“See, mis toimub karusloomafarmides ongi julm. Ühegi elusolendi ära kasutamine ja tapmine kitsa huvirühma edevuse rahuldamiseks ei saagi olla midagi muud,” selgitas Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Enamust meist ju ei toeta sellist julmust ning on viimane aeg visata karusloomafarmid ajaloo prügikasti.”

Karusnahk on ebavajalik luksuskaup, mida üha suurem enamus elanikkonnast ei toeta. Avalikkuse pikaajaline vastuseis karusloomakasvatustele on viimastel aastatel viinud meid selleni, et aina rohkemates riikides on vastu võetud karusloomakasvatust keelustavad seadused.

Kui lapsepõlvest saati oleme harjunud detsembrikuu hommikuti leidma sussi seest või kalendrist midagi magusat, siis see aasta kutsub Loomus kõiki loomasõpru jälgima ka Loomuse advendikalendrit, kust iga päev leiab ühe loomasõbraliku teo. “Tihtipeale on väikestel tegudel suur mõju, eriti kui sama teevad paljud inimesed või väikestele sammudele järgnevad suuremad sammud,” sõnas Loomuse juhatuse liige Anu …

Iga koer on indiviid, elusolend, kel on emotsioonid, iseloom ja kogemused nagu ka inimesel. Selle asemel, et süüdistada koeri või teatud tõugusid rünnakutes ja agressiivsuses, peaksime küsima, miks koerte rünnakud Eestis nii suur probleem on. Miks niivõrd vähesed inimesed oma koeraga koertekooli lähevad? Miks võetakse siiani loomi emotsiooni ajel? Miks loomadesse suhtutakse nagu asjadesse – nii üksikisikute kui riigi tasandil?

Inimene elab oma igapäevaelu nii, nagu ta peaks lakkamatut sõda looduse, elurikkuse, elava vastu, iseennast vaatab aga rahumeelse ja heana. Ning kõik, mis sellest rahumeelse ja hea kuvandist väljub, «peidetakse» ära. Nii enda kui teiste jaoks. Nagu näiteks intensiivne loomapidamine, millest on klippe küll salaja filmitud ja meediasse jagatud, aga peavoolumeedias sellest regulaarset ülevaadet ei anta. Tänapäevasest loomakasvatusest on suur osa peitu lükatud, sest see ei lähe kokku kuvandiga inimlikkusest, ilusast ja heast inimesest. Lisaks mõjuks see halvasti kasumimarginaalidele.

Kirjutanud: Eleri Lopp, Eesti Suurkiskjad MTÜ Eesti Jahimeeste Selts vahendas valeinfot. Valeinfot levitasid ka mitmed meediaväljaanded. Üks näide on siin.Kõigepealt on vale, justkui on viimaste andmete kohaselt Rootsis 460 hunti. Tegelikult elab seal kuni 400, sest 6 hundikarja kütiti talvel ära, kuid seda ei võetud hundiarvukuse arvutamisel arvesse. Rootsis hinnatakse arvukust perioodil 1. oktoober kuni …