{"id":995,"date":"2023-08-10T12:37:20","date_gmt":"2023-08-10T09:37:20","guid":{"rendered":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/?p=995"},"modified":"2023-08-10T12:38:44","modified_gmt":"2023-08-10T09:38:44","slug":"millest-oli-juttu-kalapaneelis-kuidas-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/millest-oli-juttu-kalapaneelis-kuidas-edasi\/","title":{"rendered":"Millest oli juttu kalapaneelis – kuidas edasi?"},"content":{"rendered":"\n

25. mai 2023 toimus paneeldiskussioon<\/a> \u201cKalad Eesti seadustes<\/a>\u201d mis v\u00f5ttis t\u00e4helepanu alla kalad kui elusolendid, kalad kui looduse ja \u00f6kos\u00fcsteemi osa ning kalad v\u00e4ljaspool nende loomulikku elukeskkonda.\u00a0 Arutelu <\/a>viis l\u00e4bi Loomus MT\u00dc kommunikatsioonijuht Fari\u0161tamo Eller. K\u00fclas olid Geit Karurahu, Joonas Plaan, Herki Tuus ja Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart.<\/strong> \u00dcles kirjutas Loomuse vabatahtlik Kati Sulp.<\/p>\n\n\n\n

Geit Karurahu<\/strong> on Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige ning turunduse- ja kommunikatsioonijuht. Tema s\u00f5nul puutub selts kalade teemaga kokku peamiselt pidamistingimusi kontrollides ning propageerides \u00f5igeid pidamisviise. Probleemiks on see, et kalasid peetakse sageli liiga v\u00e4ikestes akvaariumites, milles tihti puuduvad neil varjumisv\u00f5imalused, mis on tegelikult lemmikloomaseaduses n\u00f5utud.<\/p>\n\n\n\n

Herki Tuus<\/strong> on Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja ning riigiasutuse esindajana leiab, et tasakaalus peavad olema nii majanduslikud, keskkonnaalased kui ka moraalsed aspektid.<\/p>\n\n\n\n

Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart<\/strong> on Riigikogu loomakaitse toetusr\u00fchma esimees. Loomusega \u00f6\u00f6sihikute teemal koost\u00f6\u00f6d tehes tekkis m\u00f5te luua loomakaitse toetusr\u00fchm, mille plussiks on Anastasia s\u00f5nul see, et esindajad on p\u00e4rit erinevatest fraktsioonidest ja erakondadest.<\/p>\n\n\n\n

Joonas Plaan<\/strong> Eestimaa Looduse Fondi (ELF) s\u00e4\u00e4stliku kalanduse ekspert ja juhatuse liige, kes on viimased neli aastat tegelenud kestliku kalatoidu juhise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega koost\u00f6\u00f6s Maaelu Looduse Fondiga. Lisaks tegeletakse eutrofeerumise probleemiga ja koost\u00f6\u00f6s teiste looduskaitse organisatsioonidega L\u00e4\u00e4nemere p\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalustega.<\/p>\n\n\n\n

Milline on kalade olukord Teie hinnangul praegu Eestis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Kuna meil on p\u00e4ris palju kalaliike, siis olukord on suhteliselt individuaalne. Keegi ei salga, et kalap\u00fc\u00fck m\u00f5jutab kalavarusid ja sellega me Keskkonnaministeeriumis tegeleme igap\u00e4evaselt l\u00e4bi m\u00fc\u00fcgikvootide kehtestamise ja p\u00fc\u00fcgin\u00f5uete seadmise. Meil on piltlikult \u00f6eldes 35 lehek\u00fclge kalap\u00fc\u00fcgin\u00f5udeid, mille eesm\u00e4rgiks on see, et kalad oleksid kaitstud ja populatsioonid heas seisus. Lisaks tegeleme aktiivselt ka kalade elupaikade taastamisega ja juurdep\u00e4\u00e4su tagamisega. Fookuses on eelk\u00f5ige ohustatud ja need kalaliigid, kelle elupaiku me suudame parandada.<\/p>\n\n\n\n

