Loomus: Loomi puudutavaid seaduseid peaks muutma loomade eest seisjaid kaasates
Täna arutatakse Riigikogus jahiseaduse muutmist, ent protsessi ei ole taaskord kaasatud neid, kes seisavad loomade eest. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles jahiseaduse muudatuste kavandamisse ja eelnõude koostamisse kaasama nii looduseksperdid kui loomade eestkostjad ning ka selle osa ühiskonnast, kes jahti üldse ei poolda, et saada teemale laiem, kogu ühiskonda hõlmav vaade. Loomus loodab, et peagi avatakse jahiseadus ning protsessi kaasatakse kõik osapooled, mitte vaid jahimehed ja tööstus, kes seisavad eelkõige oma isiklike ja/või majanduslike võitude eest teiste loomade heaolu arvelt.
Kas me saame rääkida heaolust kui tolereerime teiste loomade julma ärakasutamist oma isiklike vajaduste rahuldamiseks?
Mitteinimloomade seksuaalne ärakasutamine ei ole mitte ainult sügavalt vastuoluline ja varjatud teema, vaid ka julm tegu, mis nõuab ühemõttelist ja selget hukkamõistu. Zoofiilia on oma olemuselt nõusoleku põhimõtte tugev rikkumine. Erinevalt inimestest ei saa teised loomad anda teadlikku nõusolekut. See muudab igasuguse seksuaalse kontakti oma olemuselt ekspluateerivaks – mitteinimlooma ei nähta kui iseväärtusega mõttevõimelist elusolendit, vaid pigem kui objekti oma seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks.
Puuma ei ole lemmikloom. Ilves ka ei ole.
Iga elusolend lemmikloomaks, kes ei sobi lemmikloomaks, on probleem. Milleks on vaja koju puumat? Või madu, lindu, ehk hoopis mõnd putukat? See, et inimesel on võimalus olla teiste liikide suhtes üleolev ja neid vangistada, ei tähenda, et me ühiskonnana peaksime seda tolereerima.