Artiklid

Kas kalad on de facto inimeste omand kui loodus tervikuna on peremehetu?

Loomusel valmis kokkuvõte “Kalad Eesti seadustes” ning sel puhul toimub neljapäeval, 25. mail kell 14 paneeldiskussioon. Arutelul osalevad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert ja juhatuse liige Joonas Plaan, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu ja Riigikogu loomakaitse...

Maailmamerede reostamisest ja rüüstamisest keskkonna ja kliimamuutuse võtmes

Kirjutanud Sanne Org, Loomuse liige ja projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” juht Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide...

Ülepüügist keskkonna ja kliima vaatenurgast

Veeökosüsteemid seovad süsinikku ning liigsoojust ja toodavad ligi poole hapnikust. Kalapüügi põhjustatud mereliikide väljasuremine on keskkonnakatastroof, mille tulemusel veeökosüsteemid vaesuvad, vähendades seeläbi ookeani võimekust kliimamuutuseid puhverdada. Kuigi teatakse, et ülepüük on üks kalaliikide väljasuremise peamisi põhjuseid, jääb see teema ometi kliima-teemalistes vestlustes tihti mainimata.

Kliima temaatikas on teenimatult kõrvale jäänud kalapüük

Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga. Küll aga on tööstulik kalapüük põhjendamatult kõrvale jäetud kliima-teemalistest diskussioonidest. Kuna kliima soojenemise leevendamine ja sellega kohanemine on inimkonna kõige pakilisem ülesanne, ei tohi mitte ükski kliimat otse ja kaudselt mõjutav teema olla tabu.

Oluline kokkulepe maailmamerede kaitsel

ÜRO liikmesriigid jõudsid pärast kümmekond aastat kestnud läbirääkimisi ajaloolise kokkuleppeni maailma ookeanide kaitsmiseks. Avamere lepingu eesmärk on muuta 2030. aastaks 30% merest kaitsealaks, et vee-elustikku kaitsta ja taastada sääses mereelustikku ülepüügi ja laevaliikluse eest. Kokkuleppele jõuti laupäeva õhtul, 4. märtsil 2023 pärast 38 tundi kestnud...

5 põhjust, miks sa ei peaks toetama lõhetööstust

Teisipäeval avaldas Looma oma sõberorganisatsiooni Compassion in World Farming julmad kaadrid Šoti lõhetööstusest. Šotimaa on suuruselt kolmas tehistingimustes kasvatatud lõhe tootja ja nad ekspordivad enam kui 50 riiki, sealhulgas Eestisse. Lõhed on põnevad loomad, keda peetakse julmades tingimustes ning kes kannatavad iga päev tohutult. Toome...

Šokeerivad paljastused lõhetööstusest

Šotimaa lõhetööstuse kõigi aegade suurim paljastus toob päevavalgele kalade šokeerivad kannatused, loomade heaolu käsitlevate õigusaktide rikkumised ja jahmatava suremuse määra. Šotimaa on suuruselt kolmas tehistingimustes kasvatatud lõhe tootja (2019. aastal toodeti umbes 38 miljonit kala) ja nad ekspordivad enam kui 50 riiki, sealhulgas Eestisse. Ühekuningriist...

Miks ei ole kala nii tervislik, kui arvatakse?

Osa lihast loobujaid jätkab kala söömist, sest peavad seda kasulikuks ning usuvad, et kalapüük pole nii julm ja hävitav kui loomakasvatus. Inimene vajab rakumembraanide, aju ja närvisüsteemi tarbeks rasvu, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks. Need aitavad reguleerida vererõhku, vere hüübimist ning immuun- ja põletikvastuseid. Asendamatud on...

Kalad on maailma enim väärkoheldud loomi. Kuidas sina neid aidata saad?

Kalad on maailma enim väärkoheldud loomi. Kuigi paljud inimesed väidavad, et kalad ei tunne valu, on nad täiesti valel arvamusel. Olgugi et teadusringkonnad ei ole kiirustanud tunnistama, et kalad tunnevad valu, on enamik biolooge ja veterinaare sellega praeguseks siiski nõustunud. Mis puutub valu ja naudingu tundmisse, siis on kalad...

Loomus pöördus VTA poole, kalureid hoiatati seoses silmude soolavanni juhtumiga

VTA jättis väärteomenetluse seoses jõesilmude soolavanni meetodiga alustamata, kuid tegi suulise hoiatuse. 25. novembril 2019 esitas Loomus Veterinaar- ja Toiduametile väärteoteate seoses 9.11.2019 eetris olnud Maahommiku saatega, kus näidati silmude piinamist. Nimelt oli saate üheteistkümnendal minutil lõik, kus kalamees raputas kastis olevatele elusatele jõesilmudele peale...

Kes kuuleb kalade kaebeid? Kalakasvatuse räpane äri

2019. aasta oktoobris avalikustas loomakaitseühing Compassion Over Killing salajased kaadrid lõhekasvandusest (video allpool). Murranguline salauuring tuvastas kalafarmis järgmised rikkumised: Vägivaldne ümberkäimine: kalu heideti jõuga vastu maad, nende peal trambiti, neid loobiti hooletult ja kasutati isegi korvpallina trikivisete tegemiseks Julm surmamisviis: kalu peksti tapmiseks vastu põrandat Kannibalism: alatoidetud kalad nokkisid parvekaaslastel...

Neli põhjust, miks ei tuleks süüa tuunikala

Tuunikalapüük kahjustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Loomadele, kelle küttimisele ja tapmisele see tööstus on suunatud, kujutab see aga tõelist põrgut. Siin on neli põhjust, miks mõjub tuunikalatööstus loomadele laastavalt: KALAD TUNNEVAD VALU Teadus on korduvalt tõestanud, et kalad tunnevad valu ja hirmu ning...

5 üllatavat fakti kaladest

Kalade kuvand on viimastel aastatel teadusuuringute mõjul pöördeliselt muutunud. Samas pole need muutused kajastunud viisis, kuidas me neist olendeist mõtleme ja nendega ümber käime. 1. Kalad ei ole tuimad ja rumalad. Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ning teevad koostööd toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kalade kognitiivsed võimed...

Märkasid akvaariumit? 7 punkti, millele kalade pidamisel tähelepanu pöörata

Kalade kasutamine dekoratsioonina on olnud juba pikka aega populaarne. Mitmetes söögikohtades, kauplustes, kontorihoonetes ja isegi terviseasutustes on akvaariume, kus võib leida erinevat liiki kalu. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus lükkas hiljuti käima kampaania “Armas kala”, mille eesmärk on tutvustada kalu ja kaladega seotud heaoluprobleeme. Avatud on...

Kes märkab kala valu?

Teise valu ei saa tunda. Ometi on just valu ja kannatuste olemasolu loomadel olnud see, millega koputada ühiskonna südametunnistusele ja kosta loomade õiglase kohtlemise eest. Valu olemuse mõistmist ja seega ka valu uurimist raskendavad mitu asja.  Esiteks pole valu võimalik taandada mõnele kindlale ajuosale, mille...