Geit<\/strong>: Loomakaitseseadus n\u00f5uab, et oleksid t\u00e4idetud liigiomased tingimused ja loomi ei tohi v\u00e4\u00e4rkohelda, aga nagu me teame, siis intensiivp\u00f5llumajanduses see ei kehti<\/strong>. Suurtes kalakasvandustes ei arvestata tingimustega ning kaladel puuduvad tihti ka n\u00e4iteks varjumisv\u00f5imalused<\/strong>. Sama olukord on ka kalade kui lemmikloomadega, kes meie kodusid, hotelle ja restorane kaunistavad.  Nende akvaariumid ei ole alati \u00f5iges m\u00f5\u00f5dus ning puudu on varjumiseks kas n\u00e4iteks vetikad v\u00f5i koopad, kuhu peitu minna.<\/p>\n\n\n\n

Anastassia<\/strong>:  Seadusandja vaatevinklist r\u00e4\u00e4kides on seadusandjaks inimene ja seet\u00f5ttu on ka seadused inimkesksed. Seadusandjana peaks toimuma m\u00f5tteviisi muutus, et me ei koostaks seadused vaid inimeste heaoluks, vaid me peaksime n\u00e4gema tervikpilti, kuidas ka kaladel ja loomadel oleks parem.<\/strong> Kui me r\u00e4\u00e4gime kalakaitsest, siis kas seadusandjana r\u00e4\u00e4gime me seet\u00f5ttu, et see on oluline kalade v\u00f5i pigem inimeste heaolu jaoks? Seega on oluline m\u00f5tteviisi muutus ja et tulevased seadused oleksid teistmoodi kirjutatud ja oleks arvestatud ka teist vaadet.<\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: Sekundeeriksin ka seda, et seadusandluses on probleem ja me vaatame nii-\u00f6elda oma m\u00e4tta otsast probleemile otsa. Heaks n\u00e4iteks on see, et kalandust reguleeritakse t\u00e4na kahe ministeeriumi poolt. \u00dcks ministeerium tegeleb kalamajandusega ehk p\u00fc\u00fcgiga ja teine p\u00fc\u00fcab tegeleda kala kaitsega ja keskkonna parandamisega. Tihti need eesm\u00e4rgid omavahel ei \u00fchti. \u00dcheselt ei saa ka \u00f6elda, kas kaladel l\u00e4heb h\u00e4sti, sest see s\u00f5ltub liigist ja keskkonnast. Sisevete kaladel l\u00e4heb m\u00f5nev\u00f5rra paremini, kui L\u00e4\u00e4nemere kaladel, keda ohustab eutrofeerumine, saasteained, \u00fclep\u00fc\u00fck ja tihe inimkasutus<\/strong>. Ennek\u00f5ike l\u00e4heb kehvasti suurtel tippkiskjatel, keda me oleme ajalooliselt ka rohkem p\u00fc\u00fcdnud. Teisalt l\u00e4heb paremini v\u00e4ikestel kaladel, \u201epr\u00fcgikaladel\u201c nagu me ametlikus keeles kutsume, kuna neile sobib suurema toitainete hulgaga meri ja tippkiskjate puudus.<\/p>\n\n\n\n

Mis siis peaks muutuma ja kes saavad neid muutusi ellu kutsuda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anastassia<\/strong>: K\u00f5ige olulisem on see diskussioon ja m\u00f5tteviisi muutus ning see on koht, kust saame edasi liikuda ja \u00fchiskonnale m\u00f5ju avaldada. Mitte teatud asju sisse raiudes ja \u00fcle reguleerides, vaid arendada koos \u00fchiskonnaga seda baasi ja \u00fcleminekut uuele m\u00f5tlemisviisile keskkonna s\u00e4\u00e4stmise seisukohalt.<\/p>\n\n\n\n

