Loomus MTÜ
Ain Järvalti hiljutine kriitika organisatsiooni Loomuse tegevuse osas jätab mulje, justkui oleks angerja kaitsmise soov teadust ignoreeriv soovunelm. Pikaaegse uurijana teab Järvalt kindlasti, et teadust iseloomustab liikumine ja areng, mitte paigalseis. Siseriiklikud majandushuvid on arusaadavad, aga nende eest ei peaks seisma ignoreerides rahvusvahelist teadlaste soovitust ja teaduslikku ettevaatusprintsiipi. Meenutuseks – Euroopa Liitu kalanduspoliitilistes aspektides nõustava Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) põhjalikul analüüsil põhinev soovitus on, et igasugune angerjapüük tuleb määramata ajaks lõpetada.
Järvalt maalib Eesti angerjamajandusest pildi kui Euroopa eeskujust. Meil olevat väljaränne 78% ja Võrtsjärv olevat angerjale ideaalne kasvulava. Kuid vaadelgem olukorda uuesti lähemalt. Eesti meedias on erinevad teadlased Euroopa angerja kriitilisest ohustatusest palju rääkinud, teiste hulgas ka Tartu Ülikooli Mereinstituudi kalateadlased. Läinud aasta lõpus kõlas ka, et “angerja söömine käib tänapäeval selle kala väljasuremise hinnaga”.
Järvalti tsiteeritud numbrid Eesti edust on suuresti teoreetilised mudelid. Sarnane “edulugu” kukkus Saksamaal kolinal kokku, kui selgus, et demograafiline mudel ülehindas tegelikku angerjate väljarännet tervelt kuus korda. Eestis pole keegi katseliselt ja kohapeal mõõtnud, kui palju neid kalu tegelikult Narva jõe alamjooksul merre jõuab. Me opereerime oletustega, samal ajal kui kalurid ise möönavad, et kuni 40% saagist võib jääda üldse registreerimata.
Mereinstituudi kalateadlased selgitavad: “Meie hinnangul pole aga tõendatud, et nii palju angerjat tegelikult merre jõuab. Keegi pole Narva jõe alamjooksule või lahte jõudvate angerjate hulka kohapeal katseliselt mõõtnud. Väidame, et olemasolevad uuringud ja andmed viitavad hoopis sellele, et merre jõuab reaalsuses väga vähe angerjaid. Toetume siin enda poolt läbi viidud uuringule ning kutseliste kalurite püügiandmetele, Eesti kolleegide poolt läbi viidud uuringutele ja rahvusvahelistele teadustöödele, mis on seadnud kahtluse alla üldise angerjate ümberasustamise looduskaitselise mõttekuse.” (viited). Kuidas saame rääkida “teaduspõhisusest”, kui see põhineb ebakindlatel ja osaliselt olematutel andmetel?
Järvalt kutsub meid imetlema Võrtsjärve kui angerjate paradiisi. Kuid ihtüoloogide vaatest on see pigem tupiktee. Me püüame Lääne-Euroopa rannikult klaasangerjaid, transpordime nad lennukite ja autodega Eesti sisemaale, et neid siin “traditsiooni” nime all püüda. See ei ole liigi taastootmine, see on kalakasvatus looduses.
Isegi kui osa kalu pääseb rändele, ootab neid Ivangorodi tamm ja turbiinid. Järvalt leiab, et 10% hukkumine turbiinides on aktsepteeritav ohverdus. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on aga ammu öelnud: kriitiliselt ohustatud liigi puhul peab igasugune inimtekkeline suremus olema null. Kuidas me sellise soovituse valguses üldse tahame kaaluda mingisugustki hukkumist, ja veel eesmärgil, et saaks väljasurevat liiki ikka veidi kauem püüda ja süüa.
Pealegi ei saa angerjate ümberasustamist pidada klassikalises mõttes üldse asustamiseks, mille käigus kalu paljundatakse kunstlikult haudejaamades ja/või kalakasvandustes (nii tehakse lõhe, forelli ja haugi puhul näiteks), sest kõik ümberasustatud angerjad pärinevad loodusest.
