Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht Hundist kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias järjest enam. Süvenemata, kes täpselt, mida ütleb, võib olla üpris…

Rühm hästi organiseeritud karusnahka pooldavaid parlamendiliikmeid üritavad järkjärgulise karusloomafarmide lõpetamise lükata edasi kuue aasta võrra, st 2033. aastani. 2023. aasta…

Mitte anda lubasid ilvesejahiks ehk minna edasi teise stsenaariumiga.

Arvata ilves välja jahiulukite nimekirjast eelpool nimetatud põhjustel.

Peatada metskitsede küttimine, kuni nende populatsioon saavutab soodsa seisundi. 

Eraldada Keskkonnaametile rohkem vahendeid ja tugevdada nende mandaati järelevalve tegemiseks, sest tehnoloogilised võimalused salaküttida (öösihikud, summutid jms) on aina kasvanud (ja seadustatud).

“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.

Loomuse Akadeemia uues osas “The Truth Behind Insect Farming” selgitab saatejuht Farištamo Ellerile putukafarmide teema lahti poliitikanõunik Francis Maugère organisatsioonist…

Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.

Võrgustik Eurogroup for Animals, kuhu kuulub ka Loomus, kirjutab sellest, kuidas Prantsusmaal avaldavad väga paljud inimesed meelst üliintensiivsetekalafarmide vastu. Originaal on leitav siin. Tegime Loomuse jälgijatele teemast kokkuvõtte.

“Taimsed piimad on paljudele meist juba tuttavad, näiteks kaerapiima eelistavad kohvi peal ka inimesed, kes igapäevaselt täistaimselt ei toitu,” kommenteeris Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing. “Samas ei räägita piisavalt sellest, mis on piimatööstuse taga ning mis on piimatootmise tagajärg. Nendele küsimustele annab vastused ülemaailmse taimse piima päeva viktoriin.”

Perioodil 1. august kuni 30. november 2024 viib Loomus läbi arenguhüpet ettevalmistava projekti “Loomuse huvikaitsetöö tegevuskava aastateks 2025-2030” Kodanikuühiskonna Sihtkapitali abil. Toetuse summa on 4000 eurot.

Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring. “Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.

Homme, 26. juulil algavatel olümpiamängudel on kavas pakkuda preemiumpaketti omavatele külalistele foie gras’d – toodet, mis on seotud lugematute partide ja hanede kannatustega Euroopas.

Eile, 17. juulil esitas loomade eestkoste organisatsioon Loomus tagasiside Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele asetades rõhu nii Loomakaitseseaduse eesmärgile kui ka ametnike järelevalvevõimekuse vähesusele. 

Pärast aastatepikkust kampaaniat tunnustatakse Belgia põhiseaduses nüüd ametlikult loomade tundevõimelisust. Põhiseadus on Belgia õigusnormide hierarhias ülimuslik ja sisaldab nüüd viidet loomade kaitse ja heaolu tagamiseks.

“Lõhed on kogu oma elu jooksul stressis, alates nende koorumisest magevees kuni nende tapmiseni,” ütles Poppe. “Näiteks esimesel etapil magevees manipuleeritakse valguse ja temperatuuriga, et nad kasvaksid võimalikult kiiresti,” selgitas ta. “Looduses kestab see etapp kaks kuni kuus aastat. Kasvandustes võtab see aega kuus kuud kuni aasta.”

On aeg lõpetada loomade heaoluga seotud vastutuse üleandmine. Loomade heaolu tuleks selgelt integreerida asjaomase ELi voliniku ametinimetusse. Euroopa Parlamendi komisjonid peaksid töötama ELi loomade heaoluga seoses ühtse tervise lähenemisviisi alusel, pöörates säästvalt tähelepanu kodanike, loomade ja keskkonna tervisele.

Anu Tensing, Loomuse juhatuse liige Kui räägime jahist, siis on kaks peamist teemat: populatsiooni kontroll ja meelelahutuslik jaht. Viimasest jahimehed…

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub homme, 23. mail Tallinna Keskraamatukokku kuulama paneelvestlust “Loomade nimel Euroopas”.  Loomus korraldab Euroopa Parlamendi valimiste…

Ootame kuulajaid kaasa mõtlema konverentsile “Loomaõigusluse (ümber)hindamine: strateegiad, dilemmad ja suunad”, kus iga ettekanne omamoodi lugu, mis tutvustab veganluse ja loomaõigustega seotud erinevaid vaatenurki.

Loomus on kokku pannud põhjaliku analüüsi nii erakonna- kui kandidaaditasandil. Välja on toodud, mida erinevate erakondade programmid ütlevad loomade õiguste ja heaolu kohta ning ka kõikide kandidaatide seisukohad selles valdkonnas.