Euroopa angerjas tuleb võtta looduskaitse alla
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Eesti Loomakaitse Selts teevad ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla.
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Eesti Loomakaitse Selts teevad ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla.
Kõige kestlikum oleks kala vette jätta.
25. mai 2023 toimus paneeldiskussioon “Kalad Eesti seadustes” mis võttis tähelepanu alla kalad kui elusolendid, kalad kui looduse ja ökosüsteemi osa ning kalad väljaspool nende loomulikku elukeskkonda. Arutelu viis läbi Loomus MTÜ kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. Külas olid Geit Karurahu, Joonas Plaan, Herki Tuus ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Mõeldes kui palju on planeeritud kalakasvatusi merele pole see kooskõlas sellega, millele Eesti on alla kirjutanud.
Paneeldiskussioon “Kalad Eesti seadustes” järelvaatamine ja kuulamine siin.
Loomusel valmis kokkuvõte “Kalad Eesti seadustes” ning sel puhul toimub neljapäeval, 25. mail kell 14 paneeldiskussioon. Arutelul osalevad Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert ja juhatuse liige Joonas Plaan, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu ja Riigikogu loomakaitse...
Kirjutanud Sanne Org, Loomuse liige ja projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” juht Merereostus on inimeste tekitatud reostus jäätmete, enamasti plastiku või kemikaalide näol. Merereostus on aina kasvav probleem, ohustades nõnda meres elavaid loomi, viies neid väljasuremiseni. Eriti lõhub merepõhja kõige hävituslikum kalapüügimeetod traalimine. Merede ja ookeanide...
Veeökosüsteemid seovad süsinikku ning liigsoojust ja toodavad ligi poole hapnikust. Kalapüügi põhjustatud mereliikide väljasuremine on keskkonnakatastroof, mille tulemusel veeökosüsteemid vaesuvad, vähendades seeläbi ookeani võimekust kliimamuutuseid puhverdada. Kuigi teatakse, et ülepüük on üks kalaliikide väljasuremise peamisi põhjuseid, jääb see teema ometi kliima-teemalistes vestlustes tihti mainimata.
Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga. Küll aga on tööstulik kalapüük põhjendamatult kõrvale jäetud kliima-teemalistest diskussioonidest. Kuna kliima soojenemise leevendamine ja sellega kohanemine on inimkonna kõige pakilisem ülesanne, ei tohi mitte ükski kliimat otse ja kaudselt mõjutav teema olla tabu.
ÜRO liikmesriigid jõudsid pärast kümmekond aastat kestnud läbirääkimisi ajaloolise kokkuleppeni maailma ookeanide kaitsmiseks. Avamere lepingu eesmärk on muuta 2030. aastaks 30% merest kaitsealaks, et vee-elustikku kaitsta ja taastada sääses mereelustikku ülepüügi ja laevaliikluse eest. Kokkuleppele jõuti laupäeva õhtul, 4. märtsil 2023 pärast 38 tundi kestnud...
Loomuse Akadeemia saates “Kalakasvatus – see on halb, aga kui halb?” vestleb saatejuht Farištamo Elleriga Eurogroup for Animalsi veeloomade programmi juht Douglas Waley. Intervjuu pani kirja ja tõlkis Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll.
Mingi ajani nautisin tohutult kala ja mereande ning valisin võimalusel toidu, kuhu neid lisatud oli. Samuti olin mingi ajani veendunud, et kalas on aineid, milleta ma mitte kuidagi ellu ei jää. Mingi ajani pidasin kalalkäiku millekski mõnusaks ja lõõgastavaks. Ja kõige värskem kala ehk just...
Teisipäeval avaldas Looma oma sõberorganisatsiooni Compassion in World Farming julmad kaadrid Šoti lõhetööstusest. Šotimaa on suuruselt kolmas tehistingimustes kasvatatud lõhe tootja ja nad ekspordivad enam kui 50 riiki, sealhulgas Eestisse. Lõhed on põnevad loomad, keda peetakse julmades tingimustes ning kes kannatavad iga päev tohutult. Toome...
Šotimaa lõhetööstuse kõigi aegade suurim paljastus toob päevavalgele kalade šokeerivad kannatused, loomade heaolu käsitlevate õigusaktide rikkumised ja jahmatava suremuse määra. Šotimaa on suuruselt kolmas tehistingimustes kasvatatud lõhe tootja (2019. aastal toodeti umbes 38 miljonit kala) ja nad ekspordivad enam kui 50 riiki, sealhulgas Eestisse. Ühekuningriist...
Osa lihast loobujaid jätkab kala söömist, sest peavad seda kasulikuks ning usuvad, et kalapüük pole nii julm ja hävitav kui loomakasvatus. Inimene vajab rakumembraanide, aju ja närvisüsteemi tarbeks rasvu, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks. Need aitavad reguleerida vererõhku, vere hüübimist ning immuun- ja põletikvastuseid. Asendamatud on...
Kalad on maailma enim väärkoheldud loomi. Kuigi paljud inimesed väidavad, et kalad ei tunne valu, on nad täiesti valel arvamusel. Olgugi et teadusringkonnad ei ole kiirustanud tunnistama, et kalad tunnevad valu, on enamik biolooge ja veterinaare sellega praeguseks siiski nõustunud. Mis puutub valu ja naudingu tundmisse, siis on kalad...
VTA jättis väärteomenetluse seoses jõesilmude soolavanni meetodiga alustamata, kuid tegi suulise hoiatuse. 25. novembril 2019 esitas Loomus Veterinaar- ja Toiduametile väärteoteate seoses 9.11.2019 eetris olnud Maahommiku saatega, kus näidati silmude piinamist. Nimelt oli saate üheteistkümnendal minutil lõik, kus kalamees raputas kastis olevatele elusatele jõesilmudele peale...
2019. aasta oktoobris avalikustas loomakaitseühing Compassion Over Killing salajased kaadrid lõhekasvandusest (video allpool). Murranguline salauuring tuvastas kalafarmis järgmised rikkumised: Vägivaldne ümberkäimine: kalu heideti jõuga vastu maad, nende peal trambiti, neid loobiti hooletult ja kasutati isegi korvpallina trikivisete tegemiseks Julm surmamisviis: kalu peksti tapmiseks vastu põrandat Kannibalism: alatoidetud kalad nokkisid parvekaaslastel...
Tuunikalapüük kahjustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Loomadele, kelle küttimisele ja tapmisele see tööstus on suunatud, kujutab see aga tõelist põrgut. Siin on neli põhjust, miks mõjub tuunikalatööstus loomadele laastavalt: KALAD TUNNEVAD VALU Teadus on korduvalt tõestanud, et kalad tunnevad valu ja hirmu ning...
Kalade kuvand on viimastel aastatel teadusuuringute mõjul pöördeliselt muutunud. Samas pole need muutused kajastunud viisis, kuidas me neist olendeist mõtleme ja nendega ümber käime. 1. Kalad ei ole tuimad ja rumalad. Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ning teevad koostööd toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kalade kognitiivsed võimed...
Kalade kasutamine dekoratsioonina on olnud juba pikka aega populaarne. Mitmetes söögikohtades, kauplustes, kontorihoonetes ja isegi terviseasutustes on akvaariume, kus võib leida erinevat liiki kalu. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus lükkas hiljuti käima kampaania “Armas kala”, mille eesmärk on tutvustada kalu ja kaladega seotud heaoluprobleeme. Avatud on...