Loomakaitsjad kutsuvad mereannifirmat üles loobuma plaanidest ehitada Hispaaniasse maailma esimene kaheksajalafarm, kuna uued andmed näitavad, et lisaks loomade julmale kohtlemisele on see ohtlik elurikkusele, looduskeskkonnale ja rahvatervisele.

Soome keskkonnakaitseorganisatsioon Luontoliitto julgustab keskkonnaminister Kai Mykkäst olema vastu Euroopa komisjoni ettepanekule vähendada hundi kaitsestaatust Berni raamlepingus. Hundi staatus peab…

Kordame oma seisukohta, et kevadine hanejaht peab jääma keelatuks ning rõhutame, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.
Samm õiges suunas oli plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki. Jahimeeste survel plaani muutmine on mõistetamatu ja tekitab küsimuse, miks ei seisa kliimaministeerium ja keskkonnaamet looduse eest. Liiki, kes on väheneva arvukusega, ei ole mitte mingit õigustust lubada küttida ja tappa.

Räägime taas trofeejahist. Tihtipeale arvatakse ja räägitakse, et trofeejaht on osa keskkonnahoidust või liigikaitsest, ent reaalsus on asjast kaugel. 30 organisatsiooni Euroopast ja Aafrikast andsid selle aasta jaanuaris välja raporti “Trophy Hunting Facts: Myths of trophy hunting debunked”, kus käsitletakse müüte ja fakte teadusliku nurga alt.

Kui huvigrupid arutavad selle üle, kui palju meil võib olla hunte, siis peaks arutama ka selle üle, kui palju võib olla kariloomi. On küüniline süüdistada hunte kui kariloomad on neile kättesaadavad. Samuti peaks ühiskond tolereerima mingit protsenti kahjustusi. Igal äril on risk ja see peaks olema loomulik

Kevadine hanejaht tuleb jätta keelatuks, Hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa. Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.

Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.

Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Suurulukite küttimisload määrab igas piirkonnas nõukogu, kuhu kuuluvad erinevate majandushuvide esindajad. Laua taga saavad kokku põllumehed, metsaomanikud, riigimetsa haldajad, jahimehed. Üheski nõukogus ei ole aga loomade eestkostjaid ega looduskaitsjaid, on vaid majanduslikult huvitatud osapooled. 

Euroopas ei pea teadlased hunti inimesele ohtlikuks. Väide, et hundikarja kontsentratsioon on muutunud ohtlikuks kariloomadele ja potentsiaalselt inimestele, ei põhine teadusel. 21. sajandil ei ole Euroopas teatatud inimeste vastu suunatud surmaga lõppenud rünnakutest. Loodame, et Euroopa Komisjon täidab oma kohustust säilitada olemasolevad kaitsetasemed.

Tegu on jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mitte pelgalt tehnilise muudatusega ning see tuleb lisaks jahimeestele põhjalikult läbi arutada erinevates keskkonna- ja loomadega seotud organisatsioonides, mida pole siiani tehtud.

Avaldame soovi olla edaspidi kaasatud selliste muudatuste tegemisel, sest loomi puudutavatesse otsustesse on meie meelest oluline kaasata ka loomakaitse- ja loomade eestkoste organisatsioonid.

Rääkides ükskõik millistest kahjudest ei saa lahenduseks olla elav maha lasta vaid seetõttu, et nad järgivad oma looduslikku instinkti elada.

Loomus kutsub tänasest jahiteemalisele eelkonverentsile, mis eelneb 8. loomaõiguste konverentsile “Isepäine loomaõiguslus? Liikumisesisesed ja -välised traditsioonid ja muutused”.

Kormoranid on Eestis looduslik liik ja Eestis merealadelt ei ole ühtki kaasaegset uuringut, mis näitaks kormoranide mõju kalameeste poolt püütavate kalade “varudele”. Samas mõjutavad linnutundjate hinnangul kormoranid kohalikke kala-asurkondi  pigem positiivselt, süües väga palju jõudsalt kohalike kalade elupaiku hõivavat võõrliiki ümarmudilat. 

13. märtsil oli IDA raadios Loomuse otsesaade Loomade Hääl trofeejahist. Saatejuht Farištamo Eller ja saatekülalise Peeter Hussari vestlus on järele kuulatav siit. Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll pani saates kõlanud mõtted kirja, millele on lisatud lõppu Loomuse kommentaar.

Järgnevalt toome teie ette lühikese ajaloo teaduskatsetes uimastite kasutamisest. Ja sellest, mis juhtus loomadega, kes olid selle ohvrid.

Loomus soovitab keskkonnaseadustiku muudatused kolmandal lugemisel maha hääletada ja jahiseadus avada, seejuures kaasata erinevad huvigrupid.

Öösihikute regulatsiooni läbiarutamine on olnud poolik, sellele on praegusel kujul vastu olnud nii Keskkonnaamet kui Keskkonnaministeerium ja Riigikogu Õiguskomisjon, regulatsiooni välja töötamisse pole piisavalt kaasatud sidusrühmi.

Tegu on jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mitte pelgalt tehnilise muudatusega ning see tuleb lisaks jahimeestele põhjalikult läbi arutada erinevates keskkonna- ja loomadega seotud organisatsioonides. Seda seisukohta on väljendanud Keskkonnaministeerium, mitmed huvirühmad ning selline otsus tehti Riigikogu Õiguskomisjonis.

Hea Riigikogu liige, palun, ütle EI öösihikute muudatusettepanekule!