KADRI TAPERSON / loomakaitsja

Loomateemalise blogi idee tekkis kevadel korraga kolmes erinevas Eesti otsas või õigemini kolmes peas. Nii nagu vahel ikka tähtsate asjadega juhtub. Meie meedias kirjutatakse küll loomadest järjest rohkem, aga tavaliselt on tegemist lühikeste uudistega, pinnapealsete lookestega ja meedia tähelepanu jõuab loomadeni väheste eranditega peamiselt siis, kui on juhtunud midagi väga koledat või keegi on iseäranis armas.

Võibolla on muuhulgas asi selles, et loomakaitsega tegeleb Eestis üsna väike grupp inimesi, kellest suurem osa on üsna väsinud ja tüdinenud; loomade kaitsmine väga inimkeskses ühiskonnas on tänamatu ja lõputu töö. Pealegi on loomakaitsjate kuvand üsna kehv ja laialivalguv, kassitädidest radikaalideni, ja ega keegi vist eriti ei süvenegi sellesse, miks see niimoodi on ja millega need tädid ja radikaalid siis õieti tegelevad ja miks.

Veelgi kehvemad lood on loomade endi kuvandiga. Inimesed justkui ei tunnegi loomi: koer oleks nagu inimese sõber, aga ikkagi ohtlik; kassid on armsad, aga enamuse arvates siiski ülearused ja vastikud; lehmad on piima andmiseks ja sead söömiseks jne. Kui lahtiste silmadega loomi jälgida ja natuke raamatuid juurde lugeda, siis saab selgeks, et üldistada ei ole mõtet – loomad on isiksused oma eripärade ja soovidega. Mõned neist on inimesest sõltuvad ja mõned mitte, vahel oleneb see liigist ja vahel mitte, nad tunnevad ja mõtlevad ja päris kindlasti ei meeldi neile pealesunnitud tingimustes inimeste heaks elada ja surra.

Nagu kõige muugi, võib ka loomade loomuse üle arutada, vaielda, ironiseerida ja filosofeerida; küsida, mis on õige ja mis vale. See on üks neist asjust, mis inimest loomadest eristab, aga ühes asjas võiks hakatuseks kokku leppida: kannatuste tekitamine on vale, neid tuleb vältida.

Kuna meil on vähemalt see üks tõde omavahel kokku lepitud ja selge, siis kutsume ka teisi inimesi loomateemadel sõna võtma. Mõtlevaid, kirjaoskajaid inimesi, kellel on midagi öelda, ehkki nad seda veel võibolla veel ei teagi, sest loomad ei ole justkui nende teema. Antagu  meile juba ette andeks, et hakkame meie meelest neile tingimustele vastavaid inimesi oma kirjutamispalvega aegajalt segama – keegi ei pea lausa loomakaitsjateks hakkama, hoidku selle eest.