Geit<\/strong>: Hiljuti l\u00f5petasin David Attenborough raamatu lugemise, kus ta kirjeldas uuringutel ja kogemustel p\u00f5hinevaid soovitusi, mida saaks praeguses seisus teha, et taastada loodust ja keskkonda. Ta t\u00f5i \u00fche saarestiku n\u00e4ite, kus kalaliigid hakkasid v\u00e4henema ja keskkond muutuma, mille tulemusel v\u00f5eti vastu \u00e4\u00e4rmuslik otsus kalap\u00fc\u00fck t\u00e4ielikult keelata. Kui liigid hakkasid taastuma, lubati kalap\u00fc\u00fck uuesti. Mingi aja peale see keeld aitab p\u00e4ris palju. Samuti toetan, et seadustega me ei saa k\u00f5ike \u00fcle reguleerida. T\u00f5en\u00e4oliselt on k\u00f5ige m\u00f5ttekam teavitus ja suhtumise muutumine, aga peab olema ka natukene toetust seaduse poolt.<\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Tegelikult on meie p\u00f5hiseaduses kirjas, et loodusvarad on eesti rahva rikkus ehk siis kalavarud kuuluvad k\u00f5igile ja iga inimese \u00f5igus on n\u00f5uda, et neil l\u00e4heks h\u00e4sti. Meil on 160 000 harrastajat, kes igal aastal k\u00e4ivad kala p\u00fc\u00fcdmas ja iseenesest on olemas see rahvamass, kes v\u00f5iks n\u00f5uda, et kalavarud oleksid heas seisus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anastassia<\/strong>: Ma ei taha hakata n\u00fc\u00fcd p\u00f5hiseadust muutma v\u00f5i algatada p\u00f5hiseaduse muudatust, aga selle s\u00f5nastus on v\u00e4ga inimkeskne, et kalad, kalavarud ja loodus kuulub meile. Ei kuulu meile, loodus kuulub keskkonnale.<\/strong> Siis peakski tulema see m\u00f5ttemuutus, et me ei vaata asju kui meie omandeid. Loodusrikkus ei kuulu ainult meile.<\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: Toetan sellist \u00fchiskondlikku kokkulepet, et mida me soovime saavutada ja kas me soovime, et olukord oleks piisavalt hea v\u00f5i mitte. Erinevad uuringud n\u00e4itavad selgelt, et eestlaste loodus v\u00f5rdub eelk\u00f5ige metsaga. See on v\u00e4ga positiivne, kui inimesed veedavad rohkem aega j\u00f5e, j\u00e4rve v\u00f5i mere peal ja tahaks loota, et l\u00e4bi selle tekib see \u00fchiskondlik kokkulepe, et me soovime seda merekeskkonda ja seal olevaid liike kaitsta.<\/strong> Kui me reeglite abil hakkame inimest eemal hoidma, on tulemuseks, et k\u00f5ik mis meres on, on vara v\u00f5i ressurss, mida tuleb ekspluateerida ja korjata. Pigem peamegi rohkem p\u00fc\u00fcdma inimesi suunata loodusesse toimetama ja tegutsema.<\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Olen kaua t\u00f6\u00f6tanud ministeeriumis ja ma n\u00e4en, kuidas need protsessid k\u00e4ivad. K\u00f5ige pealt peaks olema eesm\u00e4rk, kuhu me tahame j\u00f5uda<\/strong> ja need eesm\u00e4rgid tuleb panna riiklikesse arengu- v\u00f5i tegevuskavadesse. Nii need saavad ka ressurssi. Kui need eesm\u00e4rgid on kirjas ja riiklikul tasemel kokku lepitud ja ainult ressurss ei aita, siis pannakse need ka seadusesse. Jah, see masin liigub aeglaselt, aga kui ta juba selle suuna v\u00f5tab, siis ta l\u00f5puks sinna ka ikkagi j\u00f5uab. H\u00e4sti oluline on ka valitsusev\u00e4listel organisatsioonidel \u00e4ra tabada see moment, millal neid arengukavasid tehakse v\u00f5i uuendatakse. Kui see hetk maha magada, siis ei muutu midagi ja siis ei satu ka midagi seadusesse.<\/p>\n\n\n\n

Anastassia<\/strong>: Olen eesk\u00f5nelejaga n\u00f5us, et h\u00e4sti palju j\u00e4\u00e4b kinni poliitiliste p\u00f5hjuste taha. Kui \u00fchiskondlik m\u00f5te v\u00f5i suund muutub, siis poliitilistel j\u00f5udude ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, kui kaasa minna, sest \u00fchiskond on tugevam kui poliitiline j\u00f5ud. \u00dchiskond peab olema niiv\u00f5rd tugev, et see m\u00f5tteviis liigud poliitikasse, mitte vastupidi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: L\u00e4\u00e4nemere tegevuskava on \u00fcks halb n\u00e4ide, kus me oleme v\u00e4ga palju ajast maha j\u00e4\u00e4nud.<\/strong> Kas pole poliitilised otsused olnud piisavalt j\u00f5ulised, v\u00f5i teatud sektorite \u00fchiskondlik surve \u00fctleb, et ei taha suuri muutuseid teha. Seel\u00e4bi on teatud eesm\u00e4rgid j\u00e4\u00e4nud t\u00e4itmata.<\/p>\n\n\n\n

