Peagi algava minkide ehk Ameerika naaritsate aretuse hooaja eel avaldas Euroopa Toiduohutusamet raporti, milles leiti, et kõik mingifarmid on COVID-19 haiguspuhangute riskiallikad ja neid tuleb rangelt jälgida. Pärast raporti avaldamist on rahvusvahelised loomakaitse ja loomaõiguste organisatsioonid koos oma liikmesorganisatsioonidega, seal hulgas loomade eestkoste organisatsiooniga Loomus, esitanud Euroopa Komisjonile üleskutse, et liikmesriikides peatataks koheselt minkide aretamine.
“Ainus viis Euroopa Liidu kodanike turvalisuse tagamiseks on viivitamatult peatada naaritsate aretamine liikmesriikides, kus see julm tava on sigimisperioodi alguse eel endiselt seaduslik,” rääkis Fur Free Alliance’i esimees Joh Vinding. Ta lisas, et vastasel juhul viiekordistub praegune minkide populatsioon maikuuks. “Kui nende arvukusel lastakse tõusta ja kõik karusloomafarmide puurid täidetakse, suureneb tõenäoliselt ka haiguse levimise oht. Möödunud aasta näitas, et hoolimata kõigist kasutusele võetud seire- ja bioohutusmeetmetest võib SARS-CoV-2 viirus minkide seas kontrollimatult levida. Selle ülemaailmse tervisekriisi ajal tuleb taolised riskid täielikult kõrvaldada. “
Euroopa Toiduohutusameti raportis märgitakse, et kõrge karusloomafarmide tihedusega piirkondades levib SARS-CoV-2 viirus tõenäoliselt ühest naaritsafarmist teise. Euroopa Toiduohutusamet soovitab liikmesriikidel lisaks passiivsetele ka aktiivseid seiresüsteeme. Nende hinnangul peaksid meetmed hõlmama kõigi minkidega kokkupuutuvate inimeste sagedast testimist, surnud või haigete loomade testimist, karusloomafarmide läheduses püütud metsikute kärplaste testimist ning geneetilise järjestuse analüüsi haiguspuhangute päritolu ja võimalike viirusmutatsioonide tuvastamiseks.
“Selliste meetmete rakendamine on äärmiselt kulukas ja seda rahastatakse suures osas maksumaksjate rahast, hoolimata asjaolust, et enamik Euroopa Liidu kodanikke on karusloomakasvatuse vastu,” ütles Pierre Sultana organisatsioonist Four Paws. Ta tõi näiteks, et 2020. aasta augustist novembrini kulutasid Itaalia ametivõimud ainult ühes farmis bioohutusmeetmete rakendamiseks kokku 50 000 eurot.
“Kuludest hoolimata on üks asi ilmselge: bioohutusel ja seiremeetmetel on oma piirangud ning need pole nii tõhusad, kui algselt arvati,” lisas Sultana. “Kuigi need võivad aidata haiguspuhanguid varakult avastada, ei suuda need naaritsate nakatumist täielikult vältida. Seetõttu olemegi üheskoos teiste loomakaitsega tegelevate organisatsioonidega teinud üleskutse peatada viivitamatult kogu naaritsakasvatus Euroopa Liidus.”
Rahvusvaheliste organisatsioonide Eurogroup for Animalsi ja Fur Free Alliance’i liige Loomus peab samuti mingikasvatuse peatamist Euroopa Liidus väga oluliseks. “Eestis küll praegu mingifarme pole, kuid koroonaviirus ei tunne riigipiire ning teistes riikides toimuv mõjutab ka meid ja meie kõigi ühist võitlust viiruse vastu,” rääkis Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post. Tema sõnul tuleks kogu karusloomafarmindus loomade heaolu silmas pidades täielikult lõpetada, kuid praegusel keerulisel ajal tuleks alustada mingifarmidega ning viivitamatult peatada nendes uute loomade aretamine.
Organisatsiooni Humane Society International/Europe avalike suhete vanemdirektor dr Joanna Swabe ütles, et minkide aretamise peatamise vajadus on muutunud veelgi pakilisemaks pärast hiljutist n-ö klaster 5 mutatsiooni avastamist Saksamaa patsientide hulgas. “Arvati, et see Taani naaritsatest alguse saanud viiruse ohtlik mutatsioon hävis pärast massilist minkide surmamist eelmisel aastal, kuid need hiljutised juhtumid viitavad sellele, et selle ohtliku viirusmutatsiooni likvideerimisel ei oldud täiesti edukad ning see mutatsioon võib vähendada COVID-19 vaktsiinide efektiivsust inimestel,” lisas Swabe.
Swabe tõi teistele riikidele eeskujuks Rootsi, sest riik on käesoleval aastal naaritsate aretamise keelustanud. Tema sõnul on ka Belgia karusloomakasvatajad COVID-19-ga seotud riskide tõttu vabatahtlikult otsustanud aretuse peatada ning ta peab äärmiselt tähtsaks, ülejäänud liikmesriigid, kus karusloomakasvatus on veel lubatud, järgiksid nende eeskuju.
Tarvidust naaritsate aretamise peatamiseks toetab avaldus, millele on oma allkirja alla pannud arvukad viroloogia, nakkushaiguste, kliinilise mikrobioloogia, veterinaarmeditsiini ja keskkonnatervise teadlased. “Avaldus kinnitab, et karusloomakasvatus kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele, ning näeb ette mingifarmide töö viivitamatut peatamist kui asjakohast ettevaatusabinõu,” ütles Reineke Hameleers, Eurogroup for Animalsi tegevjuht. „Selle avalduse taga olevad eksperdid ja ka Euroopa Toiduohutusamet märgivad, et kuna karusloomafarmides on loomadel piiratud elamistingimused, siis viiruse jõudmisel farmi on peaaegu võimatu selle levikut tõkestada. Farmide läheduses elavate inimeste suur arv pakub samuti viirusmutatsioonide tekkimiseks ideaalseid tingimusi, nagu nägime Taanis. Uued mutatsioonid ei pruugi reageerida praegu saadaval olevatele vaktsiinidele ja võivad põhjustada märkimisväärseid tagasilööke Euroopa püüdlustes viirusega võidelda.”