Ülevaade konverentsist “Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks”

KADRI AAVIK

31. oktoobril 2014 korraldas MTÜ Loomus esmakordselt Eestis loomaõigustele pühendatud konverentsi, pealkirjaga “Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks”. Konverents tõi kokku loomaõiguste ja loomauuringute valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna aktiviste ja akadeemikuid, et koos arutada, kuidas liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole.10407050_1496454440631093_8425675284035244108_n

Konverentsi ettekanded lähtusid loomaõiguslikest ja kriitiliste loomauuringute perspektiividest. Loomaõigusluse keskse idee kohaselt on loomadel õigus (kannatustevabale) elule ning seda põhilist õigust peaksid inimesed arvesse võtma. Teisisõnu, loomadel ja nende eludel on väärtus iseeneses ning see ei peaks sõltuma loomade kasulikkusest inimestele, mistõttu on loomade kasutamine inimese tarbeks moraalselt õigustamatu.

10689939_1496454350631102_2984664492041150024_nKriitilised loomauuringud lähtuvad loomaõiguslikest perspektiividest, sidudes teooria praktikaga, analüüsi poliitikaga ja akadeemia aktivismiga, vaidlustades läbivalt inimestepoolset loomade süstemaatilist ekspluateerimist. Kriitilised loomauuringud vaidlustavad uurimistöös eksplitsiitselt liigišovinistlikke (speciesist) väärtusi, ühiskonnakorraldust ja igapäevapraktikaid, mis toetavad loomade ekspluateerimise normaliseerimist, vaatamata sellele, et lääne ühiskondades puudub täisväärtusliku elu elamiseks reaalne vajadus loomi kasutada, sealhulgas toiduks, kehakateteks või meelelahutuseks.

Seega distanseerivad kriitilised loomauuringud end eksplitsiitselt liigišovinistlikest väärtustest ja praktikatest, tuues selgelt esile oma normatiivsed väärtused ja poliitilised seisukohad. Loomad ei tohiks teadlaste jaoks olla pelgalt huvitavad sümbolid ja metafoorid, mida uurida, vaid nende käekäik peaks meile ka reaalselt korda minema, kuna loomad on nagu meiegi kehalised olendid, kes on võimelised tundma valu ja kannatusi ning neil on väärtus iseeneses, mis ei tohiks sõltuda nende kasulikkusest inimesele. Seega ei peaks fookus olema vaid loomade kujutamisel, vaid ka nende materiaalsetel oludel ning kohtlemisel inimeste poolt. Kriitilised loomauurijad seavad eesmärgiks lõpetada loomade kasutamine inimese vajaduste rahuldamiseks ning nende uurimistöö toetab seda eesmärki. Liigišovinismi vaidlustamist teoreetilisel tasandil peaks toetama veganlus kui eetiline igapäevapraktika, mida valdav enamus kriitiliste loomauuringute uurijaid ka järgib.

Konverentsil olid esindatud mitmed teemad. Konverentsi välisesinajaks oli Ida-Soome Ülikooli vanemteadur Elisa Aaltola, kes andis ülevaate emotsioonide rollist moraalsete vaadete kujunemisel loomade suhtes lääne filosoofias. Ta tutvustas erinevaid empaatia vorme ning leidis, et inimesed võiksid loomadega suhestuda eelkõige kehastatud (embodied) ja afektiivse (affective) empaatia kaudu, mis võimaldavad arendada avatust teiste olendite suhtes. Aaltola rõhutas, et inimeste ja loomade vahelistele suhetele ei peaks lähenema vaid ratsionaalsete argumentide kaudu, oluline on arvesse võtta ka empaatiat ja emotsioone.10425436_1496455997297604_2531613439239669422_n

Kuna kriitiliste loomauuringute näol on tegemist uue uurimissuunaga Eesti teaduses, mis pole seni kasutust leidnud (v.a. mõne konverentsi esineja uurimistöös), andis TLÜ sotsioloogiadoktorant ja õppejõud ning üks konverentsi korraldajatest Kadri Aavik oma ettekandes ülevaate kriitilistest loomauuringutest kui teaduslikust uurimisvaldkonnast ning selle kujunemisest.

Oma ettekandes Eesti loomaõigusluse liikumise ajaloost ja tänapäevastest arengusuundadest andis MTÜ Loomuse tegevjuht Kadri Taperson Loomuse ning teiste loomaõiguslike kodanikualgatuste kujunemisest ning praegustest tegevustest. Ta nentis, et loomaõiguslusliikumise ajalugu silmas pidades on Eestis sekkutud üsna vaoshoitult ning Eesti loomaõiguslus püüab olla näoga ühiskonna poole ning oma sõnumit arusaadaval moel edasada.

TLÜ sotsioloogiatudeng ning konverentsi moderaator ja korraldaja Kristina Mering tutvustas oma ettekandes uurimisprojekti tulemusi, mis keskendus tapamajatöötajate suhtumisse loomadesse ning oma töösse. Ta keskendus muuhulgas viisidele, kuidas tapamajatöötajad püüavad vägivaldse töö tegemist enda jaoks normaliseerida.

Feministliku kunstniku ja aktivisti Dagmar Kase ja Kadri Aaviku ettekanne keskendus feminismi seostele loomaõiguslusega. Ettekandes tutvustasid Dagmar ja Kadri Eesti feministide arvamusi sellel teemal. Huvitava tulemusena toodi välja, et samu argumente ja põhimõtteid, millele toetuti feministlike ideede ja praktikate edendamisel, kasutati liigišovinismi õigustamiseks.

Keskkonnaeetik Mattias Turovski esitles oma ettekandes ökoholistlikke ideid, tuues välja seoseid empaatia ja ökoloogia vahel. Filosoofiamagistrant Holger Kiik keskendus oma ettekandes peamistele argumentidele, mida loomaõigusluse ja veganluse vastu sageli kasutatakse ning esitas neile vastuväiteid.

Konverents lõppes paneeldiskusiooniga, milles osalesid filosoof Silver Ratasepp Tartu Ülikoolist, loomaõiguslusaktivist Martin Garbuz liikumisest Loomade Nimel, keskkonnaeetik Mattias Turovski ja loomaõiguslusaktivist Kadri Taperson MTÜ-st Loomus.

Vaata konverentsi albumit Facebookis.

Konverentsi toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.