Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna rääkis usutluses Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl saatejuhile Sven Paulusele, et karusnahast tooted on luksuskaup, mille pärast ei peaks ükski elusolend piinlema.
Mis veenis sind alla kirjutama karusloomafarmide keelustamise eelnõule?
Tegelikult ei pidanud mind kuidagi veenma sellele eelnõule alla kirjutama. See on juba viie aasta jooksul kolmas kord, kui olen taolisele eelnõule alla kirjutanud. Esimesel korral hääletas Riigikogu selge häälteenamusega selle eelnõu välja. Teisel korral oli juba tegemist nibin-nabin hääletusega, aga enamik Riigikogu liikmeid otsustas üldse mitte hääletada. Nüüd ma usun, et vast läheb hästi.
Miks on see minu jaoks oluline ja miks ma seda oma allkirjaga ka tahtsin kinnitada? Minu jaoks on see eelkõige eetiline küsimus. Ma tõesti siiralt ja sügavalt arvan seda, et mitte ükski elusolend ei pea kannatama piinu ja elama väikeses puuris selleks, et mõned inimesed saaksid kasutada luksuskaupu.
Omal ajal on olnud karusloomakasvandused olulised, et inimesed saaksid sooja. Teiseks selleks, et inimesed saaksid efektsed välja näha, aga tänapäeval ei pea sooja saamiseks ega kena välja nägemiseks piinama loomi. Selleks on väga head alternatiivid loodud. Selle tõttu ma arvangi, et ükski elus hing ei pea edevuse tõttu oma elu elama puuris ja oma elu pühendama sellele, et keegi saaks luksuskaupa kanda.
Oktoobris läbis see seaduseelnõu Riigikogus esimese lugemise. Kuidas sa hindad lugemise ajal toimunud arutelu?
Tegelikult oli ikkagi äärmiselt piinlik. Me jõudsime ikkagi selle aruteluga homoseksuaalsuse juurde. See on piinlik. Aga õnneks oli ka sisulist arutelu.
Väga paljudes riikides on juba karusnahakasvandused keelustatud. Isegi Hollandis ja Prantsusmaal, kus on traditsiooniliselt karusloomakasvandusi pikalt peetud, on need juba keelustatud. Soomes käib ju praegu aktiivne arutelu sel teemal. Saime selle lugemise ajal väga hea pildi ka laiemalt ette, kuidas karusloomafarmid Eestit mõjutavad. Meil on Eestis üks suurem karusloomakasvandus, mis on aastaid tootnud kahjumit ja siis on mõned väikesed, aga kui vaid 20 inimest on Eestis seotud karusloomakasvatusega, siis sellel ei ole enam erilist sotsiaal-majanduslikku mõju. Nende 20 inimese ümberõppega saab Eesti riik suurepäraselt hakkama. See ei ole enam argument.
Mida ütleks karusloomafarmide keelustamine meie ühiskonna väärtuste kohta?
Eks ta seda ütlekski, et oleme astunud oma väärtusruumis sammukese edasi 21. sajandisse, kus iga elavat hinge ja tema väärikat elu peetakse oluliseks. Siin on osad poliitilised jõud püüdnud tuua paralleeli, et kui me keelustame karusloomafarmid, siis järgmiseks me hakkame keelustama kanakasvatusi ja loomakasvatust. Minu meelest on selline paralleel täiesti kohatu.
Esiteks, loomakasvatuses liigutakse aina enam ju selles suunas, et seaduslikud tingimused võimaldaksid aina enam loomadel elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Ma arvan, et väga paljud meist eelistavad tänapäeval ka vabapidamisel kanade mune. Aga karusloomakasvandust, mis on selgelt luksuskauba eesmärgil kasvandus, ja loomakasvatust, mis on inimese põhivajadus saada toitu, omavahel kuidagi võrrelda ei ole kohane.
Eks me peame ikkagi püüdma muuta seda, mis on meie võimuses. Meie võimuses on praegu keelata Eestis ära karusloomakasvatused. See on see meie oma väike samm, mida me saame teha. Ja siis ka vaadata üle oma tarbimisharjumused.
Sellel sügisel avaldatud Kantar Emori uuringust selgub, et tervelt 75% Eesti elanikest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. Kas võib öelda, et valijatelt on keelustamiseks mandaat saadud?
Eks igaüks saab rääkida oma valijate nimel, aga loomulikult on väga hea meel näha, et sel on nii suur ühiskondlik toetus. Aga kui ma räägin oma isiklikest valijatest, nendega kellega mul on kontakt ja mul on päris paljudega tihe kontakt, siis jah, ma enda puhul julgen küll öelda, et kindlasti minu valijad ootavad sellist otsust ja kiidavad heaks selle, et sel teemal räägitakse. Loodetavasti Riigikogu võtab sel korral selle seaduseelnõu vastu.