Tähista koos meiega taimse piima päeva!

Igal aastal tähistatakse 22. augustil üle maailma taimse piima päeva. Kutsume sind tähistama seda päeva koos meiega. Terve augustikuu jooksul leiad Loomuse ja Taimsete Valikute kanalitest huvitavat lugemist taimsetest piimadest ja piimatööstusest. Taimse piima päeval, 22. augustil saame kokku Tallinna Botaanikaaias, et degusteerida erinevaid taimseid piimasid. Tule sinagi!

Kui taimsed piimad on sinu jaoks veel võõrad, siis oled täiesti õiges kohas – toome sinuni 10-päevase taimse piima väljakutse “Aeg muutuseks!”.

Miks võtta vastu taimse piima väljakutse?

1. Lehmade heaolu. Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirohketes tingimustes. Piimalehmad veedavad suure osa oma elust tiinena. See saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise ning vasikad eemaldatakse emade juures koheselt pärast sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele ette nähtud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Tänapäeva farmides on lehmad aretatud ka piimatootmist maksimeerima. Statistikaameti värske blogipostituse põhjal on Eestis piimatoodang lehma kohta (ehk lehma produktiivsus) 30 aastaga hüppeliselt kasvanud – 4000-lt kuni 9900 kilogrammini aastas. Eesti on lehmade produktiivsuse poolest Euroopas teisel kohal Taani järel.

2. Keskkond. Loomatööstus on keskkonnale väga kahjulik ning piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne. Greenpeace’i raporti “Farming for Failure” andmetel toodab loomatööstus, sh piimatööstus, Euroopa Liidus rohkem süsihappegaasi kui kõik autod ja kaubikud kokku ning loomatööstuse kasvul Euroopa Liidus on olnud keskkonnale sama mõju kui 3 miljonit korda lennukiga ümber maakera lendamine. Lisaks võrreldes lehmapiimaga on taimsed alternatiivid oluliselt keskkonnasõbralikumad. Kui ühe liitri lehmapiima tootmiseks kulub keskmiselt 628 liitrit piima ja toodetakse 3,2 kg süsihappegaasi, siis näiteks kaerapiim ja sojapiima tootmiseks kulub vastavalt 48 ja 28 liitrit vett ning toodetakse vastavalt 0,9 ja 1,0 kg süsihappegaasi.

3. Tervis. Lehmapiima eesmärk on väike vasikas kiiresti suureks loomaks kasvatada, samamoodi nagu inimese rinnapiima eesmärk on beebi kasvatatada tugevaks inimeseks. Pärast emapiimast võõrutamist ei tooda inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti enam ise laktaasi, mis on piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks vajalik ensüüm. Seetõttu võibki piima tarbimine tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Laktoositalumatus on maailmas väga levinud: umbes 65% täisealistest inimestest on laktoositalumatud. Lisaks on väga levinud müüt, et piim teeb luud tugevaks, ent mitmed uuringud on tegelikult näidanud, et lehmapiima tarbimine hoopiski suurendab luumurdude tekkimise risk.

4. Põnevad maitsed. Taimsete piimade ja piimatoodete valik on suurem kui kunagi varem ning nende populaarsus on aina kasvamas. Smart Protein uuringu põhjal on Euroopa Liidus taimsete alternatiivide toidusektor viimase kahe aastaga kasvanud 49% ja kõige suurema tõusu on teinud just taimsed piimad. Eestis leiab poelettidelt nii laialt levinud soja- ja kaerapiima kui ka pisut erilisemaid taimseid piimasid, mis on näiteks valmistatud kinoast või metspähklist. Lisaks on müügil segujoogid ning maitsestatud taimsed piimad. Nii leiab iga huviline endale lemmiku!

Loe veel!