Ilveste küttimiskeeld peab jätkuma 

Mitte anda lubasid ilvesejahiks ehk minna edasi teise stsenaariumiga.

Arvata ilves välja jahiulukite nimekirjast eelpool nimetatud põhjustel.

Peatada metskitsede küttimine, kuni nende populatsioon saavutab soodsa seisundi. 

Eraldada Keskkonnaametile rohkem vahendeid ja tugevdada nende mandaati järelevalve tegemiseks, sest tehnoloogilised võimalused salaküttida (öösihikud, summutid jms) on aina kasvanud (ja seadustatud).

Loe edasi

Metsas liikumisest vihisevate kuulide taustal 

Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis,…

Loe edasi

Защита рысей по-эстонски – отстреляем часть?! 

Давайте продолжим предпочитать возможность зарабатывать доход, демонстрируя нашу живую природу.

Loe edasi

Metsloomade arvukus on viimase 50 aastaga langenud 73% 

WWF hoiatab, et “hetkel on rahvuslikud loodusliku mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad ebapiisavad ja neil puudub nii rahaline kui institutsionaalne toetus”.

Loe edasi

Ilveste kaitsmine Eesti moodi – laseme osad maha?! 

Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.

Loe edasi

Eesti Jahimeeste Seltsi väide, et enamik Eesti elanikest aktsepteerib jahipidamist, on kallutatud 

Maaleht jagas 6. mail Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poolt saadud informatsiooni jahiteemalise uuringu kohta. Algse uuringu tellis üle-euroopaline jahti propageerivate organisatsioonide katusorganisatsioon European Federation for Hunting and Conservation (FACE), mille liige on ka EJS. Samu küsimusi kasutati uuringu jaoks ka Eestis. Ent uuringus püstitatud küsimused on selgelt kallutatud nii, et tulemused oleks jahimeeste jaoks positiivsed.

Loe edasi

Plaanid luua kaheksajalafarm tuleb peatada: need on hoolimatud ning ohustavad keskkonda, elusloodust ja rahvatervist 

Loomakaitsjad kutsuvad mereannifirmat üles loobuma plaanidest ehitada Hispaaniasse maailma esimene kaheksajalafarm, kuna uued andmed näitavad, et lisaks loomade julmale kohtlemisele on see ohtlik elurikkusele, looduskeskkonnale ja rahvatervisele.

Loe edasi

Hundi kaitsestaatus ei tohi sattuda ohtu poliitilistel kaalutlustel 

Soome keskkonnakaitseorganisatsioon Luontoliitto julgustab keskkonnaminister Kai Mykkäst olema vastu Euroopa komisjoni ettepanekule vähendada hundi kaitsestaatust Berni raamlepingus. Hundi staatus peab…

Loe edasi

Plaan lubada kevadine hanejaht on sotsiaalne meede, sisuliselt sotsiaalse tapmise lubamine 

Kordame oma seisukohta, et kevadine hanejaht peab jääma keelatuks ning rõhutame, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.
Samm õiges suunas oli plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki. Jahimeeste survel plaani muutmine on mõistetamatu ja tekitab küsimuse, miks ei seisa kliimaministeerium ja keskkonnaamet looduse eest. Liiki, kes on väheneva arvukusega, ei ole mitte mingit õigustust lubada küttida ja tappa.

Loe edasi

Veel viis müüti trofeejahitööstusest 

Räägime taas trofeejahist. Tihtipeale arvatakse ja räägitakse, et trofeejaht on osa keskkonnahoidust või liigikaitsest, ent reaalsus on asjast kaugel. 30 organisatsiooni Euroopast ja Aafrikast andsid selle aasta jaanuaris välja raporti “Trophy Hunting Facts: Myths of trophy hunting debunked”, kus käsitletakse müüte ja fakte teadusliku nurga alt.

Loe edasi

Loomad linnas – kas peaks kartma? 

