Toome teieni kõne, mille Loomuse kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Annaliisa Post, pidas kogunemisel “Julmus minevikku, loomasõbralikkus olevikku”.

Täpselt 15 aastat tagasi pandi algus loomaõiguslikule liikumisele Eestis. Nimelt loodi 18. augustil 2006. aastal liikumine Loomade Nimel, mis on tänaseks liitunud Loomusega. Nende 15 aastaga on muutunud palju ning mul on väga hea meel, et kaks suuremat eesmärki on tänaseks saavutatud. 2017. aasta sügisel võttis Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustas metsloomade kasutamine meelelahutuses, seal hulgas tsirkustes, ning suve algul sündis teine ajalooline võit, kui Eesti otsustas keelustada karusloomafarmid. Need on suured võidud ning siit saab ainult edasi minna.

Kui 15 aasta eest oli loomaõiguslik liikumine küllaltki nišiteema, siis tänaseks need küsimused jõudnud ka avalikku arutellu ja meediasse, siiski on meil veel ees pikk tee, et loomasõbralikust maailmavaatest ja elustiilist saaks norm.

Ma usun, et südames oleme me kõik loomasõbrad. Me hoolime loomadest ja tahame neile ainult head. Aga ometi ei käi meie käitumine kooskõlas nende sõnadega. Millegipärast on paljude inimeste arvates mõned loomaliigid paremad kui teised ning väärivad rohkem hoolt ja paremat elu. Kuid see ei peaks nii olema.

Me mõistame hukka kassi- ja koerapoegade tapmise, kuid ometi toetab suurem osa inimesi piimatööstust, mis töötab tänu sellele, et lehmasid seemendatakse ning pärast poegimist võetakse nende juurest ära vasikad ning vasikatele mõeldud piim jõuab hoopis inimeste toidulauale. Mõistagi ei oota ema juurest ära võetud vasikaid lust ja lillepidu, aga need on teemad millest inimesed ei taha rääkida ega kuulda valusat tõde.

Samamoodi ei peaks me kujutama kalalkäiku ette kui lõbusa ajaviitena, sest kellegi tema loomulikust eluskeskkonnast eemaldamine ja tapmine ei ole ju tegelikult ühegi nurga alt lõbus. Me lihtsalt oleme harjunud, et nii on alati olnud ega sea kahtluse alla, kas see ka tegelikult õige on.

Ma arvan, et me ei peaks toetama tegevusi ja tööstusi, mille telgitagused meis õõvastust tekitavad. Kui me ei taha rääkida, kust ja mis hinnaga pärinevad meie toidulaud ja riidekapi sisu, siis on aeg korra enda sisse vaadata ja mõelda, miks me siis neid tööstusi toetame. Tänapäeval on nii palju võimalusi teha loomasõbralikke valikuid ning miks mitte neid võimalusi ära kasutada, sest nii saame olla teistele eeskujuks ja panna veerema loomasõbralikkuse lumepalli, tänu millele suudame loomade heaks palju ära teha.

Kõne ilmus ka Delfi Lemmiklooma portaalis.