Lõppegu julmus loomade vastu. Alaku… seenekasvatus? Need talupidajad jätavad tööstusliku loomakasvatuse seljataha 

Mõned talunikud on vahetanud karjapidamise taimekasvatuse vastu, soovides vältida tööstusliku põllumajandustootmise rahalisi lõkse ja keerulist eetikat.

Loe edasi

Mõtted 20. veebruaril 2024 toimunud kohtumisele Maaelukomisjonis 

Oluline on suunata ühiskondlikku arusaama, et loom ei ole asi, vaid igal loomal on oma iseväärtus ning selleks, et saaksime ühiskonnalt ja teistelt inimestelt nõuda ja oodata loomade suhtes paremat ja mõistvamat käitumist, peab see suhtumine kehtima ka lemmikloomade soetamisel.

Loe edasi

Loomse toidu söömise mõju inimese tervisele 

Kas teadsid, et loomset päritolu töödeldud liha on arseeni, asbesti ja sigarettidega samas esimeses vähkitekitavas kategoorias? Aga kuidas on lood muu loomset päritolu toiduga nagu töötlemata liha, kala, piimatooted ja munad? Kas teadsid, et New Yorgi kõik 11 haiglat toitlustavad oma patsiente vegan toiduga? Räägin lähemalt, milline on seos liha ja tervise vahel.

Loe edasi

Neli põhjust, miks taimne toitumine edendab sotsiaalset õiglust 

Igal aastal 20. veebruaril tähistab ÜRO ülemaailmset sotsiaalse õigluse päeva, et teadvustada vajadust ehitada üles õiglasem ja kaasavam maailm. Selles valguses tõi ProVeg välja nelja põhjust, miks taimne toitumine võib olla võimas võimalus edendada õiglust põllumajanduses ja mujalgi.

Loe edasi

Veel viis müüti trofeejahitööstusest 

Räägime taas trofeejahist. Tihtipeale arvatakse ja räägitakse, et trofeejaht on osa keskkonnahoidust või liigikaitsest, ent reaalsus on asjast kaugel. 30 organisatsiooni Euroopast ja Aafrikast andsid selle aasta jaanuaris välja raporti “Trophy Hunting Facts: Myths of trophy hunting debunked”, kus käsitletakse müüte ja fakte teadusliku nurga alt.

Loe edasi

Loomad linnas – kas peaks kartma? 

Kui huvigrupid arutavad selle üle, kui palju meil võib olla hunte, siis peaks arutama ka selle üle, kui palju võib olla kariloomi. On küüniline süüdistada hunte kui kariloomad on neile kättesaadavad. Samuti peaks ühiskond tolereerima mingit protsenti kahjustusi. Igal äril on risk ja see peaks olema loomulik

Loe edasi

Veelkord Kliimaseaduse kestliku toidusüsteemi töörühma teisest kohtumisest 14. veebruaril 

Aga oluline on julgeda ühiskonnana ka elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine tööstuses ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline olenemata sellest, et see võib tunduda ebamugav.

Loe edasi

Loomuse tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule 

Eelmisel nädalal, 22. veebruaril esitas Loomus oma tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule. Täies mahus saab tagasisidega tutvuda siin. Leiame,…

Loe edasi

Elusloomade transport ja loomade heaolu – kelle heast olust me tegelikult lähtume? 

Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?

Loe edasi

Kas kliimaseaduse koostamine tugineb faktidel? 

Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!

Loe edasi

Vaegnägemine tekitab uusi raskusi veganitele 

Kuna läätsed ja nende puhastusvahendid on meditsiiniline toode, siis nende müüki jõudmiseks tuleb saada võimuorganite heakskiit, mistõttu regulatoorne testimine on enamasti möödapääsmatu. Kõige loomasõbralikuma silmanägemise saab täna paraku prille kandes.

Loe edasi

7 olulist fakti elusloomade transpordi julmusest 

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.

Loe edasi

Lükkame ümber trofeejahitööstuse suurimad müüdid 

Hoolimata üha kasvavast loodusliku mitmekesisuse kriisist, on ohustatud liikide trofeede nimel küttimine siiani seaduslik. Elevandid, ninasarvikud, leopardid, lõvid ja jääkarud on tihti selle julma tava ohvrid. EL on maailmas teine suurim jahitrofeede importija. Ainuüksi aastatel 2014-2018 imporditi ligi 15 000 loomalt saadud trofeed. Tööstus kasutab tihti oma tegevuse õigustamiseks eksitavaid sõnumeid.

