikku \u00fclep\u00fc\u00fcgi ja laevaliikluse eest. Kokkuleppele j\u00f5uti laup\u00e4eva \u00f5htul, 4. m\u00e4rtsil 2023 p\u00e4rast 38 tundi kestnud...<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":962,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[17],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/961"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=961"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/961\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":965,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/961\/revisions\/965"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/962"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=961"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=961"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=961"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}