Kas Teil tuleb meelde m\u00f5ni absurd seoses oma t\u00f6\u00f6ga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: L\u00e4\u00e4nemeres harrastusp\u00fc\u00fcgil, kui sa saad k\u00e4tte l\u00f5he, kellel on rasvauimed, siis peaksid ta tahti laskma. Kui sa p\u00fc\u00fcad ta n\u00e4iteks v\u00f5rguga kinni ja isegi, kui ta on juba surnud, pead sa ta tagasi vette laskma.<\/p>\n\n\n\n

Geit<\/strong>: Pidamistingimuste kontrollimisel puutume me v\u00e4ga palju kokku hotellide ja meelelahutusasutuste akvaariumitega. Oleme pidanud p\u00f6\u00f6rduma ka ametnike poole. Kuna me oleme vaid MT\u00dc, ei saa me ettekirjutusi teha. Saame ainult n\u00f5u anda, et kuidas saaks paremini. Loomakaitseseaduses on kirjas, et kaladel peab olema varjumisv\u00f5imalus, aga p\u00e4ris palju avalikes akvaariumites seda v\u00f5imalust ei ole.<\/strong> Kui me oleme ametnike poole p\u00f6\u00f6rdunud, siis nemad on leidnud, et k\u00f5ik on h\u00e4sti. See punkt on seaduses kirjas, aga samas j\u00e4rgima seda justkui ei pea.<\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: Kasutan v\u00f5imalust kivi Keskkonnaministeeriumi kapsaaeda visata. \u00dcks selline hea absurd on, et angerja puhul on vastu v\u00f5etud karmimad piirangud ja harrastusp\u00fc\u00fck merel on keelatud. Sisevetes on aga see lubatud. Minu jaoks on absurdne, et sisemaal p\u00fc\u00fcame l\u00f5bu p\u00e4rast kriitiliselt ohustatud liiki.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuidas Teile tundub praegune riigikogu koosseis ja koalitsioonilepe? Kuidas edasiminek \u00fcldiselt t\u00f5otab tulla?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anastassia<\/strong>: Mul on hea meel, et loomakaitse toetusr\u00fchmaga on liitunud kolleegid erinevatest fraktsioonidest. Meil on n\u00fc\u00fcd ka uus nimetus, kliimaminister, ja k\u00fcsimus on selles, et kas sealt tulevad ka muutused v\u00f5i on see pelgalt nimi. Ootan enda poolt, et inimesed oleksid aktiivsemad ja \u00fctlesid meile, mida nad tahavad ja ootavad. Just kodanikuaktivism on see, mis viib meid edasi.<\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Ma arvan, et riigikogusse valitud inimestega saab koost\u00f6\u00f6d teha ja see Maaeluministeeriumi \u00fclesanne ongi. Leidsin leppest kolm punkti, mis v\u00f5iksid kaladega haakuda. Esiteks uuendame harrastusp\u00fc\u00fcgi ja kutselise kalas\u00fcsteemi tasus\u00fcsteemi.<\/strong> Juhul kui see on eba\u00f5iglane v\u00f5i kallutatud, siis muudame seda. Loodusvarade kasutamine peaks olema \u00f5iglaselt maksustatud ja siis ka sealt laekunud raha \u00f5igesti kasutatud. Teiseks parandame Eesti vooluveekogude seisundit ja parandamise v\u00f5imalused. Kolmandaks ajakohastame lemmikloomade pidamisega seotud seadusandlust.<\/strong> Kui kalad on kellegi lemmikloom, siis see v\u00f5iks ka sinna alla minna.<\/p>\n\n\n\n

