MTÜ Loomus korraldas oktoobri lõpus Tallinn FoodFest 2018 raames paneeldiskussiooni, kus anti ülevaade viimasel ajal kiiresti kasvanud vegantoodete valdkonnast. Arutleti miks vegantooted on muutunud populaarseks, millised on Eesti omapärad vegantoodete turul ja mis on selle nišivaldkonna puhul suurimad väljakutsed.

Paneelis osalesid Kristo Tuurmann (Loodusvägi OÜ tegevjuht), Loore Emilie Raav  (Vegan Restoran V kaasomanik ja tegevjuht), Oliver Poll (Euroleib AS tegevjuht) ja Rauno Miljand (Solarise keskuse juht). Arutelu juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht ja üks Taimetoidumess 2018 korraldajatest Annika Lepp.

Paneelis osalenud ettevõtete esindajad nõustusid, et viimastel aastatel on vegantoodete kättesaadavus ja pakkumine oluliselt kasvanud. Oliver Poll Euroleivast kommenteeris: ”Ilmselgelt on taimetoitlaste arv kasvanud ja ületanud kriitilise massi –  tootjal tasub juba vegantooteid teha. Väga oluline on, et kauplusekett ise teeks otsuse, et julgeb katsetada selle tootega. Aastal 2005 võis see näiteks palju keerulisem olla.” Solarise juht Rauno Miljand täpsustas, et süvitsi jõudis nende keskusesse veganteema viimase aasta jooksul ja nentis: “Turu suurus on see, mis dikteerib hästi paljuski asjade kättesaadavuse või uudsuste realiseerimise tempo.”

Hoolimata sellest, et vegantooteid leidub Eesti turul palju, on Skandinaaviamaades nende kättesaadavus jätkuvalt parem. Pikaaegne vegan Loore-Emilie Raav leiab: ”Veganluse areng on kasvamas. Erinevaid tooteid erinevates kategooriates on praegu rohkem kui kunagi varem. Samas Helsingis on näiteks veel parem, seal leiab ka suvalistes väikestes poodides erinevaid vegantooteid. Meil on veel arenguruumi, kuigi valik on juba päris hea.”

Ka Loodusvägi OÜ tegevjuht Kristo Tuurmann arvab, et valik on Skandinaavia riikides suurem, kuid ei näe seda probleemina: ”Vaadates praegust ja viie aasta tagust aega, on valik nagu öö ja päev. Soome, Rootsi ja Taaniga võrreldes võib loomulikult öelda, et meil on valikut oluliselt vähem, aga see on loomulik, sest tarbijate hulk on täiesti teine.”

Vegantoodete tarbimimine ei piirdu ainult toiduga ja Solarise keskuses käsitletakse seda teemat hoopiski laiemalt. Rauno Miljand toob välja: “See, kuidas meie oleme veganluse peale vaadanud, on natuke rohkem tarbimispõhine – pakkuda võimalust tarbida nii, et ei põhjusta teistele osapooltele kannatusi. Ehk see pole ainult toit – see on mida me kanname, mida me kosmeetika mõttes peale määrime, kuidas me kodu peseme. Meie jaoks veganlus pole ainult toitumisviis, vaid ka mõtte- või tarbimisviis. Kui me selles valdkonnas vaatame, siis viimastel aastatel on areng olnud väga kiire ja positiivne.”

Miljand tõi välja statistikat vegantoodete tarbimise kohta Solarise keskuses: ”Iga kuues inimene, kes ostu sooritab, teeb seda taimetoidupõhisele pakkumisele. Laiendades tarbimise mõistet disainikauplustele või looduskosmeetikale, siis iga neljas inimene. See on tegelikult väga suur arv ja ei saa öelda, et nad on 100% veganid, aga need on inimesed, kes vähemalt mingisuguses hetkes teevad otsuse valida loomse asemel taimne.”

Vestlusel osalenud ettevõtjad nõustuvad, et keskmist vegantooteid eelistavat klienti on väga raske kirjeldada. Kunagi võis see olla lihtsam, kuid üldistus, et neid tooteid ostavad ainult noored naised või muu säärane kitsas grupp, tänapäeval enam paika ei pea. Kristo Tuurmann mainis, et peamiselt on leibkonna ostukorvi soetajateks naised, mille tõttu võib taoline kuvand tekkinud olla.

Eksportimine on kahtlemata teema, millest ettevõtjad on huvitatud, kuid vegantoodete puhul tuleb arvestada mõne eripäraga. Tuurmann toob välja: ”Olles käinud väga paljudel välimessidel, tean, et vegantoodet Eestist väljapoole eksportida on väga raske, kui sellel pole mingit innovatsiooni või eraldi funktsionaalsust juures. Meie ise näeme, et sel peaks kindlasti olema juures maheväärtus, aga lihtsalt sellest, et ta on vegan, ei piisa, sest mujal on innovatsiooni lihtsalt niivõrd rohkem. Hinnalt me ei ole odavamad, see peab olema midagi muud, millega me ekspordis läbi lööme.”

Diskuteeriti põgusalt viimasel ajal palju kõlapinda saanud vegantoodete märgistamise ning nimetamise teemast. Oliver Poll tõi välja: ”Meie kohalik Veterinaar- ja Toiduamet oskas öelda, et 100% on täiesti kategooriliselt keelatud termin. Mina arvan, et vegan-väljend on vajalik, sest silm haarab logosid. Nagu ka inimesed, kelle jaoks on puhas gluteenivaba toode oluline, otsivad läbikriipsutatud viljapea märki. Me elame märgiste maailmas.”

Arutati selle üle, kuidas oleks õige tulevikus kutsuda taimseid toiduaineid, mis on loodud asendama loomseid tooteid nagu vorstid, piim, kala jne. Ühest küljest on mõistlik tootjate ja tarbijate soov kasutada tuttavat nimetust, et toodet oleks lihtsam müüa ja kaubandusvõrgus üles leida. Teisalt pole need aga loomsed tooted ja võiksid seetõttu olla muud moodi nimetatud. Probleem tekib sellest, et väga raske on välja mõelda uusi nimetusi näiteks kalavabale kalamaitsega ja muudele sarnastele toodetele. Tõdeti, et tegemist on keerulise teemaga, mida ilmselt niipea lahendada ei suudeta.

Vegantoodete tulevikuväljavaadete osas olid kõik panelistid üksmeelselt positiivsed ja usuvad, et nende toodete tarbimine suureneb veelgi. Loore-Emilie Raav toob välja: ”Taimetoit pole vaid trend. See on suund, kuhu maailm paratamatult vaatab. Peale tulevad aina noored inimesed ja nende väärtushinnangud on teised – see puudutab nii teisi inimesi kui ka elusolendeid meie ümber. Vegantoidul on selles paratamatult suur osa.”

Paneelvestluse eestvedaja Annika Lepp leiab, et toimunud arutelul oli märgiline tähtsus: “Tegemist oli esimese korraga, kui vegantoidu teema tõstatati Eestis niivõrd tähtsal ja prestiižikal toidusektorile suunatud üritusel nagu Tallinn FoodFest. Oleme tänulikud toidumessi korraldajatele võimaluse eest tutvustada kiiresti arenevat ja põnevat vegantoidu valdkonda Eesti toidutööstuse esindajatele.”

MTÜ Loomus on loomade eestkoste organisatsioon, mille strateegiliseks eesmärgiks on taimetoitluse edendamine. Loomus korraldab Baltimaade suurimat veganfestivali Taimetoidumess ning veab eest toitlustusasutustele suunatud programmi “Taimsed valikud”.

Loomus osales toidumessil Tallinn FoodFest Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel.