Loomus koondas parimad sõnavõtud Riigikogus karusloomafarmide teemal ajavahemikus 2017 – 2019.
Aitäh kõikidele rahvaesindajatele, kes on astunud välja loomade kaitseks.
VAATA VIDEOT:
10. mail 2017
Istungi stenogramm
Video
Barbi Pilvre: “Tänane arutelu siin parlamendi suures saalis on pika arengu ja töö tulemus. Nii kaugele pole karusloomakasvatuse keelustamise teema Eestis enne jõudnud. “Täna pole karusloomade teema siiski ühe partei teema: 14 parlamendiliiget SDE-st, Keskerakonnast ja Reformierakonnast on karusloomakasvatuse lõpetamise eelnõu esitanud väärtuspõhiselt, eetilistel kaalutlustel, olenemata parteilisest kuuluvusest.” “Karusloomakasvatus on ka loomade kehvade elutingimuste juures maailmas üha ebastabiilsemaks muutuv majandusharu, eriti arenenud maailmas. Maailm liigub eetilisema ettevõtluse suunas, moemaailm liigub üha vähesema karusnaha kasutamise suunas, progressiivsemad moeloojad toetavad loomakaitsjate pingutusi, et vähendada loomade kannatusi.” “Kokku võttes on aeg väärtuspõhiselt mõelda ja lõpetada see marginaalne halva mainega tegevus, karusloomakasvatus Eestis. Soovitan kõigil parlamendiliikmetel oma südametunnistusele tuginedes lõpetada loomade asjatu piinamine ja toetada nimetatud eelnõu.”
Keit Pentus-Rosimannus: “Lugupeetud ettekandja! Mul on ausalt öeldes kahju, et mõned kolleegid on üritanud arutelu käigus seda teemat kuidagi naljaks pöörata või natuke naeruvääristanud. Ma ise olen ka seda meelt, et Eesti majanduse edu peaks tuginema igal juhul tehnoloogiale ja tehnoloogia arengule, robotitele ja heale haridusele, aga mitte loomade kasvatamisele nende nülgimise ja naha võtmine eesmärgil.
Siret Kotka-Repinski – “Hea Barbi! Mul on väga hea meel, et sa tõid selle teema julgelt Riigikogu ette ja väga hästi seletad Riigikogu liikmetele, miks peaks karusloomakasvatuse keelustama. “
Marianne Mikko – “Aitäh ettekandjale selle põhjaliku küsimustele vastamise eest! Te olete seisnud tund aega meie ees ja kuulnud üht-teist, sh nii 19. kui ka 20. sajandi mentaliteedist kantud küsimusi. Minu küsimus konkreetselt on Hollandi kohta. Holland on sunnitud keelustama karusloomafarmid 1. jaanuaril 2024. Mida Eesti võiks sellest sõnumist välja lugeda?”
Lauri Luik – “Hea ettekandja, ma soovin teid algatuseks kiita. See eelnõu on julge samm. Alati tekitab selliste suurte muutuste läbiviimine paratamatult palju diskussiooni ja vastuolusid. Siin põrkub ratsionaalne majanduslik kaalutlus eetiliste kaalutlustega. Aga üks selline n-ö ratsionaalsete majandusinimeste argument on alati olnud see, et nende arvates on okei neid farme pidada, kui on tagatud loomadele ettekirjutatud tingimused seal puuris. Küsimus on nüüd küll pisut retoorilist laadi, aga siiski: kuidas on üldse võimalik metsloomadele puuris tagada normaalseid tingimusi? Sisuliselt see on ju võimatu.”
Rainer Vakra – “ Ette ruttavalt ütlen, et igal juhul on tegemist ajaloolise hetkega: seda teemat on küll püsitatud ka varasematel aastatel, aga täna on meil kõigil siin saalis võimalik ja ka kohustus oma seisukoht konkreetselt välja öelda.” “Ma loodan, et see eelnõu saab häälteenamuse ja toetatakse selle edasi arutamist. Nii nagu siit arutelu käigust välja koorus, saab esitada lisaettepanekuid, saab teksti lihvida, teha see paremaks. Ma usun, et mõistlik oleks selle eelnõu kallal edasi töötada. Ma arvan, et inimesed ühel hetkel mõistavad, et loomade tapmine ja sellistes tingimustes pidamine vaid selle nimel, et olla ise ilus ja nende nahkadega edvistada, ei ole mõistlik.
22. veebruaril 2019
Istungi video – https://www.youtube.com/watch?v=itibGBnhQaI
Stenogramm – http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201901221000#PKP-24089
Barbi Pilvre – “Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Loomakaitsjad! Täna on Riigikogul ajalooline võimalus aidata kaasa julma, töötajatele psühholoogiliselt raske, oma aja ära elanud karusnahatööstuse lõpetamisele Eestis. “Kaks aastat tagasi olime sarnase eelnõuga Riigikogu ees. Siis karusnahatööstuse keelustamine ei õnnestunud. Mis on vahepeal muutunud? Niigi täiesti marginaalne majandusharu, karusnahatööstus Eestis, jätkab kokkukuivamist, sest inimesed eelistavad kergeid nüüdisaegseid materjale karusnahale.” “Ka täiesti emotsioonivabalt võttes on Maailmapanga hinnangul karusnahatööstus üks kõige suurema keskkonnajäljega põllumajandusharusid. “Me ei saa rääkida karusnahatööstusest kui keskkonnasäästlikust ja keskkonnasõbralikust majandusharust.” “Me ei peaks olema selle rongi viimane vagun, mis kõikides Euroopa riikides on juba läinud. Me tahame olla progressiivne, moodne maa. Ma teen ettepaneku karusloomafarmid Eestis keelustada.”
