25. mai 2023 toimus paneeldiskussioon “Kalad Eesti seadustes” mis võttis tähelepanu alla kalad kui elusolendid, kalad kui looduse ja ökosüsteemi osa ning kalad väljaspool nende loomulikku elukeskkonda. Arutelu viis läbi Loomus MTÜ kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. Külas olid Geit Karurahu, Joonas Plaan, Herki Tuus ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Paneeldiskussioon “Kalad Eesti seadustes” järelvaatamine ja kuulamine siin.
Veeökosüsteemid seovad süsinikku ning liigsoojust ja toodavad ligi poole hapnikust. Kalapüügi põhjustatud mereliikide väljasuremine on keskkonnakatastroof, mille tulemusel veeökosüsteemid vaesuvad, vähendades seeläbi ookeani võimekust kliimamuutuseid puhverdada. Kuigi teatakse, et ülepüük on üks kalaliikide väljasuremise peamisi põhjuseid, jääb see teema ometi kliima-teemalistes vestlustes tihti mainimata.
Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga. Küll aga on tööstulik kalapüük põhjendamatult kõrvale jäetud kliima-teemalistest diskussioonidest. Kuna kliima soojenemise leevendamine ja sellega kohanemine on inimkonna kõige pakilisem ülesanne, ei tohi mitte ükski kliimat otse ja kaudselt mõjutav teema olla tabu.
ÜRO liikmesriigid jõudsid pärast kümmekond aastat kestnud läbirääkimisi ajaloolise kokkuleppeni maailma ookeanide kaitsmiseks. Avamere lepingu eesmärk on muuta 2030. aastaks 30% merest kaitsealaks, et vee-elustikku kaitsta ja taastada sääses mereelustikku ülepüügi ja laevaliikluse eest. Kokkuleppele jõuti laupäeva õhtul, 4. märtsil 2023 pärast 38 tundi kestnud...
