25. mail 2023. aastal oli Loomuse korraldatud paneelvestlus \u201cKalad Eesti seadustes\u201d. L\u00fchikese ettekande \u201cAvamere kalakasvatuste v\u00f5imalik keskkonnam\u00f5ju\u201d pidas Eestimaa Looduse Fondi s\u00e4\u00e4stliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, mida koos slaididega jagame siin: https:\/\/youtu.be\/Te3xWXjCZbQ Ettekande \u00fcleskirjutust jagame n\u00fc\u00fcd!<\/p>\n\n\n\n
KOKKUV\u00d5TVALT ETTEKANDEST:
1. L\u00e4\u00e4nemere eutrofeerumine on nr 1 probleem m\u00f5jutades \u00f6kos\u00fcsteemi, kalade heaolu, k\u00f5ikide loomade heaolu ja kaudselt L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res elavate inimeste heaolu. Eesti mereala koondhinnang eutrofeerumise valdkonnas on halb (skaalal v\u00e4ga hea, hea, kesine, halb, v\u00e4ga halb).<\/p>\n\n\n\n
2. Valitseb \u00fclep\u00fc\u00fck.<\/p>\n\n\n\n
3. Avamerekasvatustest tulenev v\u00f5imalik m\u00f5ju keskkonnale:<\/p>\n\n\n\n
4. Kestliku arengu eesm\u00e4rk
14.1 V\u00e4ltida ja oluliselt v\u00e4hendada 2025. aastaks mere saastamist mistahes vormis eelk\u00f5ige maal toimuva tegevuse tagaj\u00e4rjel, kaasa arvatud mereprahi ja toitainetega saastamisega. \u2013 M\u00f5eldes kui palju on planeeritud kalakasvatusi merele pole see koosk\u00f5las sellega, millele Eesti on alla kirjutanud.
ETTEKANNE PIKEMALT:<\/p>\n\n\n\n
Joonas Plaan: \u201cEestimaa Looduse Fond ei ole ajalooliselt kalakasvatustega v\u00e4ga palju tegelenud. See ajend on tulnud sellest, et praegu on k\u00e4imasolev meede, Euroopa Merenduse ja Kalanduse ja Vesiviljeluse Fondi raames p\u00e4ris suur osa rahast on planeeritud kalakasvatuste toetamiseks. Eestis on ajalooliselt maismaakalakasvatusi p\u00e4ris pikalt arendatud ja aja jooksul on nad keskkonna seisukohalt muutunud m\u00e4rksa paremaks ja t\u00f5husamaks. K\u00fcll aga t\u00e4iesti uue trendina, mida me tulevikus n\u00e4eme on avamere kalakasvatused. Selle t\u00f5ttu oleme otsustanud ELFis olla teatud m\u00f5ttes kalakasvatuste \u201cvalveh\u00fclged\u201d, et hoida silma peal mis moodi arendused k\u00e4ivad ja v\u00f5imalusel suunata arendusi v\u00f5imalikult keskkonnas\u00f5bralikuks kas siis l\u00e4bi seadusandluse v\u00f5i n\u00f5uandvana. Ma oma ettekandes keskendungi avamere kalakasvanduste v\u00f5imalikele keskkonnam\u00f5judele. R\u00f5hutan s\u00f5na \u201cv\u00f5imalike\u201d, sest praegu on Eestis \u00fcks avamere kalakasvatus ja selle p\u00f5hjal \u00f6elda kindlalt, et sellised saavad olema keskkonnam\u00f5jud, on kaunis keeruline. <\/p>\n\n\n\n
Ajend miks me hakkasime sellega tegelema on see, et me n\u00e4eme, et tulevikus hakkavad sinna minema suuremad Euroopa rahad. Aga teisalt on peamiseks p\u00f5hjuseks ikkagi L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rmiselt kehv olukord. \u00dcks indikaator, mis n\u00e4itab kehva olukorda on eutrofeerumine. Kohe varsti v\u00e4lja tulevas Elcomi poolt v\u00e4lja antavas aruandes on ilusti n\u00e4ha, et L\u00e4\u00e4nemere seisundi koondhinnang on suuresti punane ning \u00fclep\u00fc\u00fcgi k\u00f5rval on eutrofeerumine number \u00fcks probleem L\u00e4\u00e4nemeres. See m\u00f5jutab kogu L\u00e4\u00e4nemere \u00f6kos\u00fcsteemi, siinsete kalade ja k\u00f5ikide loomade heaolu ja kaudselt ka L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res elavate inimeste heaolu. Eesti mereala seisundi koondhinnag eutrofeerumise osas, mis on tehtud perioodil 2011-2016 on samuti kaunis punane. Olukord on erinevates mereosades kas kesine v\u00f5i v\u00e4ga halb. <\/p>\n\n\n\n
