ÜRO liikmesriigid jõudsid pärast kümmekond aastat kestnud läbirääkimisi ajaloolise kokkuleppeni maailma ookeanide kaitsmiseks. Avamere lepingu eesmärk on muuta 2030. aastaks 30% merest kaitsealaks, et vee-elustikku kaitsta ja taastada sääses mereelustikku ülepüügi ja laevaliikluse eest.
Kokkuleppele jõuti laupäeva õhtul, 4. märtsil 2023 pärast 38 tundi kestnud läbirääkimisi ÜRO peakorteris New Yorgis. Läbirääkimised olid aastaid takerdunud rahastamise ja püügiõiguste erimeelsuste tõttu. «Laev on randa jõudnud,» ütles konverentsi juht Rena Lee ÜRO peakorteris New Yorgis eile õhtul kohaliku aja järgi.
Kokkuleppe teksti täpset sõnastust avaldatud ei ole. Lepe peaks võimaldama võtta 2030. aastaks kaitse alla 30 protsenti maismaast ja ookeanidest, nagu näeb ette detsembris lõpus Montrealis elurikkuse tippkohtumisel COP15 allkirjastatud ajalooline lepe. Kui saavutatud kokkulepe jõustub, on võimalik luua rahvusvahelistesse vetesse merekaitsealasid. Lepinguga kehtestatud uued kaitsealad seavad piirangud kalapüügi ulatusele, laevateede marsruutidele ja uuringutele, mis hõlmavad näiteks merepõhja kaevandamist. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetel leiti viimases hinnangus, et peaaegu 10% maailma mereliikidest on väljasuremisohus.
Viimane rahvusvaheline kokkulepe ookeanide kaitse kohta (ÜRO mereõiguse konventsioon) sõlmiti 40 aastat tagasi, 1982. aastal. Selle lepinguga loodi ala, mida nimetatakse avamereks – rahvusvahelised veed, kus kõigil riikidel on õigus püüda kala, sõita laevadega ja teha teadusuuringuid -, kuid ainult 1,2% nendest vetest on kaitstud.
Ookeanis on registreeritud umbes 230 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid üle kahe miljoni. Ookeanides elab neljandik inimesele tuntud liikidest, nende ökosüsteem loob poole inimese hingatavast hapnikust ja nad neelavad 30 protsenti inimtegevusest põhjustatud CO2 heitest.
Pews Trusti ookeanide haldamise meeskonna direktor Liz Karan ütles BBC-le: „Selle jõustumine võtab aega. Riigid peavad selle ratifitseerima, et see jõustuks. Siis tuleb luua palju institutsionaalseid organeid, näiteks teadus- ja tehnikakomitee.“ Riigid peavad veel kord kokku tulema, et leping ametlikult vastu võtta.
Allikad:
1. https://maailm.postimees.ee/7725363/lepe-ookeanide-kaitseks-uro-riigid-otsustasid-piirata-kalastamist-ja-laevatamist-avamerel
2. https://www.delfi.ee/artikkel/120152580/kolmandik-merest-kaitse-alla-riigid-solmisid-parast-kumme-aastat-kestnud-labiraakimisi-ajaloolise-lepingu