Loomade Hääl Ida Raadios. Marta Velgan ja Kevin Palmets. Konverentsist “Põllumajandusloomade kuvand vs tegelikkus”
Marta Velgani sõnul rõhutakse Eestis liiga palju inimeste vabadusele ja sellele, et neil on õigus tarbida seda, mida nad soovivad. Kevini meelest on üks suurimaid probleeme jällegi see, et ühiskonnas on levinud arusaam, et palju liha söömine on Eesti kultuuri osa. Kultuuri kujundamine on jällegi väga pikk ja aeganõudev protsess. Tema meelest oleks vaja lapsi viia loomade juurde.
Kalafarmindus on hea näide rohepesust, neokolonialismist ja opressioonist
Kui sa unustaksid kõik, mida tead ja oled elu jooksul kogenud ning vaataksid puhta lehena otse silma ühele kalale, näeksid ta liigutusi ja hingamist, kas sa suudaksid ta saata teadlikult kalafarmi põrgusse?
Loomuse vabatahtliku lugu – Janiš Laende
Loomaõiguste ja keskkonnakaitse eest seismine ei ole kindla võidu peale minek. See kõlab demotiveerivalt, ent samas vabastab. Me teeme, mida õigeks peame. Meie päev algab ja lõpeb vägivallatult ning see on kõige elementaarsem viis oma elu siin planeedil veeta. Ja isegi kui homme on maailmas veel rohkem empaatiavõimetuid inimesi kui täna, istuksin ma endiselt kirjutuslaua taga ja püüaksin neid ümber veenda.
Karusloomafarme pooldavad parlamendiliikmed plaanivad Leedus karusloomafarmide keelustamist edasi lükata
Rühm hästi organiseeritud karusnahka pooldavaid parlamendiliikmeid üritavad järkjärgulise karusloomafarmide lõpetamise lükata edasi kuue aasta võrra, st 2033. aastani. 2023. aasta…
Ilveste küttimiskeeld peab jätkuma
Mitte anda lubasid ilvesejahiks ehk minna edasi teise stsenaariumiga.
Arvata ilves välja jahiulukite nimekirjast eelpool nimetatud põhjustel.
Peatada metskitsede küttimine, kuni nende populatsioon saavutab soodsa seisundi.
Eraldada Keskkonnaametile rohkem vahendeid ja tugevdada nende mandaati järelevalve tegemiseks, sest tehnoloogilised võimalused salaküttida (öösihikud, summutid jms) on aina kasvanud (ja seadustatud).
Loomus: kuidas lähevad kokku põllumajandusloomade kuvand ühiskonnas ja tegelikkuses?
“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu kutsuvad põllumajandusloomadele pühendatud konverentsile
Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.
Metsas liikumisest vihisevate kuulide taustal
Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis,…
Loomus loomade elustranspordist: selleks, et näha õudust, ei pea vaatama õudusfilmi
Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.
Loomuse Akadeemia #18 “Tõde putukafarmidest” Francis Maugère
Loomuse Akadeemia uues osas “The Truth Behind Insect Farming” selgitab saatejuht Farištamo Ellerile putukafarmide teema lahti poliitikanõunik Francis Maugère organisatsioonist…
Putukafarmid: kuuejalgne probleem
Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.
Loomad – kas siin selleks, et meie meelt lahutada?
Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…
Metsloomade arvukus on viimase 50 aastaga langenud 73%
WWF hoiatab, et “hetkel on rahvuslikud loodusliku mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad ebapiisavad ja neil puudub nii rahaline kui institutsionaalne toetus”.
Ilveste kaitsmine Eesti moodi – laseme osad maha?!
Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.
Loomus Brüsselis vol 1: Eurogroup for Animals
Eurogroup for Animals (EfA) on üle-euroopaline loomakaitseorganisatsioonide võrgustik. EfA visiooniks on Euroopa, kus väärtustatakse ja austatakse loomi kui tundelisi elusolendeid. Loomus on võrgustiku liige olnud juba seitse aastat.
Kas angerjas ikka peab pidu?
Võrtsjärve kui “põneva kalanduspiirkonna tutvustamine” väljasureva liigi söömise festivali kaudu on kurb. Aga pole mõistlik süüdistada kohalikke kalureid, angerjatega kauplejaid ja sööjaid. Tegelikult on vaja vaadata otsa seadusandjatele, samuti kliimaministeeriumile ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. Miks ei võeta mitte midagi ette selleks, et muuta õigusakte angerjate reaalsele olukorrale vastavaks? Riigikogu keskkonnakomisjonis on angerjateema viimase aasta jooksul mitu korda päevakorral olnud. Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro on lausa öelnud, et Eesti saab olla poliitiline eeskuju teistele riikidele, et kujuneks välja ühtne rahvusvaheline praktika.
Kalafarmid on julmad ega peaks olema kasutusel
Võrgustik Eurogroup for Animals, kuhu kuulub ka Loomus, kirjutab sellest, kuidas Prantsusmaal avaldavad väga paljud inimesed meelst üliintensiivsetekalafarmide vastu. Originaal on leitav siin. Tegime Loomuse jälgijatele teemast kokkuvõtte.
Taimsed Valikud kutsub ülemaailmse taimse piima päeva puhul tegema muutust!
“Taimsed piimad on paljudele meist juba tuttavad, näiteks kaerapiima eelistavad kohvi peal ka inimesed, kes igapäevaselt täistaimselt ei toitu,” kommenteeris Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing. “Samas ei räägita piisavalt sellest, mis on piimatööstuse taga ning mis on piimatootmise tagajärg. Nendele küsimustele annab vastused ülemaailmse taimse piima päeva viktoriin.”
Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab Loomuse ettevalmistust arenguhüppeks
Perioodil 1. august kuni 30. november 2024 viib Loomus läbi arenguhüpet ettevalmistava projekti “Loomuse huvikaitsetöö tegevuskava aastateks 2025-2030” Kodanikuühiskonna Sihtkapitali abil. Toetuse summa on 4000 eurot.
Uus šokeeriv aruanne: liha- ja piimatööstus blokeerivad kliimameetmeid
Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring. “Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.
Loomakaitsjad taunivad foie gras’ pakkumist Pariisi olümpiamängudel
Homme, 26. juulil algavatel olümpiamängudel on kavas pakkuda preemiumpaketti omavatele külalistele foie gras’d – toodet, mis on seotud lugematute partide ja hanede kannatustega Euroopas.