Oudekki Loone -”Aitäh! Aitäh selle väga hea ettekande eest, mis näitas väga ilusasti karusloomakasvatuse probleeme”
Keit Pentus-Rosimannus – “Ma arvan, et see on üks väga hea ja vajalik eelnõu. Ma olen väga nõus sellega, mida sa eelnevalt ütlesid, et on suuresti eetikaküsimus, kas loomade puuris kasvatamine selle eesmärgiga, et lõpuks nende naha nülgimisega kellegi edevust rahuldada, on asi, mida me Eestis peaksime arendama või mitte. Inimesed on proovinud meie algatust kuidagi naeruvääristada ja muu hulgas öelnud, et nüüd te tahate, et kõik inimesed kannaksid naftast toodetud riideid. See on selline üldistus, igal juhul ei ole tegu ainsate alternatiividega, kas naftast valmistatud riided või karusnahk.” Hiljem veel lisab “Aga ma olen kuulanud tänaseid küsimusi ja seda debatti siin. Tegelikult ei ole ma kuulnud ühtegi väga tõsist vastuargumenti, miks seda eelnõu ei peaks toetama, teisele lugemisele saatma ja hiljem seadusena vastu võtma.”
Rainer Vakra – “Aitäh! Mina väljendasin oma seisukohta ka hääletamisel ja olen samal seisukohal, nagu ma olin ka poolteist ja kaks aastat tagasi. Ma pean ütlema, et need arutelud on minu seisukohta kinnistanud, mitte vastupidi. Esiteks, minu arvates oli väga oluline see märk, et kõikidest Eestis toodetud karusnahkadest tehakse vaid edevuse rahuldamiseks mõeldud tooteid. Kõikvõimalikud näited kasukate ja muude asjade kohta tegelikult ei päde. Punkt kaks on see, et minu arvates 21. sajandi eetika- ja väärtusruumi ei sobi, kui loomi peetakse ja tapetakse vaid selle nimel, et nülgida neilt nahk. Mul on head sõbrad, kes mulle selles asjas alati, ka raskel hetkel, toetava sõna ütlevad, olgu see kas Tallinna Loomaaia direktor Maran või tuntud-teada zooloog Aleksei Turovski.” “Minu hea kirikuõpetaja Nõmmelt Ove Sander ütleb alati, et seda, mida me teeme loomadele, teeme ka iseendale.”
Heljo Pikhof – “Tänapäeval oleme jõudnud punkti, kus riiete tootmiseks ei ole karusnahk enam vajalik ning laialt on saadaval soodsamaid, efektiivsemaid ning keskkonnasõbralikumaid alternatiive.” “Karusnahatööstusel ei lähe Eestis kuigi hästi. 2017. aasta majandusaruandest nähtub, et AS Balti Karusnahk sai ligi 1,5 miljonit eurot kahjumit, millest tulenevalt on kõvasti vähendatud ka sealsete töötajate arvu” “Seega, karusloomakasvatuse keelustamine ei tooks kaasa arvestatavat majanduslikku kahju. Tegu on hääbuva ja ebaeetilise tööstusega, mis ei peaks kuuluma Eesti nüüdisaegsesse ettevõtluskeskkonda.” “Karusloomafarmide sulgemine tähendab loomade kannatuste ja piinade lõppu, küll mitte kohe, vaid mõne aasta pärast. Ühiskonna üheks mõõdupuuks on ka suhtumine loomadesse. Langetame siis sellise otsuse, mida toetab peaaegu 70% Eesti elanikest. Pole kahtlustki, et aasta-aastalt see protsent jõudsalt kasvab. Karusloomafarmide aeg peab ümber saama.”
Jürgen Ligi – “Mina isiklikult olen võidelnud alati isegi sellise sõnastuse vastu, et nr 1 on inimene, et inimene on kõige tähtsam. Ma põlgan tõepoolest sellist vaadet. Inimene ei ole looduse kuningas, see suhtumine võiks jääda nõukogude aega, et looduselt võib võtta ja elusolenditega võib teha mida iganes, kahetsemata mitte midagi.”
Loomus pakub huvilistele esmakordset ja ainulaadset võimalust jälgida ühe julma tööstuse keelustamisprotsessi Eestis. Alates märtsist teeme regulaarseid sissekandeid blogisse https://loomus.ee/keelustamisteekond/, milles kajastame kord nädalas oma tegevusi karusloomafarmide keelustamiseks Eestis: mis tehtud, mis teoksil.
Toeta Sinagi Loomuse keelustamisteekonna jätkamist https://loomus.ee/toeta/ või helista annetustelefonile 900 0100 (5 eur).