VTA jättis väärteomenetluse seoses jõesilmude soolavanni meetodiga alustamata, kuid tegi suulise hoiatuse.
25. novembril 2019 esitas Loomus Veterinaar- ja Toiduametile väärteoteate seoses 9.11.2019 eetris olnud Maahommiku saatega, kus näidati silmude piinamist. Nimelt oli saate üheteistkümnendal minutil lõik, kus kalamees raputas kastis olevatele elusatele jõesilmudele peale u 300 g soola ja hakkas neid suure oraga segama, et „kibe lima maha tuleks“.
Loomus konsulteeris antud teemas ka zooloog Aleksei Turovskiga, kes kinnitas, et taoline käitumine on looma suhtes väga julm. Aleksei Turovski kirjeldas, et sool kõrvetab silmusid kohutavalt ning nende limanäärmed praktiliselt sulguvad. Seetõttu pole loomad enam nii libedad ja limased ning neid on kergem kätte võtta. Samamoodi käitutakse ka teiste libedate loomadega, nt angerjatega. Turovski ütles, et silmud satuvad paanikasse ja reageerivad väga ägedalt.“ Vaata lisa.
Aleksei Turovski kirjeldas, et sool kõrvetab silmusid kohutavalt ning nende limanäärmed praktiliselt sulguvad.
Veterinaar- ja Toiduamet, olles tutvunud esitatud väärteoteatega ja selles viidatud videoga, leidis, et väärteomenetlust pöördumises esitatud informatsiooni alusel ei alustata.
Veterinaar- ja Toiduameti teates seisab: “Loomakaitseseaduse (LoKS) § 10 lg 1 p 7 kohaselt on looma lubatud hukkamine püütud kala tapmine. LoKS § 10 lg 2 järgi tuleb looma lubatud hukkamise puhul valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimaliku vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, loomade kaitse surmamisel põhjenduspunktis 2 on välja toodud, et surmamine võib tekitada loomadele valu, ängi ja hirmu või muid kannatusi ka kõige paremate tehniliste tingimuste puhul. Teatavad surmamisega seotud toimingud võivad tekitada stressi ning igal uimastamistehnikal on ka teatavad puudused. Ettevõtjad või loomade surmamisega tegelevad teised isikud peaksid võtma vajalikke meetmeid nende kontrolli all olevate loomade valu, ängi ja kannatuste vältimiseks, võttes arvesse valdkonna parimaid tavasid ja käesoleva määrusega lubatud meetodeid. Määruse 1099/2009 art 1 lg 1 järgi kohaldatakse kalade suhtes üksnes artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Art 3 lg 1 kohaselt tuleb loomi surmamisel ja sellega seotud toimingutes säästa kõikidest välditavatest valudest, ängist ja kannatustest.
Erialakirjanduses näiteks kirjeldatakse soolavanni meetodit kui „halva praktika“ valdkonda kuuluvat meetodit, mis Saksamaal on alates 1999 keelustatud.
Erialakirjanduses näiteks kirjeldatakse soolavanni meetodit kui „halva praktika“ valdkonda kuuluvat meetodit, mis Saksamaal on alates 1999 keelustatud.
Arvestades, et eeltoodud meetod on kalurite poolt kasutuses olnud aastatuhandeid, samas arvesse võttes, et kaasajal võib sellist tegu loomade heaolu seisukohalt pidada loomade heaolu kahjustavaks, peab antud hetkel amet kohaseks ja vajalikuks isiku suulist hoiatamist. Täiendavalt märgime, et Veterinaar- ja Toiduamet peab oluliseks pöörata kalurite tähelepanu asjaolule, et valikute tegemisel tuleb silmas pidada loomade heaolu aspekte ning võimalusel tuleb valida vähim kannatusi põhjustav kalade hukkamismeetod.”
Arvestades, et eeltoodud meetod on kalurite poolt kasutuses olnud aastatuhandeid, samas arvesse võttes, et kaasajal võib sellist tegu loomade heaolu seisukohalt pidada loomade heaolu kahjustavaks, peab antud hetkel amet kohaseks ja vajalikuks isiku suulist hoiatamist.
Uuri kalade kohta lisa Loomuse kalaportaalist “Armas kala”.