Kirjutanud Sanne Org, Loomuse liige ja projekti \u201cKahvliga kliimamuutuste vastu\u201d juht<\/p>\n\n\n\n
Meredel ja ookeanidel on oluline roll kliima stabiliseerimisel ning seega on nad \u00fched olulisimad s\u00fcsteemid kliimasoojenemisega kohanemisel. Vee\u00f6kos\u00fcsteemid seovad s\u00fcsinikku ning liigsoojust ja toodavad ligi poole hapnikust. Kalap\u00fc\u00fcgi p\u00f5hjustatud mereliikide v\u00e4ljasuremine on keskkonnakatastroof, mille tulemusel vee\u00f6kos\u00fcsteemid vaesuvad, v\u00e4hendades seel\u00e4bi ookeani v\u00f5imekust kliimamuutuseid puhverdada. Kuigi teatakse, et \u00fclep\u00fc\u00fck on \u00fcks kalaliikide v\u00e4ljasuremise peamisi p\u00f5hjuseid, j\u00e4\u00e4b see teema ometi kliima-teemalistes vestlustes tihti mainimata.<\/p>\n\n\n\n
Kui kalu p\u00fc\u00fctakse arvuliselt rohkem, kui nad end \u201ctaastoota\u201d j\u00f5uavad, on tegemist \u00fclep\u00fc\u00fcgiga<\/a>. \u00dclep\u00fc\u00fck k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es kaubandusliku kalap\u00fc\u00fcgiga, kus kaasp\u00fc\u00fcgina tuleb kaasa hulgaliselt teisi kalu, mereloomi ja isegi linde, kellest enamik hukkub. P\u00f5hjatraalimine on \u00fcks kalastamise meetod, millega tuleb palju kaasp\u00fc\u00fcki, sest kalap\u00fc\u00fcgilaev t\u00f5mbab m\u00f6\u00f6da merep\u00f5hja rasket v\u00f5rku, mis veab kaasa nii neid, keda plaaniti p\u00fc\u00fcda kui ka teisi merep\u00f5hjas elavaid elusolendeid.<\/p>\n\n\n\n \u00dclekalastamine ja selle kahjulik m\u00f5ju on juba ammu teada. Ka Euroopa Liit, p\u00fc\u00fcdes \u00fcleval hoida korraga nii majandust kui kalapopulatsioone, jagas kaluritele subsiidiume, et peatada kalastamine teatud perioodidel ajutiselt. See meede t\u00f6\u00f6tas oma eesm\u00e4rgile vastu, sest tegelikkuses rahastasid need subsiidiumid hoopis \u00fclekalastamise kasvu. Kalastusfirmad panid suurema r\u00f5hu kalastamisele nendel perioodidel, kus kalastamine ei olnud piiratud. Aastal 2020 oli 40% Atlandil p\u00fc\u00fctud kaladest \u00fclep\u00fc\u00fctud ning \u00fcle 80% Vahemerel p\u00fc\u00fctud kaladest olid \u00fclep\u00fc\u00fctud<\/a>.<\/p>\n\n\n\n \u00dcks p\u00f5hjuseid, miks \u00fclekalastamine nii suur probleem veel endiselt on, on v\u00e4hene kontroll ja l\u00e4bipaistvus. Ka Euroopa Liit on piltlikult \u00f6eldes merede \u00f6kos\u00fcsteeme alt vedanud<\/a>, sest varasemad regulatsioonid soodustasid kalurite seas ebaausat konkurentsi ning takistasid v\u00f5imuorganeid tagamaks seda, et kalastamine oleks legaalne ja j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n\n\n\n Et s\u00e4ilitada merede \u00f6kos\u00fcsteeme ning bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesm\u00e4rke saavutada, on Euroopa Liit otsustanud piirata traalimist. Kahjuks on Euroopa Liit traalimise keelanud vaid 1.16% Euroopa Liidu vetest Kirde-Atlandil<\/a>. Traalimise t\u00e4ielik j\u00e4rk-j\u00e4rguline l\u00f5petamine on aga vastuoluline teema, mida v\u00f5rreldakse rohepesuga<\/a>. <\/p>\n\n\n\n V\u00f5imuorganite tegevusetuse t\u00f5ttu on mered ja ookeanid r\u00e4ngalt kannatanud. Ennustatakse, et kuni 2 700 000 000 000 kala p\u00fc\u00fctakse iga aasta<\/a>. See t\u00e4hendab, et potentsiaalselt p\u00fc\u00fctakse \u00fcle 7 miljardi kala p\u00e4evas \u2013 see on peaaegu sama arv kalu kui on inimesi maakeral. \u00dcle kolmandiku neist kaladest on \u00fclep\u00fc\u00fctud<\/a> ning k\u00fcmnendik neist kaladest<\/a> heidetakse tagasi merre. 