Vesiviljelusega seotud hoonestusloa taotlusi on meie merel tekkinud \u00f5ige palju. On taotlusi on kalakasvatustele kui karbikasvatustele. Oleme p\u00fc\u00fcdnud ELFis anal\u00fc\u00fcsida, et mis on need v\u00f5imalikud keskkonnam\u00f5jud, kui k\u00f5ik need hoonestusload peaksid teostuma. Etteruttavalt \u00fctlen, et v\u00f5ib eeldada, et need k\u00f5ik siiski ei teostu ja juba on ka n\u00e4ha, et paljud menetlused on seiskunud. Sellegipoolest vaadates otsa erinevatele uuringutele ja keskkonnam\u00f5ju hinnangute eeluuringutele ja keskkonnam\u00f5ju hinnangutele endile, siis m\u00f5jutab ta k\u00f5ige enam vee kvaliteeti ehk siis seda kui palju hakkab kalakasvatustest l\u00e4mmastikku ja fosforit ehk eutrofeerumist tekitavaid osakesi L\u00e4\u00e4nemerre j\u00f5udma. Samamoodi saab olema kaudne m\u00f5ju linnustikule. M\u00f5ju saab olema ka imetajatele, kalastajatele ja \u00fcldisemalt ka merep\u00f5hjale. Aga paljude m\u00f5jude puhul nagu ma \u00fctlesin saame me arvestada ainult v\u00f5imalikke m\u00f5jusid. K\u00fcll me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, et m\u00f5ju veekvaliteedile saab olema reeglina suur. <\/p>\n\n\n\n
Mis on t\u00e4na m\u00f5ju veekvaliteedile aja- ja punktkoormus allikatest L\u00e4\u00e4ne-Eesti vesikonnas ehk seal, kus t\u00e4na enamus kalakasvatusi on planeeritud? L\u00e4mmastikku tekib aastas 7790 tonni, fosforit 173 tonni. Tegu on otseselt inimtegevusest tekkiva toitainekoormusega, mis m\u00f5jutab L\u00e4\u00e4nemerd. Kui panna siia k\u00f5rvale kavandatavatest kalakasvatustest lisanduv toitainehulk, siis Keskkonnaministeeriumi hinnangutel, kui v\u00f5tta arvesse, et k\u00f5ik planeeringud teostuksid, siis me n\u00e4eme, et v\u00e4ga suur hulk juba t\u00e4na olemasolevast koormusest lisandub juba olemasolevate kalakasvatuste raames. See on kindlasti \u00fcks asi, mis puhul tuleb m\u00f5elda, et kas ja mis moel me peaksime edasi liikuma nende planeeringutega ja kas see on siiski \u00fcldse m\u00f5istlik \u00fchiskonna tarbeks olukorras kus L\u00e4\u00e4nemere olukord on piisavalt halb, kus eutrofeerumine on v\u00e4ga suur probleem. <\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ikese n\u00e4itena k\u00f5rvale, siis 9500 Haapsalu elaniku toitainekoormus on l\u00e4mmastikku 41 tonni aastas ja fosforit 0.02 tonni aastas. \u00dche suurima planeeringus oleva arenduse toitainekoormus on m\u00e4rksa suurem, kui Haapsalu linna elanikel. See tekitab \u00f5igustatud k\u00fcsimuse, et kas \u00fchiskonnale on kalakasvatused vajalikud, mis seda veelgi rohkem m\u00f5jutama hakkavad. <\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka see, et mida me nende andmetega edasi planeerime tegema hakata. Olles koondanud kogu info selle kohta, mis on v\u00f5imalik m\u00f5ju tuleb hakata vaatama k\u00f5ikv\u00f5imalikke kokkeleppeid ja raamlepinguid kuhu ka Eesti riik on alla kirjutanud. N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4nemere tegevuskava, mille \u00fcks v\u00e4ga selge eesm\u00e4rk on minimeerida inimtegevusest tingitud toitainete keskkonda sattumist. Siinkohal on Eesti v\u00f5tnud kokkuleppe, et v\u00e4hendab 23% inimtegevusest tingitud toitainete keskkonda sattumist. Lisaks tuleb veel arvestada Kestliku arengu eesm\u00e4rki 14.1, mis \u00fctleb, et on vaja \u201cv\u00e4ltida ja oluliselt v\u00e4hendada 2025 aastaks mere saastamist mis tahes vormis ja eelk\u00f5ige maalt toimuva tegevuse tagaj\u00e4rjel kaasa arvatud mereprahvi ja toitainete saastamisega.