Kirjutas: Sanne Org, Loomuse liige ja Kahvliga kliimamuutuste vastu projektijuht<\/p>\n\n\n\n
Kalap\u00fc\u00fcgi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest \u00fclep\u00fc\u00fcgi p\u00f5hjustatud kalade v\u00e4ljasuremine <\/a>v\u00f5iks olla n\u00e4htud \u00fche suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani n\u00e4ol on ju tegemist planeedi suurima \u00f6kos\u00fcsteemiga. K\u00fcll aga on t\u00f6\u00f6stulik kalap\u00fc\u00fck p\u00f5hjendamatult k\u00f5rvale j\u00e4etud kliima-teemalistest diskussioonidest.<\/strong> Kuna kliima soojenemise leevendamine ja sellega kohanemine on inimkonna k\u00f5ige pakilisem \u00fclesanne, ei tohi mitte \u00fckski kliimat otse ja kaudselt m\u00f5jutav teema olla tabu.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6stuslikul kalap\u00fc\u00fcgil on merede ja ookeanide \u00f6kos\u00fcsteemidele t\u00e4iesti otsene m\u00f5ju. Nii \u00fclep\u00fc\u00fck, traalimine kui ka meresid ja ookeane plastikuga ja kalav\u00f5rkudega reostav kalap\u00fc\u00fck on \u00f6kos\u00fcsteemidele ja seega ka kliimale \u00e4\u00e4rmiselt kahjulikud<\/a>. Ookeanitel aga on suur roll kliimasoojenemise vastu v\u00f5itlemisel. See on roll, mida inimkond ei suuda t\u00e4ielikult hoomata ega m\u00f5\u00f5ta. Seet\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmiselt oluline hoida ja kaitsta meresid ning ookeane kasv\u00f5i sellep\u00e4rast, et nende elluj\u00e4\u00e4misest s\u00f5ltub ka meie elluj\u00e4\u00e4mine.<\/p>\n\n\n\n Ookeanid toodavad poole hapnikust ning seovad veerandi kogu \u00f5hku paisatud s\u00fcsinikust. On leitud, et ookeanide \u00f6kos\u00fcsteemide osaks olevad meriheinad ning mangroovid on kuni neljakordselt efektiivsemad s\u00fcsiniku sidujad kui maismaal kasvavad taimed. Iga hektar mangroove on sidunud enda biomassi ning mulda ligikaudu 1000 tonni s\u00fcsinikku. Korallrahud, moodustades vaid v\u00e4hem kui 0.1% ookeanide \u00f6kos\u00fcsteemidest<\/a>, kannavad endas enam kui veerandi merede bioloogilisest mitmekesisusest ning on s\u00fcmbioosis vetikatega, kes toodavad hapnikku.<\/p>\n\n\n\n Ookeanid mitte ainult ei seo s\u00fcsinikku, vaid reguleerivad ka temperatuuri, olles meie esmane kaitse kliimasoojenemisega kohanemisel. Vaatamata sellele, et ookeanid moodustavad 70% Maa pinnast, on nad sidunud 90% viimase paari k\u00fcmnendi jooksul kliimasoojenemise t\u00f5ttu tekkinud liigsoojusest. Ookeanide \u00fclemine paari meetri paksune kiht kogub endasse sama palju soojust<\/a>, kui terve planeet Maa atmosf\u00e4\u00e4r.<\/p>\n\n\n\n Inimtegevuse t\u00f5ttu on merede ja ookeanide \u00f6kos\u00fcsteemid hakanud h\u00e4vima. Neis on j\u00e4rjest v\u00e4hem hapnikku ning on tekkinud nii\u00f6elda surnud tsoonid<\/a>, kus v\u00e4henenud hapnikusisaldus enam elutegevust ei v\u00f5imalda. L\u00e4\u00e4nemere surnud tsoon, mida peetakse maailma suurimaks, samuti endiselt laieneb. Aina kasvava hulga \u00f5hku paisatud s\u00fcsiniku t\u00f5ttu<\/a> on mered muutunud ka happelisemateks. See k\u00f5ik laastab meredes ja ookeanides leiduvaid \u00f6kos\u00fcsteeme, kelle elutegevus on meile oluliseks hapnikuallikaks.<\/p>\n\n\n\n Kuid l\u00f5ppeks ei peaks meie tahe p\u00e4\u00e4sta meresid ja ookeane olema vaid isekas. Mered ja ookeanid on meile veel t\u00e4iesti tundmatud m\u00fcsteeriumid. Meil pole t\u00e4pseid teadmisi, millised imelised olendid elavad k\u00f5ige s\u00fcgavamates merep\u00f5hjades ning kuidas seal elu k\u00e4ib. On ju veekogud olnud inspiratsiooniks paljudele legendidele ja m\u00fcstilistele olevustele. Inimkond v\u00f5iks tahta hoida meresid ja ookeane mitte ainult selle t\u00f5ttu, mis on neil v\u00f5imalik meile pakkuda, vaid selle t\u00f5ttu, et seal elavatel organismidel ja elukooslustel on t\u00e4pselt sama suur \u00f5igus elule kui meil.<\/p>\n\n\n\n Loomus korraldab 25. mail paneeldiskussiooni <\/a>ekspertide, ametnike ja poliitikutega teemal \u201cKalad Eesti seadustes\u201d, et esitleda anal\u00fc\u00fcsi sellest, kuidas on kalad Eestis seadustega kaitstud. Kalap\u00fc\u00fcgi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest \u00fclep\u00fc\u00fcgi p\u00f5hjustatud kalade v\u00e4ljasuremine v\u00f5iks olla n\u00e4htud \u00fche suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani n\u00e4ol on ju tegemist planeedi suurima \u00f6kos\u00fcsteemiga. K\u00fcll aga on t\u00f6\u00f6stulik kalap\u00fc\u00fck p\u00f5hjendamatult k\u00f5rvale j\u00e4etud kliima-teemalistest diskussioonidest. Kuna kliima soojenemise leevendamine ja sellega kohanemine on inimkonna k\u00f5ige pakilisem \u00fclesanne, ei tohi mitte \u00fckski kliimat otse ja kaudselt m\u00f5jutav teema olla tabu.<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":968,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[17],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/967"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=967"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/967\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":969,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/967\/revisions\/969"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Loomus algatas<\/em> Aktiivsete Kodanike Fond<\/em><\/a>i toel haridusliku projekti \u201cKahvliga kliimamuutuste vastu\u201d, mille eesm\u00e4rgiks on t\u00f5sta teadlikkust toitumise m\u00f5just planeedile. Projekti kohta saab l\u00e4hemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel:<\/em> taimsedvalikud.ee\/kahvliga<\/em><\/a>.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"