On saanud tavaks, et kui kalavarudega on halvasti, suunatakse süü musta linnu, inimese “konkurendi” ehk kormorani peale. Loogikaviga on selles, et kui Emajõest ja Peipsist liiguks läbi tõepoolest need kümned tonnid angerjat, keda Järvalt väidab olevat, siis märkaksid neid nii kalurid kui ka linnud. Reaalne olukord viitab pigem sellele, et neid kalu lihtsalt ei ole seal piisavalt. Ei peaks süüdistama lindu liigi hääbumises ajal, mil inimene serveerib sama liiki luksusliku delikatessina.
Niisamuti räägib Järvalt salakaubitsemisest. Loomulikult! Kuid – praegu tegutsevad angerjaäris nii legaalsed kui ka illegaalsed klaasangerjate püüdjad. Kõik, kes legaalselt klaasangerjaid ostavad, ka Eestis, jätavad võimaluse panustada angerja kaitsesse. Seisma peaks kogu klaasangerja püüdmise keelustamise eest. Selleks tuleb ka meil endil oma tegevus ümber mõtestada.
Järvalt heidab ette, et soovitus võtta angerjas kaitse alla on naiivne. Mina leian, et naiivne on arvata, et saame jätkata samamoodi nagu siiani lootes teistsugust tulemust. Angerja asustamine ja püük on muutunud suletud äriplaaniks, kus kalur maksab maimude eest, et hiljem täiskasvanud kalad rahaks teha. See on majandustegevus, mitte looduskaitse.
Kui soovime muutusi Euroopa tasandil, peame alustama iseendast. Me saame nõuda Prantsusmaalt tammide lammutamist ja Aasialt salakaubanduse piiramist, kuid ka meil endil on panus anda, näiteks loobuda “luksusampsust” väljasureva liigi arvel. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on tegemist kogu oma levila ulatuses kriitiliselt ohustatud liigiga. Ohustatuse järgimine aste oleks juba “looduses välja surnud”. On aeg lõpetada enesele valetamine paberil olevate numbritega ja vaadata otsa tegelikkusele: angerjas vajab rahu, mitte taksot Võrtsjärve ja angerjafarmidesse ning ilusaid aruandeid.
Loomaõigusliku organisatsioonina seisame loomade õiguse eest elada liigikohast elu ja räägime sellest, et inimestena võiksime loomade ekspluateerimise lõpetada. Kriitiliselt ohustatud liigi kaitse alla võtmine ja tema rahulejätmine tundub kõige madalam latt, mille alt mitte läbi minna. Rahvaalgatusele “Euroopa angerjas kaitse alla” saab allkirja anda siin.
Lisamaterjal:
– Teadlane sarjas Kaduva maailma lävel: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kaduva-maailma-lavel-angerjas
– Pealtnägija saade 25.10.2023: https://novaator.err.ee/1609143731/pealtnagija-angerja-tulevikku-varjutavad-ulepuuk-ja-teadlaste-lahkhelid
– Teadlased Novaatoris 19.04.2024: https://novaator.err.ee/1609318872/mereinstituudi-kalateadlased-euroopa-angerja-tulevikust-ausalt-ja-objektiivselt
– Osoon 1.12.2025: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/osoon-1194
– Ringvaates teadlane 11.12.2025: https://eeter.err.ee/1609882255/zooloog-angerja-soomine-kaib-tanapaeval-selle-kala-valjasuremise-hinnaga
– Postimehes Fookuse toimetaja 12.02.2026: https://arvamus.postimees.ee/8414119/mihkel-kunnus-delikatesside-laualt-kadumise-valu-saab-veel-palju-olema
* Angerjateemalisi tegevusi toetab Loomuses 1.12.2025-30.06.2026 Euroopa Liit ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (Estonian Centre for International Development (ESTDEV)) Mondo projektist NOPLANETB. Sisu eest vastutab MTÜ Loomus ning seda ei saa ühelgi juhul käsitleda Euroopa Liidu või ESTDEV seisukohana.