Läti parlament võttis 15. oktoobril 2026 vastu tsiviilseadustiku muudatused, millega sätestatakse, et loomad ei ole asjad, vaid elusad ja tundevõimelised olendid. Loomuse hinnangul peaks ka Eesti seadusandja astuma sammu loomade õigusliku staatuse ajakohastamise suunas ning tunnustama selgesõnaliselt loomade iseeneslikku väärtust ja vajadust kaitsta neid sõltumata nende kasutusotstarbest. Lisaks peaks seadus tunnustama loomade subjektiivseid õigusi.

Lätis sai muudatuste ajendiks rahvaalgatus, mis kogus petitsiooniplatvormil ManaBalss.lv üle 35 000 allkirja. Seadusemuudatused kinnitavad põhimõtet, et looma ei saa käsitleda pelgalt rahalise väärtusega varana ning loomadele saab asjade suhtes kehtivaid norme kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas looma kui elusolendi olemusega ja loomakaitset reguleerivate õigusaktidega.

„Looma väärtust ei tohiks määrata see, kas inimene peab teda lemmikloomana, kasvatab toiduks või kasutab teadusuuringutes. Loom on tundevõimeline olend ning inimese soov teda mingil eesmärgil ära kasutada ei saa õigustada looma asjaga võrdsustamist. Seadused peaksid lähtuma loomast endast, mitte inimese huvidest. Pikemas perspektiivis peaksid loomad olema ka õigussubjektid, st seadus peaks tunnustama nende subjektiivseid õigusi,“ selgitas Loomuse liige Triin Toom.

Eesti seadused lähtuvad endiselt põhimõttest, et loomadele kohaldatakse asjadega samu norme, kui just seadus sõnaselgelt teisiti ei sätesta. See ei väljenda tõsiasja, et loomad on iseseisva väärtusega tundevõimelised olendid, kelle vajadused ei sõltu inimese seatud eesmärkidest loomi kasutada.

Praegune lähenemine Eesti seadusandluses võimaldab isegi sama liigi loomadele kehtestada väga erinevad pidamistingimused sõltuvalt nende kasutusotstarbest. Näiteks võivad küülikute pidamisele kehtida erinevad nõuded olenevalt sellest, kas neid peetakse lemmikloomade või põllumajandusloomadena. Ometi ei kao küüliku vajadus liikumise, turvalise elukeskkonna ja sotsiaalse kontakti järele seetõttu, et inimene on otsustanud teda ühel või teisel eesmärgil kasutada.

Ka Eestis tuleks seaduses selgelt väljendada põhimõtet, et looma väärtus ei sõltu sellest, millist kasu inimene temast saab. Sellise ettepaneku valimisplatvormidesse lisamiseks tegi ka Eesti Loomade Eestkoste Võrgustik ELEV erakondadele tulevate valimiste eel.