Kui huvigrupid arutavad selle üle, kui palju meil võib olla hunte, siis peaks arutama ka selle üle, kui palju võib olla kariloomi. On küüniline süüdistada hunte kui kariloomad on neile kättesaadavad. Samuti peaks ühiskond tolereerima mingit protsenti kahjustusi. Igal äril on risk ja see peaks olema loomulik

Loe edasi

Kevadine hanejaht peab jääma keelatuks 

Kevadine hanejaht tuleb jätta keelatuks, Hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa. Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.

Loe edasi

Loomuse kommentaarid ja soovitused keskkonnaameti eelnõule koos lisadega „Hundi küttimismahu kehtestamine 2023/2024. jahiaastaks” 

Mis jääb huntidest alles kui sel korral 144+ looma maha lastakse? Viimase sügistalvise küttimise, liiklusõnnetuste ja looduslike põhjuste tõttu langes huntide arv kevadeks 150–170-ni. Planeeritava küttimismahu juures ei saagi hunt Eesti aladel üldse nii vanaks, et ta õpiks normaalselt jahti pidama.

Loe edasi

Haneliste kevadine heidutusjaht – miks see peab jääma keelatuks 

Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Loe edasi

Kelle jaht üldse on õigustatud? 

Suurulukite küttimisload määrab igas piirkonnas nõukogu, kuhu kuuluvad erinevate majandushuvide esindajad. Laua taga saavad kokku põllumehed, metsaomanikud, riigimetsa haldajad, jahimehed. Üheski nõukogus ei ole aga loomade eestkostjaid ega looduskaitsjaid, on vaid majanduslikult huvitatud osapooled. 

Loe edasi

Hundid võivad peagi olla Euroopa Liidus senisest suuremas ohus 

Euroopas ei pea teadlased hunti inimesele ohtlikuks. Väide, et hundikarja kontsentratsioon on muutunud ohtlikuks kariloomadele ja potentsiaalselt inimestele, ei põhine teadusel. 21. sajandil ei ole Euroopas teatatud inimeste vastu suunatud surmaga lõppenud rünnakutest. Loodame, et Euroopa Komisjon täidab oma kohustust säilitada olemasolevad kaitsetasemed.

Loe edasi

Arutatakse öösihikute kasutuselevõttu, ent loomade eestkostjaid ei kaasata 

Tegu on jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mitte pelgalt tehnilise muudatusega ning see tuleb lisaks jahimeestele põhjalikult läbi arutada erinevates keskkonna- ja loomadega seotud organisatsioonides, mida pole siiani tehtud.

Loe edasi

Keskkonnaministeerium plaanib määrust nr 32 “Jahieeskiri” muuta. Loomus esitas oma seisukoha 

Avaldame soovi olla edaspidi kaasatud selliste muudatuste tegemisel, sest loomi puudutavatesse otsustesse on meie meelest oluline kaasata ka loomakaitse- ja loomade eestkoste organisatsioonid.

Loe edasi

Jahikultuur – ökosüsteemi rudiment 

Rääkides ükskõik millistest kahjudest ei saa lahenduseks olla elav maha lasta vaid seetõttu, et nad järgivad oma looduslikku instinkti elada.

Loe edasi

Algas jahiteemaline eelkonverents 

Loomus kutsub tänasest jahiteemalisele eelkonverentsile, mis eelneb 8. loomaõiguste konverentsile “Isepäine loomaõiguslus? Liikumisesisesed ja -välised traditsioonid ja muutused”.

Loe edasi

Iidne traditsioon põhjendamatult kormorane vaenata sai auhinna 

Kormoranid on Eestis looduslik liik ja Eestis merealadelt ei ole ühtki kaasaegset uuringut, mis näitaks kormoranide mõju kalameeste poolt püütavate kalade “varudele”. Samas mõjutavad linnutundjate hinnangul kormoranid kohalikke kala-asurkondi  pigem positiivselt, süües väga palju jõudsalt kohalike kalade elupaiku hõivavat võõrliiki ümarmudilat. 

Loe edasi