Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub kõiki üle maailma andma oma allkirja selleks, et Euroopa angerjale antaks võimalus ellu jääda. Allkirja saab anda Change.org lehel: Save the European Eel – Before It’s Too Late!

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Loomus MTÜ soovitavad kaaluda nimetada Euroopa angerjas I kaitsekategooriasse ja saatsid sellesisulise ettepaneku Eesti ametkondadele. Vabaühendused tunnustavad Keskkonnaameti ettepanekut kaaluda Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ettepanekut nimetada Euroopa angerjas vähemalt III kaitsekategooria liigiks. Siiski juhivad ühendused tähelepanu, et Euroopa angerja olukorda arvestades on III kategooria liialt nõrk. Euroopa angerjas on globaalselt …

Kliimaministeerium Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumKeskkonnaamet Avalik kiri Tunnustame Keskkonnaameti ettepanekut kaaluda Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ettepanekut nimetada Euroopa angerjas vähemalt III kaitsekategooria liigiks. Juhime tähelepanu, et Euroopa angerja olukorda arvestades on III kategooria liialt nõrk. Euroopa angerjas on globaalselt kriitilises seisundis liik, kes on kantud Eesti Punasesse Nimestikku. Ülemaailmne Looduskaitse Liidu (UICN) hinnangul on angerjas kriitiliselt ohustatud …

Saade oli IDA raadio eetris 15. aprillil. Saates oli Farištamo Elleri külaliseks Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. Saatest tegi lühikokkuvõtte Loomuse vabatahtlik Ksenia Romanova. Munadepühade eel arutati taskuhäälingus tähtsat ja tihti tähelepanuta jäävatteemat — munade rolli traditsioonides ja nende seotust loomakasvatusega.Üheks peamiseks sõnumiks oli meeldetuletus, et munadepühi saab tähistada kailma munadeta, leides alternatiivseid viise, näiteks …

Olnud pühapäeval oli taas munadepühad ja nagu kombeks Loomuses Munavabad munadepühad! Selle raames korraldasime ka viktoriini, mille küsimused ja vastused nüüd üle vaatame. Aga enne seda tuletame meelde, et munadepühad on küll läbi, aga munavabad võiksid olla kõik päevad.

Lõpetuseks – Eesti jaoks ei muutuks midagi kui Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi hundi kaitsestaatust alandatakse. Eesti rikub praegugi direktiivi lubades nö suvalist hundijahti. Erisus, mis Eestile on antud, ei tähenda, et poolt asurkonda võiks igal aastal süüdimatult ära tappa. Direktiiv lubab vaid põhjendatult asurkonda piirata kahjustuste vähendamise eesmärgil. See, et Euroopa Liit on hunti liigina võtnud väärtustada, on viinud selleni, et hunt tõesti on suurtele aladele Euroopas tagasi hakanud tulema. Sellega kaasnevad loomulikult inimese ja hundi vaheliste konfliktide sagenemised. Aga selle asemel, et taas kord minna sama õnnetut rada võiks seekord teha teisiti ja õppida koos hundiga elama. Ühe liigi säilimise otsustus ei saa, ega tohiks olla ühe kõrge riigiametniku otsus.