“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.

Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis, ja ühtäkki avastate end koertega peetava jahi keskelt. Või lähete laupäeva hommikupoolikul seenele, aga selgub, et saaki seekord ei saa, sest sealsamas käib jaht. Või siis satute kodumetsas kütiliinile. Õnneks teete häält ning jahimehed tunnistavad teile hiljem, …

Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.

Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…