Uus aruanne “Mis on moe taga? Loomaheaolu ja Euroopa karusnahakaubandus” on Euroopa Parlamendis esitlemisel 15. oktoobril 2015, kell 13.00.

Euroopa karusnahatööstus, esirinnas Põhjamaade karusnahatööstusega, turundab end eetilise ja vastutustundliku ärina. Uus aruanne uurib lähemalt loomade heaolu karusloomafarmides ja Euroopa karusnahatööstuse turundustaktikat, keskendudes eriti Põhjamaadele.

Aruanne selgitab loomaheaolu puudutavaid reaalseid probleeme, selgete viidetega teadusuuringutele, seadusandlusele ja fotomaterjalile.

Mis on moe taga? Loomaheaolu ja Euroopa karusnahakaubandus
Aeg: neljapäev, 15. oktoober, kell 13.00-14.00
Arutelu juhib Soome saadik Heidi Hautala
Asukoht: Liikmete Salong, Euroopa Parlament
Ürituse korraldajad on Fur Free Alliance ja Eurogrup for Animals

Ajakava

13.00              Avasõnad Poola saadiku ja Euroopa Parlamendi loomade heaolu ja kaitse sisekomisjoni juhataja Janusz Wojciechowski poolt

13.05              Tervitussõnad Eurogroup for Animals juhatajalt Reineke Hameleers ja Fur Free Alliance juhatuse liikmelt Joh Vinding

13.10             Aruannet esitlevad autorid Salla Tuomivaara, Animalia juhataja, ning Siri Martinsen, NOAH juhataja ja veterinaar

13.35              Kommentaarid Soome saadikult Sirpa Pietikäinen

13.40              Kommentaarid Taani saadikult Jeppe Kofod

13.45              Salvestusmaterjal karusnahakasvandustest fotograafilt Jo-Anne McArthur

13.55             Kokkuvõtvad märkused Eurogroup for Animals juhatajalt Reineke Hameleers ning Fur Free Alliance juhatuse liikmelt Joh Vinding

Aruande kokkuvõte: “Põhjamaade karusnahakaubandus – vastutustundlikuna turustatud äri”

Uus aruanne loomade heaolu kohta karusloomafarmides näitab, et Euroopa karusnahakauplejate lubatud eetilised standardid pole enamat kui tühi jutt.

Aruanne keskendub Soome karusnahamagnaadile Saga Furs, Euroopa karusnahatööstuse ühele põhitegijale, ning paljastab, et tingimused põhjamaade farmides ei erine nendest, mis on loomadel karusloomafarmides mujal maailmas.

Karusloomafarmid, mis toodavad nahku Saga Fursile, on tavalised farmid ning probleemid loomade heaoluga on samasugused nagu mujal selles tööstuses. Saga Fursi karusnahk pole “eetilisem” ega “hoolitse loomade heaolu eest”. See on toode, mis on valminud mitmes riigis eetilistel kaalutlustel keelatud konventsionaalsete karusloomakasvatuspraktikate tulemusena.

Saga Furs on väidetavalt uhke, et nende karusnahk pärineb riikidest, kus karusloomade heaolu standardid on kõrged, “range järelvalvega farmidest EList ja Norrast”. Kuid kõrged standardid loomade heaolule on viinud karusloomafarmide kadumisele mitmes riigis. Näiteks Taanis ja Rootsis, kus varem toodeti nahku Saga Fursile, on eetilistel ja loomade heaolu puudutavatel põhjustel kaotamisel rebasekasvadused.

Nii ametlikud inspektsioonid kui ka loomakaitseorganisatsioonide ja ajakirjanduse uuringud Põhjamaade karusnahafarmides on paljastanud mitmeid tõsiseid loomade heaolu puudutavaid probleeme. Tõsiste probleemidega farmide hulka on kuulunud sertifitseeritud farmid ning ka farmid, mis kuuluvad Soome ja Norra karusnahatööstuse põhitegijatele.

Saga Furs on tihedalt seotud karusnaha tootmise ja tarbimise ülemaailmse kasvuga. Nad on teinud aktiivset tööd sellistes riikides nagu Hiina, kus loomaheaoluseadustik on piiratud. Saga Fursi töö on vaadeldav kui globaalset nõudlust stimuleeriv turunduskampaania, mis on suunatud võitlemaks kasvava eetilise teadlikkusega karusnahatootmise kohta.

Saga Fursi karusnahkade peamised tootjad, Põhjamaad, on jõukad riigid, kus karusloomakasvatus on väike tööstusharu. Tihti on karusnaha kasvatamine vaid osa farmeri äridest. Minevikus, kuid näiteks Norras veel ka tänasel päeval, toetab valitsus karusnahatööstust märkimisväärsete summadega.

Teatavasti läheb karusnahatootmine maksma rängalt keskkonnale. Suur osa Saga riikide moetööstusest ja rahva üldsusest on karusnahakasvatuse vastu. Tööstuse tulevik saab selginema poliitilises debatis. Kuigi karusnahatööstus teeb Euroopa poliitikutega kõva lobitööd ning pakub liitlastele rahalist toetust, on poliitiline surve selle vastu siiski kasvamas.  

Loomad maksavad selle saaga eest liig kõrget hinda. Sellest müüdist on meid äratamas sünge tegelikkus  – kaasaegne loomade masstootmine ja –tapmine.

Autoritest

Salla Tuomivaara on Soome loomaõigusorganisatsiooni Animalia juhataja. Siri Martinsen, veterinaar, on Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juhataja. Nad on teose “Põhjamaade karusnahakaubandus – vastutustundlikuna turustatud äri” kaasautorid.

Lisainfo: Eurogroup for Animals
Tõlge: Lea Soorsk