Septembri lõpus osales Loomuse juhatuse liige Anu Tensing Leedus töötoas “Wild Animal Ownership, shared risks – Building Better Pet Trade Regulation”, kus arutati metsikute ja eksootiliste loomade kaubandust, nende lemmikloomana pidamisega seotud küsimusi ning lemmikloomade positiivse nimekirja olemasolu olulisust. Nelja päeva said kõik osalejad kuulda eri riikide kogemusi, vahetada mõtteid valdkonna ekspertidega ning arutleda selle üle, kuidas paremini kaitsta loomi, kelle koht ei pruugi üldse olla inimese kodus.

Üks olulisemaid teemasid oli eksootiliste loomade lemmikloomana pidamise reguleerimine ja positiivse nimekirja vajalikkus. Samuti said kõik parema ülevaate sellest, kuidas teised riigid nende küsimustega tegelevad ja milliseid lahendusi võiks kaaluda ka Eestis.

Koos olid eksperdid eri valdkondadest

Töötoas osalesid peamiselt veterinaarid, ametnikud, teadlased ja loomaaedadega seotud inimesed, aga ka loomakaitseorganisatsioonide esindajad. Selline mitmekesine seltskond pakkus hea võimaluse vaadelda teemat eri vaatenurkadest ning arutada nii loomade heaolu, õiguslikke küsimusi kui ka regulatsioonide rakendamist praktikas.

Üks huvitavamaid tähelepanekuid oli see, et paljudes riikides ei ole eksootiliste loomade pidamise ja positiivsete nimekirjade teema sugugi ainult loomakaitseorganisatsioonide eest vedada. Olulist rolli mängivad ka loomaaiad ja ametiasutused. See näitab, et tegemist on laiemat koostööd vajava küsimusega, kus loomade kaitseks saavad ühiselt tegutseda väga erinevad osapooled.

Eestis on samuti oluline, et eksootiliste (või ka mitteeksootiliste) loomade pidamise üle arutledes ei jääks tähelepanu üksnes sellele, kas inimene tohib mingit looma endale koju võtta. Sama tähtis on küsida, millised on looma liigispetsiifilised vajadused ja kas neid on võimalik kodustes tingimustes tegelikult täita, st muuhulgas on vaja ka inimesi harida ja muuta suhtumist – siis võib-olla ei olegi enam tahtmist iga looma koju tuua. 

Mis on positiivne nimekiri ja miks seda vaja on?

Positiivne nimekiri on loetelu loomaliikidest, keda on lubatud lemmikloomana pidada. Selle põhimõte erineb süsteemist, kus loomade pidamine on lubatud seni, kuni konkreetne liik pole keelatud. Sõna “positiivne” ei iseloomusta siin suhtumist või meeldimist, vaid seda kumba pidi nimekiri on loodud – lemmikloomade negatiivne nimekiri tähendaks nimekirja loomadest, keda EI tohi lemmikloomana pidada.

Positiivse nimekirja puhul hinnatakse, milliseid liike on üldse sobilik lemmikloomana pidada, võttes arvesse nende heaolu, vajadusi ja pidamisega seotud riske. Nii saab vältida olukordi, kus looma võetakse lemmikloomaks lihtsalt sellepärast, et tema pidamine pole otseselt keelatud.

Töötoas arutleti selle üle, miks selline lähenemine on oluline ning kuidas võiks seda eri riikides rakendada. Rahvusvaheliste kogemuste tundmine on ka Eesti jaoks väärtuslik, sest teiste riikide näited aitavad paremini mõista nii võimalikke lahendusi kui ka nende rakendamisega kaasnevaid raskusi. Poliitikakujundamises on sageli oluline teada, kuidas sarnaseid probleeme mujal lahendatud on. Seetõttu on rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetamine Loomuse huvikaitsetöös väga vajalik.

Kui sisalik osutub krokodilliks

Töötoas ei piirdutud ainult teooriaga, vaid jagati ka päriselulisi juhtumeid, mis ilmestasid eksootiliste loomade kaubanduse keerukust. Üks meeldejääv näide rääkis inimesest, kes ostis turult looma, pidades teda sisalikuks, kuid hiljem selgus, et tegemist oli hoopis krokodilliga, kes kasvas väga suureks ja keda ta pidas vannitoas. Kui kannatus rauges, siis võttis ühendust loomaaiaga, mis siis looma omale võttis ja liigiomasemaid elutingimusi pakkus. Kuna tegemist on siiski inimese juures kasvanud loomaga, siis tema loodusesse laskmine ei oleks kahjuks kuidagi võimalik.

Sellised juhtumid rõhutavad just seda, et inimeste teadlikkus on tegelikult madal. Võib juhtuda, et inimene võtab omale looma, kes on hoopis teisest liigist kui arvati, või inimene ei teagi, et hooldab oma lemmiklooma eest valest. Samuti võib olla keeruline tagada, et loomade müük ja pidamine toimuksid nõuetekohaselt.

Euroopa kogemused annavad mõtteainet

Üks tähelepanek oli, et eksootiliste loomade pidamine näib mitmel pool Euroopas olevat levinum kui Eestis, mis ei tähenda, et see Eestis probleem ei oleks või ühel hetkel suuremaks probleemiks kasvada ei saaks. See muudab rahvusvahelise kogemuste vahetamise eriti oluliseks: eri riigid puutuvad kokku erinevate probleemidega ning nende lahendustest on võimalik õppida. Ka ennetustöö on oluline: isegi, kui keegi täna Eestis krokodilli kodus ei pea, tuleks tagada, et keegi seda ka tulevikus ei teeks.

Töötoas kasutati mitmesuguseid aruteluvorme. Lisaks ettekannetele ja paneelvestlustele toimusid avatud arutelud, grupivestlused ja nn elav raamatukogu, kus sai osalejdad siad vahetult suhelda erinevate valdkondade ekspertidega ning nende tööst rohkem teada saada.

Külastasime ka metsloomade päästekeskust

Töötoa eel ja järel oli võimalik külastada Leedu loomaaeda ning Leedu Terviseteaduste Ülikooli metsloomade päästekeskust (LSMU Wildlife Rescue Centre). Eestis ei ole praegu samasugust keskust, nagu seal külastasime, kuid sellise võimekuse olemasolu võiks olla ka meie jaoks oluline arutelukoht.

Metsloomade päästekeskuste töö ei piirdu üksnes loomade eest hoolitsemisega. Oluline on ka nende olukorra hindamine ning võimaluse korral loodusesse tagasipöördumise toetamine.

Keskuses ei saanud kõiki loomi pildistada. Osa neist oli pärit eraisikute juurest ning nende juhtumitega seotud menetlused olid veel pooleli. See tuletas meelde, et loomade päästmise ja nende edasise käekäigu taga võivad olla keerulised olukorrad, mida tuleb lahendada ka õiguslikust vaatenurgast.

Reisi toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital reisitoetuste konkursi raames.