Kas on veel m\u00f5tteid, mismoodi \u00fchiskond v\u00f5iks edasi minna, et tulevikus oleks kalade olukord parem?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: See kuidas me r\u00e4\u00e4gime v\u00f5i m\u00f5tleme kaladest. Kalad ei ole varu, vaid nad on liigid, kes elavad \u00f6kos\u00fcsteemis ja meie oleme samuti osa sellest \u00f6kos\u00fcsteemist.<\/strong> Nad ei taga meie heaolu mitte ainult seel\u00e4bi, et nad tagavad meile sissetuleku, vaid tulev keskkond tagab meile tugeva \u00fchiskonna. On vaja aru saada, et kalad on osa toiduahelast ja seel\u00e4bi peame me neid ka majandama, hoidma ja kaitsma.<\/p>\n\n\n\n

Anastassia<\/strong>: Teadvustamine, et kalad ja loodus ei ole meie omand,<\/strong> vaid vastupidi. Ilma nendeta ei oleks meil toidulauda. Elurikkus annab meile elu, mitte vastupidi. Omalt poolt saan panustada l\u00e4bi toetusr\u00fchma korraldades avalikke arutelusid v\u00f5i seadusandluse algatusi. Meil on m\u00f5tteid positiivse nimekirja osas ja ka kalade kohta v\u00f5iks see olla \u00fcks osa.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Geit<\/strong>: Arvan samuti, ei peaksime muutma oma m\u00f5tteviisi. Samuti tahaks j\u00f5uda selleni, et \u00fcksk\u00f5ik kuidas me kalu hoiame v\u00f5i peame, siis oleks arvestatud nende vajadustega. Tegeleme ka sellega, et Eestis oleks samuti positiivne nimekiri ning kalad oleksid samuti seal sees.<\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Ametnikuna ma ei hakka \u00f5petama inimesi, kuidas asjad peaksid olema, vaid kutsun inimesi \u00fcles n\u00f5udma seda, mida tahetakse. Kuna loodusressursid on meie \u00fchine rikkus, siis tuleb olla \u00fchiskondlikult aktiivsem.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kalafarmidega kaanevad v\u00e4ga suured keskkonnaprobleemid. Seda on n\u00e4ha ka teiste Euroopa Liidu riikide pealt, r\u00e4\u00e4kimata taustal kalade \u00f5igusest elule. Kui juba eos on teada, et asi on halb ja nende kalafarmide loomine tekitab probleeme juurde, siis miks Eesti sellega edasi tahab minna?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Kalakasvatus on loomakasvatuse \u00fcks haru. Miks \u00fcks valdkond peaks t\u00e4na olema p\u00e4rsitud, kuna meil on kuskilt toitainete sissevool suur? Kuskilt mujalt peab saastekoormust v\u00e4hendama, ilmselt on see v\u00f5ti. Riiklikes plaanides on see t\u00e4na sees just t\u00e4nu oma potentsiaalile.<\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: See on v\u00e4ga suur k\u00fcsimus, mida \u00fchiskonnana peame endalt k\u00fcsima. Teades, kas negatiivne m\u00f5ju kaalub \u00fcle selle potentsiaali  maksutuluna v\u00f5i toidujulgeolekuna. Kas toidu julgeoleku saame m\u00f5nel teisel viisil \u00e4ra kasutada? Eesm\u00e4rgiks ei ole kasvatada rohkem kalu vaid kasutada \u00e4ra olemasolevad. N\u00e4iteks kui me s\u00f6\u00f6me v\u00e4iksemat kala, siis me eemaldame L\u00e4\u00e4nemerest toitained, mida seal on liiga palju, ja sellega teeme me L\u00e4\u00e4nemerele head.<\/p>\n\n\n\n

Kalade kaitsmise juures on peamine asi neid mitte s\u00fc\u00fca. P\u00f5hjuseid miks mitte kalade s\u00f6\u00f6mist soovitada, on palju, alustades ka n\u00e4iteks sellest, et L\u00e4\u00e4nemere kala ei ole enam puhas ja s\u00f6\u00f6gik\u00f5lblik. Miks Keskkonnaministeerium alternatiive ei soovita? Tegelikkuses on v\u00f5imalik ellu j\u00e4\u00e4da ka loomi mitte s\u00fc\u00fces.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: L\u00e4\u00e4nemere kala nii s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbmatu ikka ei ole, on teatud liigid, kellega on n\u00e4iteks probleeme toksiinide hulgaga. Siin on ka piirm\u00e4\u00e4rad ees ja me ei r\u00e4\u00e4gi, et peaksime kilode viisi kala s\u00f6\u00f6ma. Aga see on v\u00e4ga \u00f5ige v\u00e4ide, et peamine, kuidas kalasid kaitsta, on neid mitte s\u00fc\u00fca.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Teatud gruppi inimestele teatud sagedusel ei tasu liiga palju v\u00f5ib-olla s\u00fc\u00fca, et riske minimeerida. M\u00fcrgised nad ei ole, see on natukene \u00fcle pingutatud. Kas keegi soovib kala s\u00fc\u00fca v\u00f5i mitte, see on minu meelest maitse asi. Kas on Keskkonnaministeeriumi asi suunata inimesi s\u00f6\u00f6ma ainult taimset? Me tegeleme kalade kaitsmisega nende vahenditega, mis meil k\u00e4ep\u00e4rast on. L\u00e4bi toitumise m\u00f5jutamine on \u00fcks meede, aga see ei ole ainus.<\/p>\n\n\n\n

Sirli: Kui palju j\u00e4\u00e4b igal aastal Eestis maha kalav\u00f5rke pr\u00fcgina? Kas nende maha j\u00e4tmine on kuidagi karistatav ja kuidas toimub j\u00e4relevalve selle \u00fcle, et kui palju pr\u00fcgi tekib kalap\u00fc\u00fcgist?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Herki<\/strong>: Ei ole karistatav. Peipsi j\u00e4rves me traavime v\u00e4lja viljatud p\u00fc\u00fcgivahendid. P\u00f5hjus on see, et kalap\u00fc\u00fcgihuvi on intensiivne siis, kui j\u00e4\u00e4 tekib v\u00f5i laguneb ja seet\u00f5ttu p\u00fc\u00fcgivahendid kaovad \u00e4ra. Sellega me tegeleme iga-aastaselt ja see on t\u00f5esti suur probleem, mida me ei ole suutnud lahendada.<\/p>\n\n\n\n

Joonas<\/strong>: On tehtud erinevaid uuringuid ja m\u00f5ned aastad tagasi valminud \u00fcle Euroopaline uuring t\u00f5i v\u00e4lja, et L\u00e4\u00e4nemeres hinnanguliselt 50% plastpr\u00fcgi p\u00e4rineb kalap\u00fc\u00fcgivahenditest.<\/strong> V\u00e4ga odavaid Hiinast p\u00e4rinevaid plastv\u00f5rke on lihtne ja odav h\u00fcljata, kui tarvidust enam ei ole. Eesti sadamates ei ole piisavalt head pr\u00fcgi k\u00e4itlemise v\u00f5imekust, et neid v\u00f5rke kuhugi k\u00e4idelda.<\/p>\n\n\n\n

Milliseid edusamme on viimastel aastatel tehtud kalade \u00f5iguste heaks v\u00f5i m\u00f5ne liigi arvukuse taastamiseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Joonas: <\/strong>L\u00e4\u00e4nemere majanduslikult oluliste liikide p\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalused on aina j\u00e4tkusuutlikumad, j\u00e4rgitakse teadlaste n\u00f5uandeid. Samamoodi on \u00fchiskonnas muutumas suhtumine ja toitu ei valita enam hinna vaid keskkonnam\u00f5ju j\u00e4rgi. Meil k\u00f5igil on siin oma roll. Nii keskkonna- kui ka loomakaitseorganistasioonidel ja noortel, kes r\u00e4\u00e4givad oma vanematega, on oluline kaasa r\u00e4\u00e4kida sellel teemal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

25. mai 2023 toimus paneeldiskussioon \u201cKalad Eesti seadustes\u201d mis v\u00f5ttis t\u00e4helepanu alla kalad kui elusolendid, kalad kui looduse ja \u00f6kos\u00fcsteemi osa ning kalad v\u00e4ljaspool nende loomulikku elukeskkonda. Arutelu viis l\u00e4bi Loomus MT\u00dc kommunikatsioonijuht Fari\u0161tamo Eller. K\u00fclas olid Geit Karurahu, Joonas Plaan, Herki Tuus ja Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart.<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":996,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[3],"tags":[16,17],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/995"}],"collection":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=995"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/995\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":999,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/995\/revisions\/999"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media\/996"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/loomus.ee\/kalad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}