Loe edasi

Supp klaasil või sitt majadel ehk prioriteetidest  

Lihtne arvutus näitab, et igas tunnis põleb ainult Prantsusmaa protestidel  1.7 miljoni euro eest kütust. Isiklikult, keskmise palga eest töötava inimesena ei näe ma kuidagi, et selliseid summasid suudaksin lihtsalt vandalismile kulutada. Lisame sinna juurde kulu infrastruktuurile, korrakaitsele ning koristustöödele ja saame tulemuseks selle, et lisaks meie eluks HÄDAVAJALIKU puhta õhu, vee ja muldade hävitamisele peavad farmerid õigeks ka KOGU ühiskonna heaolu eest ellu kutsutud rohepöörde vastu astudes meie endi raha eest veelgi enam hävitustööd teha. 

Loe edasi

Akvaariumikaubanduse probleemidest 

Kalade pidamine kunstlikus keskkonnas vajab spetsiifilisi (alg)teadmisi ning tehnilist ettevalmistust. Kaladel kauplustes müügi hetkel kui sellele järgnevas akvaariumis on sageli täbarad. Kirjutan siinkohal eelkõige troopilistest kaladest, kes on üks põhiline akvaariumikaubanduse müügiartikkel, ja sellest, milliseid katsumusi loomapood kalade elus tähendab.

Loe edasi

Taimsed Valikud | Maailma parimate veganrestoranide seas on ka üks Eesti restoran 

Maailma parimate veganrestoranide hulka kuuluv Vegan Restoran V on Eesti esimene täistaimne restoran, mis avas uksed juba 2014 aasta aprillis. Restoran on väike ja hubane, mille à la carte menüü on rahvusvaheline ja inspireeritud maailma eri köökidest.

Loe edasi

Loomus: Tänasel rahvusvahelisel hariduse päeval on paslik rääkida sellest, kuidas hariduses liikuda eemale loomi kahjustavatest praktikatest 

Loomuse podcasti Loomade Hääl 67. episoodis on saatejuhil Sirli Spelmanil külas Bosnia ja Herzegovina aktiivne loomaõiguste aktivist Maida Šabeta-Lemajić, rahvusvahelise hariduse võrgustiku InterNICHE liige.  Vestluse fookuses on loomkatsete (eba)vajalikkus hariduses ning teaduses ja julmusevabade alternatiivide kasutamine ja nende poole liikumine.

Loe edasi

Kuidas end külma eest kaitsta? 

Talvisel ajal on väga oluline oma nahka õigesti hooldada ja kaitsta. Kuna talvine õhk on oluliselt kuivem ja külmaga aeglustub rasunäärmete talitlus, muutub nahk kuivemaks ning põhjustab ärritust. Talvel peaks pöörama rohkem tähelepanu naha regulaarsele niisutamisele, mis aitab taastada külmast ja kuivast õhust mõjutatud naha niiskuse taset. Lisaks näonahale, tuleb kaitsta ja niisutata ka käsi ja huuli, mis on eriti haavatavad karmide talviste tegurite suhtes.

Loe edasi

Meil on vaja Sinu abi! Pane Loomusele käpp alla! 

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid siiani takistanud ega hakka ka edaspidi takistama. Ent me ei saaks seda kõike teha ilma meie toetajateta, eriti püsiannetajateta!

Loe edasi

Tehisintellekt tuleb laboriküülikutele appi! 

Kokkuvõttes aitab AI kasutamine teadus- ja kosmeetikatoodete testimisel oluliselt vähendada või isegi kõrvaldada küülikute ja teiste loomade halva kohtlemise nendes tööstusharudes. 
Loomulikult saame ka ise aidata kaasa loomkatsete lõpetamisele, tehes igapäevaselt teadlikumaid tarbimisvalikuid. Ostes kosmeetika ning kodukeemia tooteid tuleks alati valida „Cruelty free“ ja „Vegan“ märgistusega tooted. 

Loe edasi

Soome uuendab Loomakaitseseadust: mis on hästi, mis on halvasti? 

Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb,…

Loe edasi