Prantsusmaal kogub toetust eelnõu, mis näeb ette hobuseliha keelustamist ja hobustele samade õigused andmist kui lemmikloomadel nagu kassid ja koerad.
Prantsusmaa parlamendisaadik Nicolas Dupont-Aignan tutvustas seaduseelnõu, mis kutsub üles lõpuks ometi lõpetama hobuseliha tarbimine riigis. “Keegi ei mõtleks kassi või koera süüa,” ütles poliitik avalduses.
Dupont-Aignan on oma partei ainus liige Rahvusassamblees, seega vajab eelnõu enne hääletusele esitamist erakondadeülest toetust. Selle on juba heaks kiitnud mitmed kohalikud kuulsused, kes allkirjastasid avaliku kirja, milles kutsusid teisi osapooli üles seda toetama.
Paljud inimesed ilmselt üllatuvad kuuldes, et Prantsusmaal müüakse endiselt hobuseliha, kuna see on vastuoluline ega ole paljudes maailma riikides kergesti kättesaadav.
Hobuseliha tarbimine on Prantsusmaal kiiresti vähenenud – inimesed söövad 80 protsenti vähem hobuseliha kui 1970ndatel, tarbides umbes 290 g aastas inimese kohta. Valdav enamus prantslasi ei söö üldse hobuseliha ja see on avalikkuse silmis üha rohkem taunitud. 2019. aasta andmetel moodustab hobuseliha lihunike müüdavast lihast alla ühe protsendi. Võrdluseks, veiseliha oli 22 protsenti ja sealiha 23 protsenti.
See ei tähenda, et hobuseliha pole teatud piirkondades endiselt levinud. Seda peetakse riigis ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega toiduks. Aastal 2018 tegutses Prantsusmaal veel umbes 300 hobuselihale spetsialiseerunud poodi, kuid see arv oli langenud 1000 poelt aastal 2005. Aastal 2022 saadeti tapamajja umbes 5088 hobust, mis on langenud 20 000 hobuselt aastal 2013.
Millistes teises riikides süüakse hobuseid?
Prantsusmaa ei ole ainus riik Euroopas, kus on hobuseliha saadaval. Seda süüakse ka Belgias, Šveitsis, Luksemburgis ja mõnes Itaalia osas, samuti Kasahstanis, Mehhikos, Mongoolias, Hiinas, Jaapanis ja Argentinas. 2021. aasta statistika kohaselt oli hobuseliha maailmas 1076. enim kaubeldav toode, mille kogukaubandus oli 383 miljonit USA dollarit.
Kui palju hobuseid tapetakse igal aastal liha saamiseks?
Ühendkuningriigi loomaõiguste heategevusorganisatsiooni Viva! andmetel tarbitakse maailmas igal aastal umbes 4,7 miljonit hobust.
Hobused on üks paljudest loomadest, kes langevad elustranspordi tööstuse ohvriks. Ainuüksi Euroopas veetakse kümneid tuhandeid hobuseid pikki vahemaid teistesse riikidesse tapmiseks. Hobused kannatavad nendel teekondadel sageli vigastuste ja haiguste all. Loomad kaotavad nendel reisidel sageli tasakaalu ja kukuvad. Paljud ei suuda enam püsti tõusta ja siis võivad teised loomad neid jalge alla tallata. Pole haruldane, et hobused hukkuvad transpordi ajal.
Viva! sõnul tõmmatakse hobused sageli kettidega veoautolt maha ja koheldakse vägivaldselt, et sundida neid püsti tõusma. Neid lüüakse jalaga, pekstakse raskete pulkadega või torgatakse nende pärasoolde elektrilised karjapulgad.
Poola on üks suurimaid hobuste toiduks tootjaid, 2019. aastal eksporditakse riigist välja üle 10 000 hobuse. Suurem osa neist saadetakse Itaaliasse, kuid osa ostavad Prantsusmaa ja Belgia.
Väljaspool Euroopat on Kanada üks maailma suurimaid hobuseliha tarnijaid, kuigi kanadalased söövad ise väga vähe hobuseliha. Elus hobuseid ja hobuseliha transporditakse Euroopasse ja Aasiasse.
Kuidas hobuseid kasvatatakse?
Nagu kõik toiduks kasvatatavad loomad, elavad liha saamiseks kasvatatavad hobused üldiselt ebameeldivates ja ebaloomulikes tingimustes. Hobuseid kasvatatakse spetsiaalselt liha saamiseks või saadetakse nad tapale pärast võidusõidu või vankrite vedamise lõpetamist. Sentient Media tehtud Kanada hobuselihatööstuse kohta käiva raporti kohaselt on hobused sageli enne tapmist koos tuhandete teistega söödaplatsil ning kannatavad vigastuste ja haiguste all, nagu sõrahaigused ja silmainfektsioonid. Kuna nad lähevad lihale, ei saa nad üldiselt veterinaarravi ega sõrahooldust.
Loomade eestkosterühmad Tierschutzbund Zuerich ja Animals’ Angels uurisid 2019. aastal Lääne-Kanadas Albertas asuvat söödaplatsi. Söödaplats mahutas 10 000 hobust. Nad leidsid, et loomad surid ilma arstiabita poegimise ajal, samuti puudus varjupaik külmade talvetingimuste eest.
Kuidas hobuseid tapetakse?
Hobuseid tapetakse sageli spetsiaalsetes tapamajades. Näiteks Ühendkuningriigis arvatakse olevat vaid üks tapamaja, mis on varustatud hobuste tapmiseks. Hobuseliha ei ole Ühendkuningriigis ebaseaduslik, kuid seda süüakse väga harva – seal toodetud hobuseliha saadetakse peaaegu alati teistesse riikidesse.
Suurbritannias ja ka mõnes teises riigis on tavaks tappa hobuseid kuuliga. Tavaliselt lastakse neid püssist ajju. Seejärel nööritakse hobune üles ja tema kõri lõigatakse läbi enne lihaks töötlemist.
Teistes riikides võidakse neid uimastada vangistuses oleva poltpüstoliga (sarnaselt lehmade tapmisprotsessiga). Uimastamist tehakse aga sageli valesti, mis tähendab, et paljud loomad jäävad ellu ka siis, kui nad on tagajalgadest kinni keeratud ja nende kõri läbi lõigatakse. Kuigi paljudes riikides on väidetavalt seadusevastane hobuste tapmine nende kaaslaste ees, jäetakse see sageli tähelepanuta.
Hobuselihaskandaal
2013. aastal jõudis hobuseliha teema paljudes Euroopa riikides meediasse, kuna Euroopat haaras “hobuselihaskandaal”. Tuli välja, et paljud veiseliha sisaldavateks märgitud tooted sisaldasid tegelikult deklareerimata hobuseliha. Mõnel juhul pärines 100 protsenti liha hobustelt, mitte lehmalt. See tuli päevavalgele 2013. aasta jaanuaris, pärast seda, kui DNA-testid leidsid Briti ja Iiri supermarketites müüdavates külmutatud veiselihaburgerites ja lasanjes hobuseliha jälgi.
Hobuseliha Eestis ei toodeta ning inimtarbimiseks levinud ei ole. Küll aga võib ka Eestis leida lemmikloomadele mõeldud toitu, mis sisaldab hobuseliha.
Allikas: https://plantbasednews.org/culture/ethics/horse-meat-industry