17903 mereloomast ja taimest enam kui 1550 on v\u00e4ljasuremise ohus<\/a>, kliimamuutus m\u00f5jutab neist v\u00e4hemalt 41%, samuti on kolmandik magevee kalaliikidest v\u00e4ljasuremisohus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Veetaimede perekonda kuuluvad meriheinad, mis on levinud \u00fcle maakera, on kaladele \u00fcheks meeliselupaigaks. Meriheinad toodavad palju rohkem hapnikku, kui maismaal kasvavad taimed ning samal ajal tagavad kaladele (nagu ka teistele taksonitele) elupaiga. Suurema saagi lootuses sihivad kalurid just neid biotoope<\/a>, mille tulemusel v\u00e4heneb kalade arvukus ning saavad p\u00fcsivaid kahjustusi ka meriheinav\u00e4ljad.<\/p>\n\n\n\n Kalad on asendamatu osa mere\u00f6kos\u00fcsteemide toitaine-, s\u00fcsiniku- ja energiaringest. Seega m\u00f5jutab kalade arvukus oluliseltkohalike vete elutegevust. Kalade seedetegevus aitab viia toitaineid nendesse kohtadesse, kus toitained on piiratud. N\u00e4iteks on leitud, et kalarikastel aladel kasvavad meriheinad palju kiiremini kui v\u00e4hese kalaarvukusega kohtades. Samuti aitavad kalad meriheinav\u00e4lju laiendada<\/a>. Paraku on meriheinav\u00e4ljad kadumas, mida ilmestab asjaolu, et hinnanguliselt \u00fcle 90% \u00dchendkuningriike \u00fcmbritsevatest meriheinav\u00e4ljadest on juba h\u00e4vinud. Seega on selle v\u00f5tmeliigi juurdekasvu soodustamiseks \u00e4\u00e4rmiselt oluline s\u00e4ilitada kalade arvukust meredes ja ookeanides.<\/p>\n\n\n\n On selge, et ekstensiivse ja kontrollimata kalap\u00fc\u00fcgi kahjulik m\u00f5ju keskkonnale on suur ning kontrolli alt v\u00e4ljas. Seda ulatuslikku m\u00f5ju ei saa kontrollida l\u00e4bi ajutiste piirangute ja rahastuste. Inimkond on olukorras, kus p\u00f6\u00f6rdumatu kahju v\u00e4ltimiseks mere\u00f6kos\u00fcsteemidele tuleb teha j\u00e4rsk kannap\u00f6\u00f6re kogu toidus\u00fcsteemis, kaasa arvatud kala tarbimises. See p\u00f6\u00f6re peab olema kiire ja samal ajal arvestama seda, et suur osa globaalse l\u00f5una inimestest s\u00f5ltub oma elus kalast kui primaarsest valguallikast. Seejuures ei tohi t\u00e4iendavat kahju saada need haavatavad inimgrupid, kelle tegevus ei ole (!) p\u00f5hjustanud kliima- ja keskkonnakriisi.
Loomus korraldab 25. mail paneeldiskussiooni ekspertide, ametnike ja poliitikutega teemal \u201c<\/em>Kalas Eesti seadustes\u201d, et esitleda \u00fclevaadet sellest, kuidas on kalad Eestis seadustega kaitstud.
Loomus algatas<\/em> Aktiivsete Kodanike Fond<\/em><\/a>i toel haridusliku projekti \u201cKahvliga kliimamuutuste vastu\u201d, mille eesm\u00e4rgiks on t\u00f5sta teadlikkust toitumise m\u00f5just planeedile. Projekti kohta saab l\u00e4hemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel:<\/em> taimsedvalikud.ee\/kahvliga<\/em><\/a>.<\/em><\/p>\n\n\n\n