\u201d Kui j\u00e4llegi m\u00f5elda sellele, kui palju on merele kalakasvatusi planeeritud, siis ilmselgelt ei ole see koosk\u00f5las sellega millele Eesti riik on t\u00e4na alla kirjutanud rahvusvaheliste kokkulepetena. <\/p>\n\n\n\n
On loomulikult ka v\u00e4ga konkreetsed tegevused, mida saab teha selleks, et v\u00e4ltida v\u00f5i minimiseerida toitainete lisandumist. N\u00e4iteks asukoht peab olema hea veevahetusega mereala. Sellega on tegeletud ka Eesti mereala planeeringute raames. Samamoodi tuleb m\u00f5elda sellele, millega ma neid kalu toidame. Kas me lisame l\u00e4bi selle veel toitaineid L\u00e4\u00e4nemerre v\u00f5i on v\u00f5imalik \u00e4kki \u00e4ra kasutada olemasolevat prahikala L\u00e4\u00e4nemerest. Aga ka koostoimena vetikate kultiveerimine ja karpide kasvatus on \u00fcks viis kuidas lisanduvat toitainet kalakasvatustest v\u00e4lja tuua. Seda ELF kindlasti kahe k\u00e4ega toetab, et kui planeeringud edasi l\u00e4hevad, siis \u00fcheks tingimuseks saab olema et need peaksid koos tootma nii vetikaid kui ka karpe, et v\u00f5imalik m\u00f5ju oleks minimaalne.\u201d<\/p>\n\n\n\n
PANEELDISKUSSIOON \u201cKalad Eesti seadustes\u201d on tervikuna j\u00e4relvaadatav siin: https:\/\/fb.watch\/kMjStTxP63\/ Paneeldiskussioonis osalesid Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu, Eestimaa Looduse Fondi s\u00e4\u00e4stliku kalanduse ekspert ja juhatuse liige Joonas Plaan ja Riigikogu loomakaitse toetusr\u00fchma esimees Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart. Arutelu juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller.<\/p>\n\n\n\n
* Pikemalt loe ja vaata anal\u00fc\u00fcsi \u201cKALAD EESTI SEADUSTES\u201d siit: https:\/\/loomus.ee\/kas-kalad-on-de-facto-inimeste-omand-kui-loodus-tervikuna-on-peremehetu\/<\/p>\n\n\n\n
** Loomus leiab, et arvestades kuuendat v\u00e4ljasuremislainet tuleb muuta suhtumist loodusesse ja rakendada \u00f6kos\u00fcsteemip\u00f5hist vaadet, kus k\u00f5ikidel liikidel on oma roll ning \u00fcks ei ole teisest olulisem. Loodus on peremehetu, mist\u00f5ttu ei tohiks r\u00e4\u00e4kida kaladest kui kalavarudest justkui oleksid kalad de facto inimeste omand.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
M\u00f5eldes kui palju on planeeritud kalakasvatusi merele pole see koosk\u00f5las sellega, millele Eesti on alla kirjutanud.<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":992,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[16],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/991"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=991"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/991\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":994,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/991\/revisions\/994"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}