Taani valitsus teatas, et ei taotle Euroopa Liidult eriluba naaritsakasvatuse jätkamiseks pärast ELi invasiivsete võõrliikide regulatsiooni jõustumist. See on suur samm riigilt, mis kunagi oli maailma suurim naaritsanahkade tootja.

2025. aasta juulis lisas Euroopa Komisjon ameerika naaritsa Euroopa Liidu invasiivsete võõrliikide nimekirja. Nimekirja kandmine jõustub 2027. aasta augustis ning sellele järgneb üleminekuperiood kuni 2029. aastani. Seejärel keelatakse ameerika naaritsa kasvatamine, müük, pidamine, transport ja loodusesse laskmine. Teatud tingimustel on liikmesriikidel siiski võimalik taotleda erandit, mis lubaks tegevust jätkata, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikud põhjused. Taani otsustas seda mitte teha.

Taani otsus on kooskõlas ka avalikkuse hoiakutega: uuringu kohaselt ei soovi seitse taanlast kümnest naaritsakasvatuse jätkumist riigis.

Eesti loomaõiguslik organisatsioon Loomus tervitab otsust. „Taani otsus on oluline samm loomade kannatuste lõpetamise ja karusnahavaba Euroopa suunas. Karusnahatööstuses ei ole võimalik tagada isegi elementaarseid heaolutingimusi. Tegemist on äärmiselt julma tööstusega, mis eksisteerib vaid moe pärast. Me ei peaks tolereerima loomade kannatusi puhtalt edevuse rahuldamiseks,” kommeneeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing.

Veel mõni aasta tagasi oli Taani maailma suurim naaritsanahkade tootja, kuid karusloomakasvatusest loobumine on üha laiemalt leviv suundumus ka mujal Euroopas. 2025. aastal võttis karusloomakasvatuse keelustamise seaduse vastu Poola, mis oli toona Euroopa suurim karusnahatootja. Praeguseks on karusloomakasvatus täielikult või osaliselt keelatud juba 23 Euroopa Liidu liikmesriigis ning mitmes riigis käivad keelustamise ettevalmistused. Näiteks toetas Bulgaaria parlament karusloomakasvatuse keelustamist eelnõu esimesel lugemisel ühehäälselt ning lõpphääletust oodatakse novembri alguses. Rootsi valitsus on samuti väljendanud toetust karusloomakasvatuse keelustamisele ja alustanud selleteemalist avalikku konsultatsiooni. Rootsi viimased naaritsafarmid suleti juba 2025. aastal.

Taani otsus on eriti oluline ajal, mil oodatakse Euroopa Komisjoni vastust Euroopa kodanikualgatusele „Karusnahavaba Euroopa“ ehk “Fur Free Europe”. Algatusele andis oma allkirja üle 1,5 miljoni Euroopa Liidu kodaniku, sh 5808 Eesti kodanikku, kes nõudsid:

• loomade pidamise ja surmamise keelustamist ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil,
• kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemise keelustamist Euroopa Liidus.

Kodanikualgatusele kogust Eestis allkirju loomade eestkoste organisatsioon Loomus.