Zoofiilia legitimeerimise katsed ei ole pelgalt ühiskondlik kurioosum, vaid tõsine oht loomade heaolule ja eetilistele väärtustele. Oluline on seista vastu tendentsidele, mis püüavad hägustada piire loomade väärkohtlemise ja inimõiguste vahel. Ühiskonnal on vastutus kaitsta neid, kes ei suuda end ise kaitsta, ning seadusandjad peavad tagama, et loomade väärkohtlemise vastu astutakse tugevalt ja ühemõtteliselt. See on samm mitte ainult loomade, vaid ka inimlikkuse kaitsmise suunas. Ei ole vaja oodata kuni juhtub midagi traagilist – näiteks nagu USAs Washingtoni osariigis, kus zoofiilia kriminaliseeriti peale seda, kui hobusega anaalses vahekorras olnud Boeingi insener ja mitme lapse isa suri sisemise verejooksu tõttu. 

Täna arutatakse Riigikogus jahiseaduse muutmist, ent protsessi ei ole taaskord kaasatud neid, kes seisavad loomade eest. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles jahiseaduse muudatuste kavandamisse ja eelnõude koostamisse kaasama nii looduseksperdid kui loomade eestkostjad ning ka selle osa ühiskonnast, kes jahti üldse ei poolda, et saada teemale laiem, kogu ühiskonda hõlmav vaade. Loomus loodab, et peagi avatakse jahiseadus ning protsessi kaasatakse kõik osapooled, mitte vaid jahimehed ja tööstus, kes seisavad eelkõige oma isiklike ja/või majanduslike võitude eest teiste loomade heaolu arvelt.

Mitteinimloomade seksuaalne ärakasutamine ei ole mitte ainult sügavalt vastuoluline ja varjatud teema, vaid ka julm tegu, mis nõuab ühemõttelist ja selget hukkamõistu. Zoofiilia on oma olemuselt nõusoleku põhimõtte tugev rikkumine. Erinevalt inimestest ei saa teised loomad anda teadlikku nõusolekut. See muudab igasuguse seksuaalse kontakti oma olemuselt ekspluateerivaks – mitteinimlooma ei nähta kui iseväärtusega mõttevõimelist elusolendit, vaid pigem kui objekti oma seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Iga elusolend lemmikloomaks, kes ei sobi lemmikloomaks, on probleem. Milleks on vaja koju puumat? Või madu, lindu, ehk hoopis mõnd putukat? See, et inimesel on võimalus olla teiste liikide suhtes üleolev ja neid vangistada, ei tähenda, et me ühiskonnana peaksime seda tolereerima.

Mis on loomade heaolu pesu? Loomade heaolu pesu (animal welfare washing) toimub kui ettevõtted ja organisatsioonid esitavad ebamääraseid, liialdatud või otseseid valeväiteid oma tegevuse kohta, et näidata seda eetilisemana kui see tegelikult on. See on sarnane rohepesuga, kus ettevõtted näitavad oma keskkonnaalaseid jõupingutusi suuremana kui need on. Mõlemal juhul on eesmärk tarbijate murest kasu saada, ilma kahjulikes tavades sisulisi muudatusi tegemata.

Täistaimne ehk vegantoit on sobilik kõigile, sh inimestele, kes ei söö taimetoitu igapäevaselt või regulaarselt. Eriti oluline on panna rõhk hooajalistele saadustele, lisaks keskkonnasõbralikkusele on need ka soodsamad ning kättesaadavamad.

Loomakasvatus on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja liikide väljasuremise peamine põhjus. Loomakasvatus kasutab umbes 75 protsenti põllumajandusmaast, mistõttu on hävitanud elupaigad ja metsloomad ümberasustanud. Eelmisel aastal avaldatud uuring leidis, et inimeste taimetoidulised dieedid vähendavad metsloomade hävimist 66 protsenti.

Okei, sa küsid, mis järgmiseks? Äkki keelame jaanilõkke ka ära? – Lausa vastupidi. Tegelikult soovitan kõigil ka aastavahetusel lõke koduaeda teha, üle lõkke hüpata ning hümni laulda. Võtad oma koera ja lapsed ühes ning näitad neilegi, mis asi see hoolimine on ja kuidas seda teha. Ära ole jobu helimees.

Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht Hundist kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias järjest enam. Süvenemata, kes täpselt, mida ütleb, võib olla üpris…

Marta Velgani sõnul rõhutakse Eestis liiga palju inimeste vabadusele ja sellele, et neil on õigus tarbida seda, mida nad soovivad. Kevini meelest on üks suurimaid probleeme jällegi see, et ühiskonnas on levinud arusaam, et palju liha söömine on Eesti kultuuri osa. Kultuuri kujundamine on jällegi väga pikk ja aeganõudev protsess. Tema meelest oleks vaja lapsi viia loomade juurde. 

Kui sa unustaksid kõik, mida tead ja oled elu jooksul kogenud ning vaataksid puhta lehena otse silma ühele kalale, näeksid ta liigutusi ja hingamist, kas sa suudaksid ta saata teadlikult kalafarmi põrgusse?

Loomaõiguste ja keskkonnakaitse eest seismine ei ole kindla võidu peale minek. See kõlab demotiveerivalt, ent samas vabastab. Me teeme, mida õigeks peame. Meie päev algab ja lõpeb vägivallatult ning see on kõige elementaarsem viis oma elu siin planeedil veeta. Ja isegi kui homme on maailmas veel rohkem empaatiavõimetuid inimesi kui täna, istuksin ma endiselt kirjutuslaua taga ja püüaksin neid ümber veenda.

Rühm hästi organiseeritud karusnahka pooldavaid parlamendiliikmeid üritavad järkjärgulise karusloomafarmide lõpetamise lükata edasi kuue aasta võrra, st 2033. aastani. 2023. aasta…

Mitte anda lubasid ilvesejahiks ehk minna edasi teise stsenaariumiga.

Arvata ilves välja jahiulukite nimekirjast eelpool nimetatud põhjustel.

Peatada metskitsede küttimine, kuni nende populatsioon saavutab soodsa seisundi. 

Eraldada Keskkonnaametile rohkem vahendeid ja tugevdada nende mandaati järelevalve tegemiseks, sest tehnoloogilised võimalused salaküttida (öösihikud, summutid jms) on aina kasvanud (ja seadustatud).

“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis,…

Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.

Loomuse Akadeemia uues osas “The Truth Behind Insect Farming” selgitab saatejuht Farištamo Ellerile putukafarmide teema lahti poliitikanõunik Francis Maugère organisatsioonist…

Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.

Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…