Kirjutanud Sanne Org, Loomuse liige ja projekti \u201cKahvliga kliimamuutuste vastu\u201d juht<\/p>\n\n\n\n
Merereostus on inimeste tekitatud reostus j\u00e4\u00e4tmete, enamasti plastiku v\u00f5i kemikaalide n\u00e4ol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades n\u00f5nda meres elavaid loomi, viies neid v\u00e4ljasuremiseni. Eriti l\u00f5hub merep\u00f5hja k\u00f5ige h\u00e4vituslikum kalap\u00fc\u00fcgimeetod traalimine. Merede ja ookeanide reostamine ja l\u00f5hkumine on kahjulik nii meie enda tervisele kui ka keskkonnale ning kliimale.<\/p>\n\n\n\n
Plastik moodustab umbes 80% meres leiduvast pr\u00fcgist. Ligi 14 miljonit tonni plastikut j\u00f5uab igal aastal<\/a> ookeanidesse. Plastikpr\u00fcgi on \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik, sest see l\u00f5plikult ei lagune ning v\u00f5ib meredesse ja ookeanitesse j\u00e4\u00e4dagi muutes sealseid \u00f6kos\u00fcsteeme ning m\u00f5jutades n\u00f5nda ka kliimat. Meredes h\u00f5ljuv plastikpr\u00fcgi laguneb mikroplastiks, mida meres elavad loomad omale sisse s\u00f6\u00f6vad. See plastik omakorda kahjustab nende tervist ja j\u00f5uab l\u00e4bi nendesamade kalade s\u00f6\u00f6mise meie endi toidulauale.<\/p>\n\n\n\n \u00dcks ohtlikumaid plastikpr\u00fcgi vorme on maha j\u00e4etud kalavarustus, nn ghost gear<\/em>. Igal aastal j\u00e4\u00e4b kaluritest maailmameredesse maha <\/a>500 000 \u2013 1 miljon tonni kalavarustust.<\/p>\n\n\n\n Kalavarustusel on vaid \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 tappa kalu, mist\u00f5ttu on maha j\u00e4etud kalavarustus s\u00f5na otseses m\u00f5ttes k\u00f5ige ohtlikum pr\u00fcgi. Merep\u00f5hja visatuna j\u00e4tkab kalavarustus oma surmavat eesm\u00e4rki. Aastal 2002 korjati merest 4500 kalav\u00f5rku<\/a>, mis olid eelneva 50 aasta jooksul merre h\u00fcljatud. Need 4500 kalav\u00f5rku olid merest eemaldamise hetkeks tapnud 2.5 miljonit mereselgrootut (krabid, krevetid), 800 000 kala ja 20 000 merelindu. Saab vaid ennustada, kui palju loomi iga v\u00f5rk oleks veel tapnud, kui neid ei oleks \u00e4ra koristatud.. Umbes 45% mereimetajatest, kes on m\u00e4rgitud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse nimekirja, on<\/a> mahaj\u00e4etud kalavarustuse poolt negatiivselt m\u00f5jutatud<\/a>. Loomad, kes j\u00e4\u00e4vad kinni mahaj\u00e4etud kalavarustusse, surevad tihti aeglast ja piinarikast l\u00e4mbumissurma.<\/p>\n\n\n\n Kalavarustus ei tapa vaid kalu, mereimetajaid ja merelinde \u2013 see h\u00e4vitab ka ookeanide ja merede p\u00f5hjas olevaid tundlikke elupaiku. Kalavarustus kahjustab<\/a> meriheinaliste kasvukohti, makrovetikaid, korallrahusid ja mangroove. Meriheinad ja mangroovid on olulised hapniku tootjad, samas pakuvad k\u00f5ik eelnimetatud elupaigad peavarju ja toitu teistele veeliikidele.<\/p>\n\n\n\n Merep\u00f5hja l\u00f5hub ja r\u00fc\u00fcstab ka p\u00f5hjatraalimine. P\u00f5hjatraalimine on kalap\u00fc\u00fcgimeetod, mille k\u00e4igus veetakse m\u00f6\u00f6da merep\u00f5hja suurt v\u00f5rku p\u00fc\u00fcdmaks mere p\u00f5hjas elavaid liike, n\u00e4iteks krabisid, krevette ja lestasid. P\u00f5hjatraalimine aga ei \u201cdiskrimineeri\u201d kedagi, v\u00f5rku j\u00e4\u00e4vad kinni<\/a> ka paljud teised liigid \u2013 kilpkonnad, noored kalad, mereselgrootud ja h\u00e4vinevad<\/a> merede p\u00f5hjades kasvavad meriheinad, makrovetikad, korallrahud ja mangroovid. <\/p>\n\n\n\n Merep\u00f5hjade traalimise k\u00e4igus mitte ainult ei h\u00e4vine elukeskkonnad, mille kujunemiseks kulus sajandeid, aga vabaneb ka palju kasvuhoonegaase. K\u00f5ik merep\u00f5hjast lahti t\u00f5mmatud ja tapetud organismid j\u00e4\u00e4vad merep\u00f5hja k\u00f5dunema<\/a>, mille k\u00e4igus vabaneb s\u00fcsinik. On kindlaks tehtud, et merep\u00f5hjadesse on s\u00fcsinikuosakesed juba aastatuhaneid olnud seotud<\/a>, aga selle vabanemise m\u00f5jude kohta ei teata veel kuigi palju.<\/p>\n\n\n\n Inimesed ei tea veel kuigi palju ookeanitest ning sellest, mis roll neil kliimale t\u00e4pselt on ning kuidas kliimamuutus hakkab neid omakorda m\u00f5jutama. Inimestena l\u00f5hume ja reostame elupaiku kontrollimatult, teadmata ja hoolimata, mis meie tegude tagaj\u00e4rjel juhtub, mis saab seal elavate liikidega ning m\u00f5istmata t\u00e4ielikult ka seda, mis juba on h\u00e4vitatud. Loomus korraldab 25. mail paneeldiskussiooni ekspertide, ametnike ja poliitikutega teemal \u201c<\/em>Kalad Eesti seadustes<\/a>\u201d, et esitleda \u00fclevaadet sellest, kuidas on kalad Eestis seadustega kaitstud. <\/em>Loomus algatas<\/em> Aktiivsete Kodanike Fond<\/em><\/a>i toel haridusliku projekti \u201cKahvliga kliimamuutuste vastu\u201d, mille eesm\u00e4rgiks on t\u00f5sta teadlikkust toitumise m\u00f5just planeedile. Projekti kohta saab l\u00e4hemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel:<\/em> taimsedvalikud.ee\/kahvliga<\/em><\/a>.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kirjutanud Sanne Org, Loomuse liige ja projekti \u201cKahvliga kliimamuutuste vastu\u201d juht Merereostus on inimeste tekitatud reostus j\u00e4\u00e4tmete, enamasti plastiku v\u00f5i kemikaalide n\u00e4ol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades n\u00f5nda meres elavaid loomi, viies neid v\u00e4ljasuremiseni. Eriti l\u00f5hub merep\u00f5hja k\u00f5ige h\u00e4vituslikum kalap\u00fc\u00fcgimeetod traalimine. Merede ja ookeanide...<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":974,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/973"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=973"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/973\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":975,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/973\/revisions\/975"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/974"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=973"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=973"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=973"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}